Raudbetoon konstruktsioonid Nõuded · Betoon peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 5 nõuetele. · 2.2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõik...
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised ...
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid · Mis on erimass,mõõtühik? Materjali mmahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mi...
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
Vahvärk Konstruktsioonid Traditsiooniline vahvärkkonstruktsioon on puitdetailide võrgustik, mis on omavahel ühendatud erisuguste liitetappide ja puupunnidega. Ei mingeid naelu, ühenduspolte ega kruvisid! Alates 10. sajandist ehitati kogu Euroopas keeruliste, ühendatud vahvärk- katusekonstruktsioonidega massiivseid hooneid, mis isegi tänapäeval näivad trotsivat ehitusinseneriteabe piire ning on kõige märkimisväärsemad arhitektuurilised meistriteosed maailmas, pakkudes ilu ja inspiratsiooni. Puitmajade voodriks kasutatakse põhiliselt laudist või krohvi, paljud horisontaalpalkmajad jäetakse väljastpoolt aga üldse vooderdamata. Vähem esineb vahvärk-tüüpi (Fachwerk) seinu, kus puitsõrestiku detailid (postid, diagonaalid ja rõhtvööd) on nähtaval ja sõrestikuvahelist osa katab krohvi- või laudisekiht. Näiteid Vahvärk konstruktsioonidest : Preedimõisa Härrastemaja 1903
Präsens konjuktiv Tüvi+e+lõpp ich nehme du nehmest er nehme wir nehmen ihr nehmet sie nehmen Ich ja er pööre langevad kokku ja lõppu ei saa! Präteritum konjuktiv Ich kochte du kochtest er kochte wir kochten ihr kochtet sie kochten Reeglipärastel langeb pööramine kokku präteritumiga. EBAREEGLIPÄRASED. a,o,u => ä,ö,ü ich würde du würdest er würde wir würden ihr würdet sie würden Perfekt konjuktiv ich habe gearbeitet |sei gekommen du habest -..- | seist -..- er habe -..- |sei -..- wir haben -..- |seien -..- ihr habet -..- |seiet -..- sie haben -..- |seien-..- Plusquamperfekt ich hätte gearbeitet | wäre gekommen du hättest -..-|wärest er hätte-..-|wäre wir hätten-..-|wären ihr hättet-..-|wäret sie hätten-..-|wären Futurum ich werde suchen du werdest er werde wir werden ihr werdet sie we...
TERVISESPORDIKESKUS LIGE 1 - 1, M1:50 +4,950 3 +4,325 +3,995 1 1 3 2,820 +2,970 +2,565 +2,000 +2,000 ...
TERVISESPORDIKESKUS LIGE 2 - 2, M1:50 4,468 3 3,705 3 1 1 4 4 2,500 2,000 2,000 2,000 1,000 + 0,00 0,000 - 2 ...
2 TERVISESPORDIKESKUS B C D E PLAAN, M1:50 375 4595 2800 2230 375 10375 3395 1100 1375 1000 3505 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 ...
TERVISESPORDIKESKUS SLM 1, M1:20 V~LISSEIN PRAND PINNASEL Vrvitud krohv 10mm Klinkerplaat paigaldussegul 10mm AEROC EcoTerm 375mm Lihvitud betoonplaat 100mm Vrvitud krohv 10mm Vahtpolstreen 100mm 375 Tihendatud killustikalus 200mm + 0,00 - 510 -0,560 750 ...
TERVISESPORDIKESKUS SLM 2, M1:20 KATUSLAGI 470 20 Profiilplekk 18mm Roovlauad 38mm Plekist korstnaris Distantsliist 10mm Aluskate 0,1mm Liimpuittalad 400mm Mineraalvill 300mm Roovlauad 20mm Kipslagi 13mm 250 Taavi Tammekivi EAEI - 33, 092583 [Academic use only]
TERVISESPORDIKESKUS VAADE 1 - 4, M1:50 4,893 4,325 2,600 2,000 2,300 1,000 + 0,00 - - 0,600 18.18 375 6085 3265 8080 0.375 1 2 ...
docstxt/13804021399431.txt
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisne...
