seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 12. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et EL-i õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 13. Mis vahe on EL-i õiguse ülimuslikkuse ja esmasuse vahel? Vastus: Neil ei ole otsest vahet. Ülimuslikkuse põhimõte ehk Euroopa Liidu õiguse esmasus tähendab, et siseriiklik norm jäetakse rakendamata siseriikliku ja Euroopa
märatud EL liitumisega. 9. Miks peab J. Laffranque Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta arvamust julgelt EL lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks? Kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas. 10. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes 11. Mis muutus Eesti kohtute, sh Riigikohtu jaoks alates 1. maist 2004? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut
03.1979, 106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta järgmises sõnastuses: „Konverents tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtupraktikaga kehtestatud tingimustel.“ 6 Itaalia Konstitutsioonikohtu 16. detsembri 1965 otsus Acciaierie San Michele, p 2. – Gazzetta Ufficiale 1965/326. 7 Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsus BVerfGE 123, 30.06.2009 (Lissabon). – BVerfGE 123, lk 267, p 298. 8 Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04. Ingliskeelne versioon on kättesaadav arvutivõrgus: http://angl.concourt. cz/angl_verze/doc/p-50-04.php. 9 Sama seisukohta väljendati ka hiljutises Lissaboni lepingut puudutavas otsuses, p 298, p 191. 10 C. Costello
tagandamiseks. Seejärel tagandati Jeltsin ametist Kongressi erakorralisel istungil Jeltsini "Rünnak" 4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed väeüksused. Ülemnõukogu hoone (Moskva Valge Maja) piirati ümber, seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus üle 100 inimese. 6. oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga. Jeltsin peatas oma seadlusega Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu tegevuse. Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue parlamendi valimisteni Jeltsini kätte. Allakäik 10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele. 11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele.
tekitab võimukandjatele ebamugavust. Halduskohus on esmane õiguskaitseinstants, kuhu isik saab pöörduda ja peaks pöörduma, kui ta leiab, et avaliku võimu tegevusega on ebaõiglaselt või ülemääraselt sekkutud tema õigustesse või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Demokraatlikes riikides seadusandja aktsepteerib ja täidab konstitutsioonikohtu lahendeid, sest need tuginevad põhiseadusele, millel rahva poolt vastuvõetuna on kõrgeim õigusjõud ja mis on siduv ka parlamendile. Kohus ei kirjuta seadusandjale ette, kuidas üht või teist suhet reguleerida, küll aga saab kohus öelda, et olemasolev regulatsioon või selle puudumine on põhiseadusega vastuolus. Konstitutsiooniline õigusemõistmine on orienteerunud õigushüvedele, väärtustele, millest tähtsaimad on inimõigused.
Vabariik (1993. aastal nimetati see Kirgiisia Vabariigiks). 1991. aasta veebruaris muudeti pealinna nimi tagasi Biskekiks. Nõukogude Liidu lõpuaegadest, alates 1990 on presidendiametis olnud Askar Akayev. 1991.a. NSVL-is ette võetud ebaõnnestunud riigipöördekatse andis eelsoodumuse omariiklusele. Akajev valiti presidendiks iseseisva riigi esimestel valimistel 1991. aasta oktoobris. Ta avaliti uuesti riigipeaks 1995. aastal ja 2000. Viimasel korral eelnes sellele Konstitutsioonikohtu otsus, mis võimaldas Akayevil ka kolmandat korda kandideerida. Püüdes vähendada Venemaa mõju, mis on enamasti Nõukogude Liidu ajast pärit, on üritas valitsus asendada venepärased kohanimed kirgiisi nimedega ning varem domineerinud vene keelt kirgiisi keelega. Need ja veel mitmed muud asjaolud, millele on lisandunud poliitika järk-järguline islamiseerumine, on toonud kaasa paljude venelastest ja eurooplastest oskustööliste ja haritlase emigreerumise
loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust. (Konstitutsioonikohtu ülesanne on põhiseaduslik järelvalve) Kohtunikel palju suurem võim, kui Mandri- Euroopa kohtunikel. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem. Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja
