Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada.
nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned. Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale parteile. Rahvast hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega, et ta tahtele alluks. Kui parajasti tegelikku ohtu ei olnud, mõeldi see välja. Loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Tolitaarsetele riikidele oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Nõukogude riigi rajamine. Nõukogude riigi loomine algas 1917. a pärast bolsevike võimuletulekut. 1917. a novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kuid uue riikluse tegelikuks võimuorganiks kujunes oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta pärast kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus
Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks
Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused Surmalaagrid, küüditamine Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli imetleda Propaganda(uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust) VENEMAA Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .
Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli
1.Demokraatia tunnused: · Rahvamäärav osa küsimuste lahendamises · Kodaniku vabadus(sõna, trükki ja usu) · Kodanikuõiguste olemas olu. · Võimuorganid valitavad · Mitme partei süsteem · Inimesi ei kiusata nende arvamuste pärast taga. 2.Mitte demokraatilised liikumised: · Kommunistlik · fasistlik · natsionaalsotsialistlik. 3.Parteid: · Venemaa- kommunistlik · Saksamaa- natsionaalsotsialistlik. · Itaalia- fasistlik 4.Demokraatia kriis- Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud rakseid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjused: · Muutused ühiskonnas · Sõja mõju · Pettumine versailles' süsteemis · Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud
hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni.
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid
Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei · Rahva allutamiseks oma tahtele hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega. o Kui tegelikku ohtu polnud, mõeldi see välja o Välisvaenlasteks teised riigid o Sisevaenlasteks teised rahvused (juudid, mustlased või slaavlased)
Venemaale, et aidata. Seda nim. interventsiooniks. Enamlased aga suutsid vastu hakata Punaarmeega. Sõjakommunism- kehtestati toiduainete riigle andmise kohustus, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. NEP- kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga, taastai kauplemise vabadus, lainedati ettevõtete tegevusvabadust Stalini järk-järguline esilekerkimine- 1924.a suri Lenin. See tugevdas üha-enam varem alanud võimuvõitlust. Peale jäi 1922.a peasekretäriks saanud Stalin. 1927.a suutis ta kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisareng, loobuti Venemaal NEP-i poliitikast, see pidi muutma Venemaa lühikse ajaga tööstusriigiks. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, mis tähendas seniste eraomandustele tuginevate talumajapidamiste
ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd NSVL Uus 1918. aastal Maailmarevolutsiooni majanduspoliitika(NEP) kodusõda, õhutamine- kogu , industrialiseerimine, kommunistlik partei, maailma plaanimajandus, Jossif Stalin kommunistlikuks kollektiviseerimine muutmine ITAALIA Rakendati riiklikke Fasistliku partei Vahemere muutmine abinõusid tööpuuduse võimule tulek, duce Itaalia sisemereks, vähendamisek. Mussloni, loodi vallutati Abessiinia,
reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei. Juhiks oli Vladimir Lenin. 24. 26. oktoober 1917 korraldasid bolsevikud relvastatud riigipöörde. Moodustati valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks. 1922
1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. 6. Mittedemokraatlikud liikumised lubasid, et kui nad saavad võimule, siis seavad nad riigis korra majja. 7. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Riigid kus asendus demokraatia diktatuuriga Ungari, Hispaania, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Jugoslaavia. Töövihikust ülesanne 2 Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa
Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Mitte üheski diktatuurriigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. Inimesi hoiti pidevalt hirmu all. Valitsevale korrale igasugu vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. kaart õp. lk 44 autoritaarsed: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Jugoslaavia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania, Türgi totalitaarsed: Saksamaa, Nõukogude Liit. 3. Fasistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda: Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Suured sõjakulud, tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mis solvas itaallasi. kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule: Ta oli Itaalia poliitik, peaminister ja Rahvusliku Fasistliku Partei juht. Võimule sai 1922. aastal.
FASISTLIK ITAALIA Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda? Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule Benito Mussolini oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht. (Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht. Kes olid fasistid ja miks nad esile kerkisid? Fasistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest
Igale ettevõttele , ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu ,- teadus-ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. 7. Kollektiviseerimine- ehk kolhoseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e kolhoosideks. 8. GULAG- Sunnitöölaagrid Venemaal. 9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond 10. OVRA- Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus. 11. Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa. 13. Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945. 14. SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon. 15. Weimari vabariik- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani.
Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini. Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fasistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis
demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis on enamik võimu koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte, poliitilised erakonnad on kas keelatud või piiratud, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks konservatiivsed väärtused, ei propageeri
ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma kätte lisandub kontroll ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes inimeste pidev hirmu all hoidmine, inimõiguste rikkumine ja selle saavutamiseks küüditamine või surmalaagritesse saatmine. Millised on diktatuurile iseloomulikud jooned? 1. Juhikultus üks partei, üks ideoloogia 2. Piirati õigusi ja vabadusi 3. Juhid Hitler, Stalin ja Mussolini 4. Sala- ja julgeolekuteenistused ( GPUàNKVD , Saksamaal Gestapo) 5. Sõjaks valmistumine 6. Vaenlastega hirmutamine; küüditamine;hukkamine 7. Propaganda 8. Riik helge tuleviku tagaja Millised riigid on autoritaarsed, millised totalitaarsed? Autoritaalsed riigid: Hispaania, Portugal, Balti riigid, Poola Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi jne. Totaritaalsed riigid: Saksamaa, NSV Liit Fasistlik Itaalia Milliseid probleeme tõi Itaaliale I Maailmasõda?
tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta. NEP 1921. uus majanduspoliitika, kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus. Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin. 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine
saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke Tänu sellele oli sõjajärgne majanduskriis prantsusmaal väiksem kui enamikus euroopa riikides Muutus peale sõda lõplikult tööstusriigiks Erinevalkt Inglismaast ei tekkinud prantsusmaal stabiilsed poliitilised parteid, mis tõi kaasa valitsuse kiire vahetuse(1919-1939 vahemikus oli prantsusmaal 41 valitsust) Rahvas pettunud demokraatias Ülemaailmse majanduskriisi ajal suurenes tööpuudus ning inimeste elujärg halvenes Äärmusliikumiste tugevnemine, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua: nende võimule tõusmise ära hoidmiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid
Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad vastased olid kommunistid. Mussolini (1883-1945, sepa poeg, vaene, halb haridus, õpetaja alguses, pooldas Itaalia sõtta astumist Antandi vastu, sellepärast visati ta sotsialistide seast välja, pärast I MS asus ta
10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda.
Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivallapolitiika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet
..................... Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... Sissejuhatus See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud
Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1920ndatel · Dawesi plaan olemus ja tagajärg? · Locarno konverents · Briand´i Kelloggi pakt Suur majanduskriis 1929-1933 · Põhjused (3)? · Majanduskriisi käik ja tulemus? Arutlus ajaloos
Diktatuurile on iseloomulikud ühe ideoloogia pealesurumine valitseva partei poolt, sõna- ja liikumisvabaduse piiramine keskvõimu poolt ning plaanimajandus. Esimese maailmasõja ajal lubasid liitlased Itaaliale uusi valdusi, need lubadused aga peale sõda unustati. See tekitas Itaalias solvumist, mistõttu leidis Itaalia suurriigiks muutmise idee peale sõda suurt poolehoidu. See fakt, ning lisaks raske siseriiklik ja majanduslik kolukord, millele lubas lahenduse tuua Mussolini fasistlik rühmitus, tekitas rahvamassides poolehoidu Mussolinile. Need asjaolud andsis Mussolinile peale 1921 a. parlamendivalimisi võimaluse tõusta peaministriks. 1925 kehtestas Mussolini Itaalias üheparteisüsteemi ning algas fasistliku süsteemi kinnistamine. Mussolini diktatuuri aitas ka see, et paljud riigid Euroopas tunnustasid Itaaliat kui hästitoimivat riiki. Nõukogude riigi kujunemine algas 1917 peale esimest maailmasõda. Paari aasta jooksul
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast. Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud. Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda, vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus. Kõik inimesed pidid teenima riiki
aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt. See solvas suurt osa itaallasi. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Itaalias tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks itaalia keelse sõna fascio järgi, mis tähendab ühendust või liitu. Selle rühmituse etteotsa sai Benito Mussolini. Mussolini toetajate arv kasvas kiiresti. Inimesed arvasid, et Mussolini suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini võim kasvas, võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Ettevõtteid kontrollis riik.
- 8. novembril (vkj 23.–26. oktoobril) 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse.; NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,mis ühendab erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Välispoliitika- kommunismi kuulutamine, hispaania kodusõda, punaarmee ettevalmistamine sõjaks sõjakommunism ja NEP (vihik)- Paljud asjad tasuta, toiduainete andmis kohustus riigile NEPis vaba majandus, maksustaud Vladimir Lenin ja Jossif Stalin - revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane, kommunistliku partei asutaja ja juht. Oli 1897–1900 väljasaadetuna Siberis, 1900–05 ja 1907–17 pagulasena välismaal. Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, oli 1917–24 Venemaa (aastast 1922 NSV Liidu) Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Nõukogude repressiivsüsteemi alusepanijaid. Marksismist lähtudes lõi partei diktatuuril põhineva ühiskonnakorra teooria (leninismi). ja Jossif Stalin- (1878–1953),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