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM 2 PLAAN, M1:50 B C D E 375 4595 2800 2230 375 10375 375 7320 150 2155 375 375 375 1 ...
TERVISESPORDIKESKUS KONSTRUKTIIVNE SKEEM LIGE, M1:50 Profiilplekk +4,325 +3,995 Poorbetoonist Liimpuittalad sillus +2,970 Poorbetoonist sillus +2,565 +2,000 +2,000 ...
2-konstruktsioonielemendid(vundament, seinad, katus, trepid) Pööning(on kütmata ruum. Sooja pööningulae ja katuse(sarikad, Sadevete ärajuhtimine toimub hoone ümber rajatava sillutusribaga, mille sidelappidega). Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude 3-ehitustooted(elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid- roovid, kate)vahel. laius on 0,7-1,0m ja tavaliselt tehakse see kas asfaldist, asfaltbetoonist, paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. kivid, plokid, plaadid, paneelid,trepid-astmed) Katus(kaitseb hoonet sademete eest(!) ning on samal ajal tähis kiviparketist kattega
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Tapeet Ehitusmaterjalid ja konstuktsioonid Koostas: Kait Trumm Pärnu 2009 Sisukord Pabertapeet....................................................................................lk 3 Tekstiiltapeet...................................................................................lk 3 Vinüültapeet....................................................................................lk 4 Värvitav tapeet................................................................................lk 4 Metalltapeedid.................................................................................lk 4 Looduslikud tapeedid....................................................................lk 5 Veluurtapeedid............................................
177 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1. Konstruktsiooni staatika analüüs Staatikaga määratud süsteem = Staatikaga määramatu süsteem = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või tasakaaluvõrranditest ei piisa sisejõud on määratavad toereaktsioonide ja/või sisejõudude taskaaluvõrranditega määramiseks (Joon. 12.1) NB! Võrrandite arv peab võrduma tundmatute arvuga! Staatikaga määramatu Staatika ...
70 0 ∅1 R85 R10 8x R5 54 10 0 R3 ∅25 ∅80 98 R7 ∅30 3x∅ 32 2 0 3x∅
K2009 Iseseisev töö aines Hoonete konstruktsioonid Teilt on tellitud väikese tervisespordikeskuse hoone ehitusprojekt. Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (suuski, uiske, rattaid, kelke jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi jne. Projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest ehitisele esitatavatest nõuetest ja ruumiprogrammist: ehitisealune pind maksimaalselt 200m2; kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni kuus meetrit; hoone on ühekorruseline; hoones ei saa olla otsest elektrikütet; hoone välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud; peab olema rahuldatud puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamine; ...
1 : 0,00 7,00 ? : a. 8 b. 3 c. 20 d. 10 2 : 7,00 7,00 : : a. 1,8 b. 1, c. 3 d. 5 3 : 7,00 7,00 R 9,3 (D=2R. ), 25,0 , 2 . . : 1,42 4 : 7,00 7,00 ? : a. b b. c c. a d. d 5 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. T- d. I- 6 : 0,00 7,00 4,4 DIN Al 99,5 ( Rp0,2=124 ), : , A1 A2 ( ), ; l1 ; d1 d2 ( ) l , l=10 ; f , f=0,4; a , . 63,7 426 . 60 , . . . : 2120,5 7 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. d. 8 : 7,00 7,00 : a. b. c. d. 9 : 7,00 7,00 P () d2=3,1 , d1=47,8 126 . () 15 . (f) 0,6. , A1 ; A2 () . - ...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
referaat Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine? Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu ...
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, o...