Põhiseadusest arusaamiseks tuleb neid aluspõhimõtteid kaasata nii, et ei tekiks vastuolusid põhiseaduse enda osade vahel (kooskõlalisus) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus põhiseaduse sätet puudutavast kohast põhiseaduse tekstis (kontekstilisus). Eelnevalt rõhutasime normatiivse kommunikatsiooni tähtsust õigusest arusaamisel. Põhiseadusest arusaamisel tuleb seepärast tähelepanelikult analüüsida põhiseaduse tõlgendusi, mis on antud kohtute, eriti konstitutsioonikohtu poolt. Selline õigusliku tegelikkuse analüüs aitab lõppastmes parandada õiguse reaalset integratsiooni- ja siduvusjõudu. On igati loomulik tõdeda, et just konstitutsioonikohtu otsustused peavad olema väärtusotsustuste hierarhias kõrgeimad. Kuid küsimus pole ainult hierarhias. Need otsustused peavad olema ka aktsepteeritavad. Loomulikult on diskuteeritav, kas ja millisel määral põhiseadus ja kohtuniku
Euroopa Kohtu otsus: see et ühenduse õigusakt on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ei mõjuta selle õigusakti kehtivust. Simmenthali kaasus- Ettevõte importis loomaliha Prantsusmaalt Itaaliasse. Nõuti piiril teatud veterinaarinspektsioonide eest võetavate tasude tagasimaksmist. Kas EL õiguse ülimuslikkuse kehtib ka kui õigusaktid on vastu võetud enne EL õiguse kehtimahakkamist konkreetses riigis? Itaalia väidab, et kontroll peaks olema iga liikmesriigi enda konstitutsioonikohtu käes. EL õiguste realiseerimisel peaks kas jätma ise kohaldamata kohaliku seadusakti või suunama mõnele teisele põhiseaduslikku menetlust hindavale kohtule. Euroopa Kohtu otsus: iga siseriiklik kohus on kohustatud kohaldana ühenduse õigust tervikuna, kaitsma õigusi mis see üksikisikutele annab ning jätma kohaldamata vastuolulise siseriikliku õigusnormi sõltumata selles kas see oli enne või pärast EL õigusakti. Olenemata
Simmenthali kaasus- Ettevõte importis loomaliha Prantsusmaalt Itaaliasse. Nõuti piiril teatud veterinaarinspektsioonide eest võetavate tasude tagasimaksmist. Kas EL õiguse ülimuslikkuse kehtib ka kui õigusaktid on vastu võetud enne EL õiguse kehtimahakkamist konkreetses riigis? Itaalia väidab, et kontroll peaks olema iga liikmesriigi enda konstitutsioonikohtu käes. EL õiguste realiseerimisel peaks kas jätma ise kohaldamata kohaliku seadusakti või suunama mõnele teisele põhiseaduslikku menetlust hindavale kohtule. Euroopa Kohtu otsus: iga siseriiklik kohus on kohustatud kohaldana ühenduse õigust tervikuna, kaitsma õigusi mis see üksikisikutele annab ning jätma kohaldamata
mis hõlmab endas ulatuslikke teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks suhtlemiseks kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond - ühiskonnaelu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, kuna pole orienteeritud võimu teostamisele. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike eneste algatusel loodud organisatsioonid ja liikumised, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ning kehtivate õigusnormide raames (Vt. ka "kolmas sektor") kohtulik järelvalve - kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadusi või täidesaatva võimu akte konstitutsioonivastasteks ja seega ebaseaduslikeks kolmas sektor - vt. mittetulundussektor "kolmas tee" (2) - Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konföderatsioon (3) - riigi ülesehituse vorm, mis annab võimu suuresti alamüksustele, mitte
keelatakse referendumid, et Hitler kasutas neid liiga edukalt enda huvide elluviimiseks ja selle mõistlikkus pole olemas. See on asendatud mõjuvõimsa ja olulise konstitutsioonikohtuga, mida Valitsusel on lihtsam kontrollida kui referendumite tulemusi. - liidumaade positsioon tugevneb (Baier), - parteid, demokraatiaklausel, - referendumite keeld, - piir Poolaga, Art. 23 Olulisi Konstitutsioonikohtu otsuseid: - KP keelustamine (1956) - valitsusemeelse telekanali keelustamine (1961) - parteide rahastamine (1966, 1968) - Bundestag’i laialisaatmine (1984), ‘konstruktiivne umbusaldusavaldus’, - Maastrichti leping (1993) Suured parteid: Kristlikud demokraadid (CDU/CSU) – CSU on Baieri Kr.-Dem. Partei, millel on koostööleping CDUga. CDU ei sea iialgi üles oma kandidaate Baieris.
