Makroökonoomika Nimi Õpperühm 4 Kontrolltest 211. 1 400 300 5% 300 400 1500 400 200 6% 200 500 1800 Arvuta: a) tasakaalu intressimäär , 4% b) MPS 0,33 (200 100)/(900-600) c) tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 ) d) rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1) e) kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33) 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? 100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
Säästmine Sääst: S = Yd C (kasutatav tulu tarbimiskulu) Keskmine säästmiskalduvus: APS = S / Yd. Säästmise piirkalduvus: MPS = S/ Yd. Kuna sääst kujutab endast tarbimata jäänud kasutatava tulu osa, siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
b) rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni; c) 1500 miljonit krooni; d) d) 5000 miljonit 5000 miljonit krooni; krooni; e) 2000 miljonit krooni. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 18. Lihtne raha võimendi e. multiplikaator mm* arvutatakse valemi abil: a) mm* = 1 / DD; b) mm* =(1 / Rr )*100; b) c) mm* =(XR/ DD)*100; d) mm* = 1/ Ms; e) mm* = 1- Rr. 19 Tegelik rahamultiplikaator mm leitakse valemist: 19. a) mm = (RR / DD)*100; b) mm =(CU (CU / DD) DD)*100; 100; c) mm =(XR / MB)*100; d)) mm = Mss /MB;; d) e) mm = CU + RR + XR. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8 20. Raha pakkumine suureneb, kui: a) pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära; b) kohustuslik reservimäär suureneb; c)
valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib asuda kommertspankade reservidena keskpangas, kommertspankade kassades või sularahana ringluses ning säästudena väljaspool pankasid. Õige 73. Omakapital kujutab endast varade (aktivate) rahalist väärtust, millest tuleb maha arvata kohustused (võlad). õige 74. Finantsvara on likviidne, kui selle ostu-müügiga kaasnevad suured tehingukulud, ja vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on
krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a) 112,5 miljonit krooni; b) rohkem kui 750, kuid vähem kui 1500 miljonit krooni; c) 1500 miljonit krooni; d) 5000 d) 5000miljonit miljonitkrooni; krooni; e) 2000 miljonit krooni. 18. Lihtne raha võimendi e. multiplikaator mm* arvutatakse valemi abil: a) mm* = 1 / DD; b) mm* =(1 / Rr )*100; b) c) mm* =(XR/ DD)*100; d) mm* = 1/ Ms; e) mm* = 1- Rr. 19. Tegelik rahamultiplikaator mm leitakse valemist: a) mm = (RR / DD)*100; b) mm =(CU / DD)*100; c) mm =(XR / MB)*100; d) mm = Mss /MB; d) e) mm = CU + RR + XR. 20. Raha pakkumine suureneb, kui: a) pangad kehtestavad omal soovil lisaks kohustuslikule reservmäärale ka täiendava reservmäära; b) kohustuslik reservimäär suureneb; c) c) raha baas suureneb; d) raha multiplikaator väheneb. 21. Finantsvõimendus kujutab: a) firma aktsiakapitali ja omakapitali suhet;
intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkulu ning inimeste soov raha hoida väheneb. Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. SM kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka (hoiused suurenevad; kui rahamultiplikaator on näiteks 2, siis need hoiused omakorda kasvavad kahekordseks). Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni (või teenivad väga vähe). Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Intressi - SM
annaabi.ee 