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
Kutsekool Nimi ... talu ait Hoone tehnilise seisukorra hindamine Kohanimi aasta Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades s...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Haldjakuninganna Käisin 01.11.2012 vaatamas Henry Purcelli semi-ooperit ,,Haldjakuninganna" Tartu Sadamateatris. Ooperi aluseks oli Shakespeare'i ,,Suveöö unenägu". Osades olid Alla Popova, Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Simo Breede, Märt Jakobson, Maarja Mitt, Maarius Pärn, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia Kaskovskaja, Laura Quin ja Janek Savolainen. Esitati palju erinevaid aariaid. Ooper oli natuke segane, sest väga palju erinevaid tegevusi toimus samal ajal, aga samas oli kõik see ülesehitus ja tegevus väga huvitav. Minu arvates olid kõige tähtsama osaga seal 4 näitlejat, kes tegid valmis kõik konstruktsioonid ja detailid samal ajal kui tegevus toimus. Nad olid nagu töölised, kes kõik valmis pidid sättima, samas nad olid osa etendusest. Üks nendest töölistest oli Maarja Mitt, kes pälvis ka selle eest parima naiskõrvalosa preemia ning teine oli Mark...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau MAJAVAMM Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KASVUTINGIMUSED 4 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS 5 4. MAJAVAMMI TUVASTAMINE 5 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID 6 6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahj...
Vana-Rooma Eellugu 8. saj. e.Kr tekkis Itaalias seitsmel künkal paiknenud küladest Rooma linnriik Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr. 3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat. Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle omaks. Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri. Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus arhitektuuris. Ühiskond ja eluolu Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad. Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võe...
Puidust korrusmajad Ehituskeemia Referaat Juhendaja/õppejõud: Urve kallavus Üliõpilane Carl Siitsman 177569EAEI Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus KMC0014 Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid...........................................................................5 1.1Puitkarkass................................................................................................................5 1.2Post-tala meetod........................................................................................................
Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
YGK0010 1. KODUNE GRAAFILINE TÖÖ "HULKTAHK" Joonise pealkiri: Hulktahk Tähtaeg: III harjutustund Töö sisu: hulktahust on esiekraani risttasanditega tükk välja lõigatud (vt eestvaadet). T u l e t a d a : 1) hulktahu pealt ja vasakultvaade, 2) väljalõike ühe kaldtahu (selle, mis on kaldu 1 suhtes) originaalvorm ainult ühel meetodil, 3) väljalõikega hulktahu kujutis ristisomeetrias. Ülesande variandid 09 vt fail "kgt1_1112.pdf" NB! Lahendatav ülesande variant kannab õppuri matrikli viimast numbrit. Märkusi: 1) keha suurus valida paberi formaadile sobivalt, pidades silmas lähteülesande proportsioone, 2) j...
Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5. Industriaalsel ehitamisel valmistatakse hoone põhilised elemendid ja konstruktsioonid spetsiaalsetes tehastes ning saadetakse valmiskujul ehituspla...
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED Väsimuse olemus Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel. Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist. Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite arvu suurenemisel Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumi...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja niiskus Referaat Koostas: Kait Trumm V-09 Pärnu 2010 Sisukord Kõik laguneb aja jooksul...............................................lk 3 Niiskuse liikumine.........................................................lk 3 Niiskus materjalides......................................................lk 4 Niiskusalliakad..............................................................lk 4 Niiskus kahjustused......................................................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksu...
Kurt Schwitters 1887-1948 Elulugu · 1909 1914 õppis Dresdeni Kunstiakadeemias · 1919. aastal leiutas ta termini Merz · 13 aastat tegeles oma suurima kollaazi Merzbau ehitamisega. · 1945 kolis Londonist ära · Schwitters suri vaese ja hüljatuna · Schwittersit peetakse mitte ainult 20. sajandi suurimaks kollaazimeistriks, vaid pop- ja multimeedia- ja tegevuskunsti vanaisaks ja postmodernismi teerajajaks Teosed · Teosed kommertstrükistest kollaazid · Juhuslikest materjalidest konstruktsioonid · Tema kollaazid koosnesid rongipiletitest, ajalehtedest, sigarettidest, puu-, riide- ja metallitükkidest jms. · Teosed paistavad silma õrnade pastelsete värvitoonidega. Merz Pictures, 1921,montage on board The Cherry Picture, 1921,montage on board Small Dada Evening,1922 Das Undbild, 1919 Merzbild The Merzbau,1933 Merz 316 Supp,1921 Ovaalne ehitus 1925 Ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