rohkem toimija ehk kodaniku aspekti kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised; vt ka mittetulundussektor kohtulik järelevalve kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadus või täidesaatva võimu akt konstitutsioonivastaseks ja seega ebaseaduslikuks kolmas tee Briti leiboristliku partei nüüdisaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konservatism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioone ja varandusliku kihistumuse säilitamist
õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada. Informatsioonilise enesemääramise õiguse mõiste tuleneb 1983. aasta Saksamaalt. Lähtuvalt Saksa Konstitutsioonikohtu otsusest seisneb isiku õigus informatsioonilisele 26 enesemääramisele õiguses ise otsustada, mis tingimustel ja ulatuses tema eraelusse puutuvaid asjaolusid avalikustatakse. Seega peaks isikul olema praktiliselt piiramatu vabadus otsustada, millistel tingimustel (nt tasuta või tasu eest) oma isikuandmete kasutamist lubada. (Tikk 2004: 41-42) Eesti oludes saab informatsioonilise enesemääramise õiguse seaduslikkusest rääkida põhiseaduse kontekstis.
200 aasta jooksul 6-7 kaasust. Sveitsi ps järelvalve eripära on see, et see on liitriik. Neil on kantonid ja keskvõim. Ps järelvalve seisneb selles, et ülemkohus võrdleb kantonite seadusi keskvõimu või põhiseadusega. Keskvõimu enda põhiseaduspärasust ei kontrollita. Mingis osas nagu on, aga päris ps järelvalve see ei ole. Pärast I MS: Hans Kelsen kui 20 sajandi jurist. 1914 suur paks raamat. Kelsen oli Austria juut. See on Viini koolkonna kuldaeg. Austria lõi 1920 omale konstitutsioonikohtu, mis alustas tööd 21. Selle presidendiks sai Hans Kelsen. Teine oli Tsehhoslovakkia. 1920 oli enne Austriat neil asutamisdokument, aga peale Austriat alles kogunes kokku. Kohtud, mille põhiülesanne ongi põhiseaduslikkuse järelvalve. See oli tolle aja kohta kahjuks liiga suur arenguhüpe kuna mõlemad kohtud tegelikult lõpetasid oma töö. 1938 sai see lõpu. Tsehhide oma tegelikult tööle ei läinudki. Põhja panevat sisulist landmark otsust ei ole neilt kuulda olnud. (Tsehhi).
siis, kui selle poolt hääletavad parlamendi mõlemad kojad. Eestis saab Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Mõned kohtusüsteemid on üpris spetsiifilised ning neid ei saa paigutada ei mandri-euroopa ega angloameerika mudeli alla. Suurbritannias pole spetsiaalseid halduskohtuid ega konstitutsioonikohust, küll aga eristatakse kriminaal- ja tsiviilkohtuid. Konstitutsioonikohtu ülesannet täidab kaudselt Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata. Konstitutsioonikohus puudub ka Šveitsis, kus paljud õigusalased probleemid lahendatakse üldrahvalikel referendumitel. 6.3 Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Seejuures pole oluline,
Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. 107. Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud? Individuaalne põhiseaduslik (konstitutsiooniline) kaebus on spetsiifiline põhiõiguste kohtuliku kaitse vahend, mis võimaldab isikul tema põhiõiguste rikkumise korral pöörduda otse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu (konstitutsioonikohtu) poole. Individuaalkaebuse esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et isiku käsutuses ei ole muid õiguskaitsevahendeid või on need ammendatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus
kooskõlas põhiseadusega). Instantsikohus saab asja arutamist jätkata alles pärast konstitutsioonikohtult seisukoha saamist. Lahendavad individuaalseid konstitutsioonilisi kaebusi. 2) Teostavad kontrolli abstraktse kontrolli vormis, s.t. lahus konkreetsest kohtuasjast: konstititutsioonikohus kontrollib kas veel jõustumata leping on kooskõlas konstitutsiooniga mõnel maal on parlamendi opositsioonile antud võimalus pöörduda konstitutsioonikohtu poole küsimusega, kas parlamendi menetlusse minev seadus on kooskõlas põhiseadusega. 18. Kuidas iseloomustaksite Eestis kasutatavat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse mudelit? Eesti kasutab seda süsteemi, mida iseloomustavad järgmised tunnused: eraldiseisvat konstitutsioonikohut ei ole, kuid Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium, kelle pädevuses on tunnistada seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seda
