Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kontrolltöö ATMOSFÄÄR". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atmosfäär, osoon, front, tsüklon, kiirgusbilanss, õhkkond, troposfäär, süsihappegaas, virmalised, laiuskraadid, kasvuhoonegaasid, soojuskiirgus, mussoon, õhurõhk, antitsüklon, kihid, stratosfäär, lämmastik, argoon, hingamine, pilved, osooniaugud, pilvisus, maapind, kasvuhooneefekt, puhub, passaattuuled, ekvaatori, põhjapoolkeralKontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud
teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja
· FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus.
4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse
soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär
lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks.
Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus.
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne.
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre
vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus
õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirguenergiat, kui ise soojuskiirgsune ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne.
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg.
Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. (kõige kõrgem lumel (0,9) ja kõige väiksem veel (0,05-0,1)) Maa soojuskiirgus aluspinna temp õhutemp suhe. Atmosfääri vastukiirgus soojendab või jahutab maapinda Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.(tavaliselt positiivne) Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. (tervikuna on maakera kiirgusbilanss positiivne, vastasel korral toimuks maakera ülessulamine või lõplik jäätumine) Tuul suundub kõrgrk madalrkle (KM) Gradientjõud õhurõhkude erinevusest tekkinud, paneb õhu liikuma, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Coriolisi jõud inertsjõud. Oluline tuule suunda mõjutav jõud. Max poolustel, ekvaatoril puudub. Kehad kalduvad põhjapoolkeral oma liikumise suunast paremale, lõunapkl vasakule.
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel,
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.
ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni)
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. 2)Stratosfäär-moodustab 20%atmosfääri massist,seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht, osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal) 3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre. 4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus-
Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti,õhk on hõre. Seal muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Õhkkonna paksuseks loetakse 800 km. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks (eksosfääriks). Virmalised helendus kõrg- atmosfääris. Põhjustajaks kosmiline kiirgus, mille laenguga osakesed põrkavad kokku lämmastiku ja hapniku aatomitega ja ergastavad neid. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Isel. ilmaelemendid e. meteoroloogilised elemendid(õhutemp, niiskus, sademete hulk, õhurõhk). Ilmastik mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliimaks nim.mingile maa-alale iseloomulikku ilmastiku- olude kordumist paljude aastate vältel. Kliimatekketegurid: astron
annaabi.ee 
