Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .............................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria..................
vaid alternatiivseid teadmisi. Õpetja on suunaja, kes teeb võimalikuks probleemide lahendamise. Konstruktivismi osa gestaltpsühholoogias Seosed radikaalse konstruktivismiga. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimteadvusel on kalduvus anda tajutavale informatsioonile ,,hea vorm", see tähendab, et inimesed hoomavad maailma valmis skeemide või mudelitena. See mis on inimesele võõras jäetake tihti kujutlusest välja või moonutatakse enda ootustele vastavalt . Mälu konstruktivistlikud käsitlused · F. Barlett esimesi psühholooge, kes uuris mälu talitlust konstruktivistlikelt positsioonidelt. Uurimus, mille põhjal tehti järeldus, et inimesed konstrueerivad tähenduse selle järgi, mis on nende jaoks usutav ja sarnane. Õpitava materjali esmakordsel õppimisel kujunenud arusaamad on püsivamad kui hilisemal ümbertõlgendamisel tekkinud kujutlused. Tänan tähelepanu eest!
ümbritseva maailma baasil sündmusi, mis suhtlemistarbena vastu. toovad kaasa (eduootus) ebameeldivusi. ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA ÕPPIMSTEOORIA Biheivioristlikud Sotsiaal- (neobiheivioristlikud, Kognitiivsed ja konstruktivistlikud konstruktivistlikud sotsiaalkognitiivsed) https://play.kahoot.it/#/k/36dc6a74-ddc6-4f27-8180-861e92c6f6e5 Eelmise aasta kontrolltöö küsimus (teema)…
See tähendab, et pole tähtis pole õppimise väline juhitavus, vaid iseõppimine. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasematega, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Konstruktivistlikud õpiteooriad Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piazeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse
kontrollida seda inimesed neid ruumi ja inimesi. interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Mehhaaniline lähenemisviis on realistlik, Kommunikatsioon on raadiouudised, töömäärused, sotsiaalkonstruktsionistlik ajalehereklaam, ja süsteemne aga konstruktivistlikud. ilmateated televisioonis või valgusfoori värvi muutumine. Ajalugu Realism(Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus Esimene kommunikatsiooni analüüs pärines filosoof annab võimalikult täpselt edasi temast(inimestest) Aristoteleselt (384- sõltumatut reaalsust. 322 eKr), kes töötas välja teooria, mis sai hiljem tuntuks Konstruktivism(Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil
ära tööstushoonete peal, neid hooneid peetakse modernistliku arhitektuuri eelkäijateks. Erinevus nende kahe stiili vahel on, et konstruktivism on rohkem konstruktsioonipõhine, ehitise vorm tulenes selle konstruktsioonist, mis jäid nähtavale tänu suurtele klaaspindadele. Funktsionalismis on ülekaalus selged ja puhtad pinnad, mäng mahtudega, täiuslik kompositsioon, konstruktivismis geomeetriliste kandetarindite esteetiline väljenduslikkus. Tuntud konstruktivistlikud ehitusprojektid olid Tatlini 1919. aastal kavandatud mälestusmärk Kolmandale Internatsionaalile, dünaamiline arhitektuurne skulptuur, millest pidi saama kommunstliku maailmaorganisatsiooni büroo- ja konverentsihoone; El Lissitzky poolt 1920-24 Leninile kavandatud tribüün, terassõrestik; ning Wolkenbügeli nimelised pilvelõhkujad, mis jäid kõik paberile, kuna olid oma ajast ees ja majanduslikult polnud vajalikke võimalusi. Lõpuks sai konstruktivistidele
tähtsust: „Maastiku-uurimine on seotud laiemate teadusfilosoofiliste küsimustega, mis suunavad meie ja teiste arusaamu maastikust. Mõisted on olulised vahendid, mille abil on võimalik arutada ontoloogilisi küsimusi olemise mõistest ja selle põhilist iseloomu elamise raamides.“ (Jauhiainen 2001) Läbi autori silmade on kirjeldatud ka maastiku uurimise suundi Eestis. Põhiliselt on need seotud kultuurigeograafilise lähenemisega konstruktivistlikud, poststrukturalistlikud, feministlikud ja postkolonialistlikud tõlgendused maastikust. „Kaasaegse geograafia olukorda iseloomustab mitmete, isegi vastandlike lähenemisviiside samaaegne esinemine.“ (Jauhiainen 2001) Autor mainib ka artikli lõpus, et Eestis on vaja uusi lähenemisviise , et maastiku-uurimine areneks ka edaspidi. Kolmandas artiklis juurdleb autor kolme erineva vaatevinkli üle: 1) maastik on vaateväli ehk
Õppimine aitab inimesel paremini kohaneda elukeskkonnaga. Darwni teooria seletus: intellekt ja sh ka õppimisvõime kujunesid evolutsiooni käigus välja selleks, et inimene saaks paremini kohaneda elukeskkonnaga. Dewey arendas neid seisukohti edasi ja tõi esile, et õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid
J. Dewey õppimise peaeesmärgiks on kohanemine ümbritseva maailmaga. Psühholoogilisest poolest mõistetakse õppimist kui protsessi kus tänu praktilisele kogemusele muutub õppija käitumine ja tegevusvõime suhteliselt püsivalt. (praktika tagajärjel tekkinud muutus käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1
Jean Piaget (1896-1980) · Shveitsi · Bioloogia, zooloogia · Filosoofia, tunnetusteooria · Intellekti struktuur muutub arengu käigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia
läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. 2. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete
Mõtlemise resultaadiks võib olla õppimine, st muutus meie senises tegevusvõimes. Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8
järgne. Karistus väheneb käitumise sagedus. Sotsiaalne õppimine Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. ARENG Areng organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutusi. Ontogenees organismi individuaalne arenemine Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum Fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum Kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused Kognitiivne areng
omandatud käitumisviiside rakendamist - Eeskujusid jälgides õpitakse ning hiljem nende käitumist jäljendatakse - Esmalt toimub märkamine -> meelde jätmine (köitvad viisid; raskelt meeldejääva puhul luuakse ettekujutus) -> reprodutseerimine käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad JEAN PIAGET - oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest - seesmine motivatsioon paneb vanad asjad ühendama uutega - teadmine on sümboolne, tekib mentaalse konstruktsiooni tulemusena - (biheiviorism näeb õppijat passiivsena, lõplik; absoluutne) - Konstruktivistlik õppimine olen ise aktiivne, et oma reaalses elus probleeme lahendada - Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla
Seejärel asutakse kava kindlalt tasustama iga selle eesmärgi saavutamisele viivat sammu. Kognitiivne õpiteooria- õppimises on keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Tuleb lahendada kolm küsimust: kuidas uus teadmine omaks võtta, teadmiste transformatsioon, kolmandaks tehakse kindlaks kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Konstruktivistlikud õpiteooriad- õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvüetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Humanistlik õpiteooria- õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Mälu- on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi.