Saksamaa taasühendamist. St 49PS ei pidanud Saksamaa olukorda väga lõplikuks , kuid ei olnud ka piisavalt pol olukord, e t oleks tunnustatud lõplikult seda piiri , mis oli tekkinud Saksamaa ja Poola vahel . Piiriküsimus jääb lahti kuni 1990 aastani . Täitevvõimu tugevdamiseks on ette nähtud olulise institutsioonina konstitutsioonkohut. Konsttutsioonikohus on istants , mis aitab täitevvõimul jõuda pol lahendusteni küsimustes , kus ei saavutata läbimurret parlamendis. Konstitutsioonikohtu erinevate lahendite nimekirjas oli murranduline Bundestag'i laialisaatmine (1984), `konstruktiivne umbusaldusavaldus',millega väga selgelt tugevdati kantsleri institutsiooni rolli parlamendiga võrreldes. Selle otsuse järel sai saksamaast kantsleri vabariik. 1981 a vahetub saksamaal võim Bundestag avaldab umbusaldust Helmund Schmiti juhtitud sotsdem ja vabdem valitsusele ja ametisse asub Kohli juhitav kristlike dem ja vabade dem koalitsioon
järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama. Abstraktne normikontroll tähendab, et PS või seadusega kindlaksmääratud ametiisikutel või organil on õigus konstitutsioonikohtu ees tõstatada õigustloova akti või selle sätte abstraktne ühildatavus PS-ga. See kontroll pole seotud ühegi üld- või halduskohtus käsiloleva asjaga. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi
peaministri ettepanekul peaministri poolt soovitud ajaks välja kuulutama alamkoja valimised; tavaks on et monarh peab seadused välja kuulutama ja ei kasuta vetoõigust. Briti tavadest kõrvalekaldumist loetakse üldjuhul K-i vastaseks. Kuigi teatud tingimustel saab tavast kõrvale kalduda. Nt tava, et peaminister võib tellida ennetähtaegsed valimised. Seda aga väga keegi ei tee (oleks ju poliitiline enesetapp). §4 kohtulahendid Alati saab RÕ-se allikateks lugeda konstitutsioonikohtu lahendeid, sest nii või teisiti tõlgendavad PS-st. Euroopa Inimõiguste kohtu lahendid rangelt võttes RÕ allikateks olla ei saa, sest see kohus kohaldab mitte konkreetse riigi K-i, vaid Euroopa Inimõiguste konventsiooni. RÕ-likku tähendust need lahendid siiski omavad, sest neid tuleb tahes või tahtmata arvestada siseriikliku K-i tõlgendamisel. (inimestel võimalik pöörduda Strasbourgi kohtusse, kui ei rakendata K-i kooskõlas põhimõtetega).
järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. Eelkontrolli õigustatakse väitega, et konstitutsioonikohus ei pea mitte üksnes konstitutsiooni rikkumisi heastama, vaid neid pigem ennetama. Abstraktne normikontroll tähendab, et PS või seadusega kindlaksmääratud ametiisikutel või organil on õigus konstitutsioonikohtu ees tõstatada õigustloova akti või selle sätte abstraktne ühildatavus PS-ga. See kontroll pole seotud ühegi üld- või halduskohtus käsiloleva asjaga. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas õigustloov akt rikub isiku õigusi ja vabadusi
g) kontrollitakse kaebusi subjekti peale. Konstitutsioonilisuse spetsiifiline järelevalve on tegelikult eriline osa seaduslikkuse järelevalvest. Eripära - siin hinnatakse eeskätt kas õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalvet on korraldatud Euroopas põhiliselt kahel viisil - kas (kõrgeima astme) üldkohtute poolt lisaks teistele funktsioonidele või selleks eriliselt loodud konstitutsioonikohtu poolt. Esimesel juhul on see funktsioon korraldatud kas hajutatud süsteemis või tsentraliseeritud ühe kindla kohtuasutuse kätte. Hajutatud süsteemi näiteks on Inglismaa, Rootsi ja Kreeka. Seevastu Iirimaal, Norras, Taanis ja Islandil on tsentraliseeritud see funktsioon ülemkohtute kätte. Erilised konstitutsioonikohtud on levinud eeskätt mandri-Euroopa riikides. Sellise erikohtu sünnimaale - Austriale - lisaks on sellised kohtud Saksa LV-s, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Kreekas
8. Kõrgete ametnike määramiseks ettepaneku tegemine (§ 78 p 11) VP teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks. 3.9. Põhiseaduse muutmise algatamine (§ 78 p 8) Vabariigi President (Lennart Meri) on algatanud PS muutmise ühel korral. Eelnõu nägi ette Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmist ning Konstitutsioonikohtu loomist. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on algatanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu2, mis näeb ette Kaitseväe juhataja institutsiooni välja jätmise põhiseadusest. 3. 10. Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine (§ 78 p 15) Vabariigi President annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. 3.11. Armuandmine (§ 78 p 19)
