50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aatomik554
Õppematerjali autor
tatud kirjanurka. Selel 2 ja selel 3 on toodud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas kasutatavad kirjanurgad. Sele tähendab joonisekujulist selgitust. Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus mõõtulõigatud paberi servadest on formaatidel A4, A3, A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks. Sele 2. Joonise esimese lehe kirjanurk Sele 3. Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 loomuliku suuruse puhul 1:1 vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000
01) Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? Teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. 02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad k?
40. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad? * Ei, sest paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon? * Tasandi ja ekraani lõikejoon 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). * B'' e x A''
Joonestamise kordamisküsimused 30-79 30. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon 31. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. · Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil. · Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 32. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''
Arvutigraafika I ÜLESANNE IV Kann Uued käsud: AREA 4.18; 23 DIST 4.10; 27 EXTEND 4.16; 28 MIRROR 4.14; 33 OFFSET 4.9; 35 Security Options 4.29 Näide 4 1 80 15 Ø80 R 40 30° 80 20 8 (39, 54°) Ø5 5
saame joonisel kujutatud detailist hoopis selgema ettekujutuse. · Selline näeb detail välja seestpoolt. · Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB
moodustajaringjoont lõikab, kuid ei läbi tsentrit, tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kui üleminek ühelt pinnalt teisele on järsk, ilma ümarduseta, tõmmatakse pindade ülemineku koht jämejoonega. Kui aga üleminek on sujuvalt ümardatud, siis võib seda näidata peenjoonega, mis ei tohi ulatuda kontuurjooneni. Kujutiste projekteerimine - Kujutamisel eeldatakse, et ese asub esimeses ruumiveerandis vaatleja ja ekraani vahel. Niisugust kujutamisviisi nimetatakse projekteerimiseks esimese ruuminurga meetodil, mida kasutatakse peamiselt Euroopa riikides. Eset iseloomustavate kujutiste hulk peaks olema minimaalne, kuid samal ajal piisav eseme kuju ja kõikide mõõtmete näitamiseks. Kujutised - Joonisel kasutatavad kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Kujutised, sealhulgas ka vaated, paigutatakse joonisel peakujutise asukoha keskselt
Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid