Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma kodumaa allakäiku
kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses
– Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus nii keeruline ja mitmekihiline – Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber – Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontsept • Inglise keeles: concept • Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses. • Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste. • Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus, valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus, demokraatia, avalik sfäär, hegemoonia, võim, huvigrupp, sotsiaalne kapital, jne. • Kontseptid on teooria ehituskivid – Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad.
1960-ndate lõpp Postminimaalkunst Nestler. Walter de Maria, Robert Smithson, Christo. Hans Haacke, Robert Morris. Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste 1965-ndtatel Kontseptualism USA
inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult ahistades. Armastusteemalised luuled. Ta kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades sealjuures konseptistliku teravmeelsuse. DONNE- (1572-1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad
,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk.
,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk.
· Saksamaa oli killustatud ja seda laastasid protest/katol. Riikide tülid. Kultuur sai mõjutusi renessansist, klassistsismist, barokist. Barokk · Kunstides ornamentaalsuse ja kujundi peenuse tulek · Rõhutatud metafoorsus, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. · Vastandite, kontrastide kunst mütoloogia saab põimuda jämeda meelelisusega jne. Mitmemõttelisus ja mängulisus. · Hispaania barokis Gracian; ja tema vaimukalt üldistavad kujundid (kontseptid). Paradokside, antiteeside lembus. · Pidevalt vastandati näilikku ja tegelikku; juhtteema maise elu tühisus ajastu ja moraali kriis tingis selle, kombed olid mandunud. · Maailm kui absurdne näitelava ja haihtuv illusioon. · Skeptilisus ja pessimism 19 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Levis kujund maailmas kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. B. Gracian(1601-1658) ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst" (1642-8) Vaimuteravate vastandite ja äärmuste seostamine- kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna ühe peastiilina nähtud kontseptismi. Näitekirjandus, klassitsistlik draama: Aja-koha- ja tegevusühtsuse põhimõtted(3 ühtsuse nõue). Lahutati vastandeid. Komöödia peegeldas igapäevaelu. 5-vaatuseline tekstijaotus, värssides dialoogid. Kronooligilises järjekorras sündmustik, 1ööpäeva jooksul. Ei ole võimalikud kõrvalised seigad. Süzee on katkematu. Tegevustik toimub samas kohas. Vähene
kuidas süsteem realiseeritakse annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning näitab konkreetsete toodete piirangud Alltöövõtja vaade detailne spetsifikatsioon realiseeritava süsteemi osast 43. Toimimissüsteemi määratlevad mudelid Organisatsiooni funktsionaalsust Toimimis- (äri-)kasutuslugude mudel (Business Use Case Model) Organisatsiooni koosnevust toimimisobjektidest (mõisted/kontseptid) Kontseptuaalmudel (Conceptual Model) Toimimisprotsesse iseloomustab Tegevusdiagramm (Activity Diagram) 44. Infosüsteemi määratlevad mudelid (Tarkvara)süsteemi funktsionaalsust Kasutuslugude mudel (Use Case Model) Infosüsteemi koosnevust andmeobjektidest Andmemudel (Entity Relationship Model) (Tarkvara)süsteemi protsesse iseloomustab Jadadiagramm (Sequence Diagram) (Toimimis-)objektide muutusi kajastab
Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses mõiste. Seega termin on lihtsalt sõna, mingi keelemärk, mõiste ehk kontsept on aga juba tähendusega märk. Kontsepte ehk mõisteid võib erinevalt liigitada (kõige lihtsam konkreetsed ja abstraktsed - laud, koer on konkreetsed, tööviljakus, elumõte abstraktsed mõisted. Kokkuvõttes - teadmine kontseptidest on teadmine mõistetest ja nende tähendusest. Propositsioon on lihtväide ehk algväide. B
infosüsteemi mudeliks. Millises mahus ärimodelleerimisele keskendutakse, sõltub tugevasti ärimudeli eesmärgist. Kui eesmärk on mõista ärisüsteemi piisavalt hästi selleks, et luua teda toetavat infosüsteemi tarkvara, siis ei ole vajalik modelleerida äri väga põhjalikult ja detailselt. See oleks liiga aeganõudev ja kallis tegevus. Vastupidi, kui eesmärk on äri ümberkorraldamine, siis on vajalik detailsem ja täpsem modelleerimine. Ärisüsteemi kontseptid Kõige lihtsamaks ärisüsteemi analüüsimise viisiks oleks käsitleda teda “musta kastina”. Ettevõttel oleksid mingid sisendid (nagu näiteks tarnijad, toormaterjal), mingid väljundid kliendile tarnitavate toodete või teenuste näol ning muud mõjurid nagu seadusandlus. Kuid tüüpilised ärisüsteemid ei eksisteeri isoleerituna teistest süsteemidest, ning paljud tähtsad elemendid asuvad väljaspool äri ja pole defineeritud ettevõtte poolt
"loom". See on nende üleüldine helis väljendatud seos. Mõistuse konstruktsioon. Universaalid eksisteerivad loomulikul moel Jumala mõistuses (nagu Platoni ideed). Nihkes mitteolemiselt olemisele tekib heli. Universaal justkui kahestub: nimi ja asi. Täielik asja tabamine toimub läbi kõne, läbi kõnede mõtte, mis tekivad rääkija hinges, on suunatud kuulaja hingele ja eeldavad mõistmist. Jumalikud ideed helilised kujundid mõisted ütluse mõtted <kontseptid>, mis viivad tagasi algsete ideede juurde. Thomas Aquinas 1225 1274 Summa contra gentiles /Summa paganate vastu, osa En ente et essentia /olemisest ja olemusest/. On kolm võimalust, kuidas substantsides võib väljenduda olemus (essentia). 1. Jumal. Tema olemus (essentia) ei ole midagi muud kui tema eksistents. Jumal on vormide vorm. Alati aktuaalne ja mitte mingil moel potentsiaalne. Enne asju (ante rem) 2
mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne.
aasialased suurepärased (vt ka ptk 5). Millist teavet inimesed ülesande jaoks oluliseks peavad? - Holistilised mõtlejad näevad tegudel ka distaalseid ja teinekord ootamatuid tagajärgi. - Analüütilised mõtlejad peaksid muretsema rohkem tegude ja olukordade omavaheliste vahetute suhete üle. Tolerants vastuolude suhtes Aasialastel on vaade, et reaalsus on pidevas liikumises (flux). Tai chi, yin/yang kontseptid. Lao Tzu „To shrink smth you need to expand it first. etc“. Samal ajal Aristoteles „No statement could be both true and false ie „A“ could not equal „not A“. Näha vastuolusid millegina, mida ei pea tagasi lükkama, vaid millega võib leppida, vaadeldakse kui tolerantsi vastuolude suhtes ehk (naïve dialecticism). Uuringust, kus USA ja Hiina tudengid pidid argumentide paikapidavust hindama ilmnes, et Hiina
Selle algeid nähakse 16.saj Itaalias, kui süvenesid kujundipeensus ja ornamentaalsus. Barokki iseloomustab rõhutatud metafoorne ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on ka vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda meelelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. Hispaania barokis kerkis esile Gracian, kelle jaoks kirjandusloomes on tähtis vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine, paradoksid ja antiteesid. Seoste saadused on kontseptid vaimukalt üldistavad kujundid. Barokis levis kontseptism. Ajastu kriis, moraali ja kommete mandumine kõrvuti ideaalide kättesaamatusega tõid kirjandusse uue teema maise elu tühisus ja kaduvus. Vastandati näilist ja tegelikku. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Renessansi elujaatusega võrreldes on barokk skeptiline ja pessimistlik. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid individualismi ja egoistliku kire allutama
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa
Deleuze ja Guattari väidavad , et mõtlemine eksisteerib 3 eri viisil: 1. kunst, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid. 2. teadus, kus domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Loob funktsioone (valemid). Üksikud vaatlejad. 3. filosoofia, milles prevaleerib immanentne (sisemine) plaan. Mõtteimaago kui eelfilosoofia. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi referentsiaalsuses, mis on määrav just teaduse puhul. Teadus on paradigmaatiline, filosoofia -- süntagmaatiline Omavahel seotud mediaatorite kaudu. Mõtet tema kolmes põhilises vormis iseloomustab: vastandatus kaosele plaani tekitamine plaani asetamine kaosele
muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks. Ta väljus noore kunstnikuna oma vanaonu võimsast ja suurest kunstiajaloolisest varjust ning kehtestas end iseendana, noore kunstnikuna, kes kuulub hoopis teise põlvkonda ja elab hoopis teises maailmas ja kellel on hoopis teised võitlused pidada. 5 Kontseptualistlik kunst – keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Selle Kunsti aluseks on kunst mille aluseks on kontseptid, ehk kavandid ja/ või ideed 1960-1970 Algus 20 sajand - keelepõhine -fotopõhine -protsessipõhine Kujunemine ja mõiste. -1961 aastal Võttis esimest korda kasutusele selle termini kunstnik Henry Flynt -Mai 1969 ILMUB AJAKIRI “ Art Language” mis on konseptuaalse kunsti ajakiri – alapealkiri sellel on – The journal of conceptual art Kõige silmpapaistvam kunstnikuna on - JOSEPH KOSUTH ( s. 1945) New York :
B) mälusüsteemid (Tulvingu järgi) *protseduuriline mälu (ebateadlikult) teadmised oskustest/operatsioonidest. Vt slaid. Episoodiline on: mis? Kus? Millal? Kogemused ja mälu, emotsioonid ja hoiakud. Semantiline: võimaldab järeldada, faktid ja ideed. Teabe ammutamine sõltub meenutamiseks sobiva/vajaliku teabe olemasolust, sh vt slaid Võimalikult konkretiseeri oma küsimusi jne et laps saaks oma mälus otsida õige teadmise. Kontseptid hakkavad kujunema enne kõnet! Laps pm tunneb ära tooli ja saab aru et selle peal saab istuda. Motivatsiioon on siis oluline! Mida tahab, ei taha, kas meeldib või mitte. Et Emotsionid on väga olulise esimeste sõnade omandamisel. Esimene samm on ühendus! Sõnal on algul lihtsalt osutav roll! Nt kissa võib olla iga pehme asi. Ehk siis mingi tunnuse alusel maailma nähtused lõimuvad sõnadeks. Siis teisena hakkab juurde tulema verbaalselt tajutav teave.
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja „Art & Language“ ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaažina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne.
aluseks millise teise mudeli loomisele (näiteks põhiobjektide järgi leian funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid; seisundidiagrammi järgi leian paljud kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed). · Peab ka tunda UML klassi-, kasutusjuhtude-, seisundi- ja tegevusdiagrammidel kasutatavate põhiliste sümbolite tähendust. Pädevusalade allsüsteem: Objektivaade - Pädevusala infovajadusi kirjeldav kontseptuaalne mudel, kus on näidatud kontseptid, atribuudid, seosed. Protsessivaade - Pädevusala tööprotsesside kirjeldus, mis on esitatud kasutusjuhtude diagrammina. Sündmusvaade - Pädevusala kasutusjuhtude tekstikirjeldused laiendatud formaadis. Funktsionaalne allsüsteem: Objektivaade Allsüsteemi kontseptuaalne mudel. Protsessivaade Allsüsteemi põhiprotsessid kasutusjuhtude diagrammina. Sündmusvaade Sündmusvaates suurendatakse mudeli täpsust,
15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides
mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne.
oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne.
Kuid loobus sellest mõistes, et kui tegelikuks selektsiooni mehhanismiks on pagatihti elimineerimine, siis kutsuda märklauaks seda, mis näiteks passiivselt säilub, ei ole nagu päris kohane. Meem (Meme) Taas Dawkinsi leiutis ja seega Mayri jaoks paha. Meem on D. jaoks termin, mida kohaldada kultuurilise evolutsiooni subjektide tarvis. M. ütleb, et selleks terminiks on hoopis concept juba eelnevalt paigas ja seega ei anna meem midagi juurde. Enamgi, kontseptid ei ole piiratud ei aja ega põlvkonnaga, nad võivad püsida kaua ja areneda. Selekton Et M. arvates ükski ülalöelduist ei sobi, siis pakub ta nüüd uue termini "selecton". S. on diskreetne ja kohhesiivne tervik, indiviid või sotsiaalne grupp, kelle ellujäämist ja edukat reprodutseerumist soodustab selektsioon teatud tunnuste alusel. Selekton oleks siis vastuseks küsimusele "selection of ?". Selection for?
annaabi.ee 