loetelu, ahel põhjus-tagajärg, võrdlus ning vastandamine, küsimuste ja vastuste järgnevus. Loengu konspekteerimisel teha vahet üldisemal ja konkreetsemal infol, lühendada sõnu, parafraseerida kuuldut oma sõnadega, rakendada materjali süstematiseerimiseks oma struktuuri. Õppe kavandamine. Kontrolltöö 7. Kognitiivsete õppimisteooriate põhiolemus. Mida kujutavad endast konstruktivistlikud õppimisteooriad kognitiivsete õppimisteooriate alaliigina? (4.1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8
J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 6. Mälu kolmeastmeline mudel ja õppimise kujutamine informatsiooni vooluna mälustruktuurides Mälu kolmeastmeline mudel. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides.
imiteerimise kaudu. Käitumismudelite õppimine ja rakendamine (Albert Bandura, mudelõpe). Vaadeldakse keskkonnas esinevaid käitumismudeleid ja jäljendatakse sobivaid (oluline just tagajärgede ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). Õppimise kognitiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon
puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. KKMM-i põhitaotluseks on kujundada õpilasel oma tegevuse juhtimiseks eesmärgistamise, iseenese õpetamise, enesekontrolli ja enesekinnitamise oskused. Õpilaste kommentaarid oma tegevuse kohta ülesannete lahendamisel aitavad õpetajatel jälgida õpilaste arutlusviisi korrektsust ja aktiveerivad ning korrastavad õpilaste kujutlusi õpitoimingutest. 10. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Õpi siit! Kognitiivse õppimisteooriate kujunemine. J.Piaget’ tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969. aastatel. Õppimise peamise motiivina näevad kognitiivsed õppimisteooriad õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate teoreetiliseks lähtealuseks on J
ihaldamine). Ühtlasi hinnatakse enda efektiivsust nende kordamisel oluline eneseefektiivsuse tunne (saan hakkama). · jälgimine · kujundi talletumine (üldine olukord, käitumisviis, käituja emotsionaalne seisund) · eneseefektiivsus sooritusvõime tajumine; hiljutine edu · jäljendamine · enda tasustamine ja karistamine Õppimise kognitiivsed ja konsntruktiivsed käsitlused. Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. Uue materjali seostamine olemasolevaga. Sisemine aktiivsus, huvi. J.Piaget (tegevus- ja mõtteskeemide talletumine). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine. Kognitiivne dissonants. Info omandamine. Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi.
need üksikosad meelde jätta. Reprodutseerimine. Õppija taastab käitumismudeli, seda praktiseerides. Keerulisemate käitumismudelite omandamine toimub järk-järgult. Motivatsioon. Mudeli jälgimise teel omandatud käitumine realiseerub siis kui on oodata mingisugust kinnitust ehk sarrustust. Käitumisviisi, millele järgneb karitus, ei soovita tavaliselt jäljendada. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused Kognitiivne konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistuis, millega me seostame kogemusi. Piaget viiatas nendele mõistete konstruktsioonidele – mälu, kogemuse ja mõistmise kogumikele – kui „skeemidele.“ Kui laps näeb koera ning seostab nähtut kuulduga, siis tuleb „koera“ mõistet restruktureerida, et uusi kogemusi olemasolevafa seostada. „Koerast“ saab nüüd loomaliik, ka teiste loomaliikide kohta kujundatakse oma skeemid
*liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) *liigitamine taju objektide järgi: vormi-, sündmus-, värvus-, keele-, isiku-, tekstuuritaju. 13 Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus- esemete kontuuride põhjal. Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad püstitada hüpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hüpoteeside kontrollile. · ökoloogilised teooriad- taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" info, mis on juba keskkonnas olemas
apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused.
Retrospektivistid uskusid, et elu peaks olema sama leidlik ja spontaanne kui nukumäng. ,,Nukumäng" 1906 Blokilt. Pärast 1917. aasta revolutsiooni tundus, et algamas on uus ajastu. Mõjud teatrimaailmas. Teatrilava etendas poliitilistes protsessides juhtivat rolli. Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920. aastatel sündinud poliitilise
(Wikipedia, 2013) Sotsiaalse õppimise tunnused: uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest; nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe ,vaid siis kui on sobiv olukord; uus käitumisviis omandatakse ilma välisetasustamisega; uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest - karistust püütakse vältida. 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piažeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse
annaabi.ee 