olla ka osa tavalistest seadustest erinevates riikides võib muid seaduseid olla samuti mituti riikis, st võib esineda seaduste omavaheline hierarhia. Põhiseadusele järgnevad täitevvõimu aktid näiteks presidendi seadused, ministri määrused, samuti muude asutuste määrused (N: valimiskomisjon). Tavaliselt on enamus riigiõigusenorme seadustes, muude aktide roll on väiksem. Riigiõiguse allikatena tuleb kõnealla veel põhiseaduslikku järelvalvet teostavate organite otsused (konstitutsioonikohtu) ning ka tavakohtu pretsedendid. Konstitutsiooni/riigi õiguse allikaks võib pidada ka konstitutsioonilist tavaõigust, kusjuures vahet tuleb teha taval ja tavaõigusel. Nii tava kui tavaõiguse puhul on tegemist mittekirjalike reeglitega, mis on riigiorganites ajajooksul kujunenud, kuid tavaõigust eristab tavast see, et tavaõigust tunnetavad suhete osapooled õiguslikult siduvana. Mõnedes riikides võib rääkida religioossetest allikatest (N:
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Järelevalve seaduslikkuse üle hõlmab kontrollitava organi tegevuse vastavuse hindamist seadusele või täitmiseks antud muule õigusaktile. Tähendab kontrollida, kas ta toimis optimaalses korras ja saavutas kõige optimaalsema tulemuse. Konstitutsionaalne järelevalve: konstitutsioonikohus, maavanem jne (5tk, tabelis olemas) Konstitutsiooni kohut Eestis ei ole, nendega tegeleb Riigikohus, seal on konstitutsioonilise järelevalve kolleegium, nad on konstitutsioonikohtu rollis. Õiguskantsler- tema kontrollib, et kõik õigustloovad aktid vastaksid PS-le. Kui need ei vasta, siis 20 päeva jooksul peab see loov organ viima selle vastavusse, kui seda ei teha, pöördub õiguskantsler kohtu poole. Maavanem- teatud territooriumil kontrollib aktide sisusid PS-le vastavana. Tema tegutseb läbi õiguskantsleri, kui tekib vajadus mõjutada teatud organisatsioone. Obudsman- inimõiguste kaitsega tegeleb
4. riigipea -- reguleerib kujundamist, pädevust ja selle teostamist 4 5. täitevvõim -- moodustamine, pädevus ja selle teostamine 6. Peale Teist maailmasõda on levinud iseseisva instituudina konstitutsioonilise kontrolli teke – põhiseaduslik järelevalve. See reguleerib vastavate organite (nt. konstitutsioonikohtu) moodustamist, selle pädevust ja seda, kuidas ta enda funktsioone teostab 7. Instituudid, kes määravad kindlaks mõnede teiste oluliste riigiorganite pädevuse ja tegevuse (Eestis -- õiguskantsler, riigikontrolör) 8. föderaalriikides -- instituut, mis määrab kindlaks keskvõimu ja osariikide õiguslikud vahekorrad 9. unitaarriikides -- instituut, mis määrab kindlaks kohalike omavalitsuste või autonoomia olemasolu, autonoomsete piirkondade staatuse 10
õigusjõult kõrgema aktiga või üldnormiga või hilisema sama õigusjõuga aktiga); 2) aktis endas määratud tähtajani (muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast); 3) aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni (st ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise läbi ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati). Kui õigusakt tunnistatakse kehtetuks (nt konstitutsioonikohtu otsusega), siis on ta kehtetu otsuse jõustumise päevast (ld: ex nunc). P.4. Kehtivus ruumis Ruumis (territoriaalselt) võib õigusakt kehtida: 1) kogu riigi territooriumil (viimane PS § 2 lg 1 tähenduses) - sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgumerel olevaid selle riigi kõiki aluseid (laevu), teiste riikide sadamates olevaid sõjaaluseid (-laevu), teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud
). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud ettevõtted on haldusõiguslikust kontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K. König määratleb haldusõigust kui avalikku õigust, mis ei kujuta endast riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigust. Lähtudes haldusõiguse poolt reguleeritavate ühiskondlike suhete mahust, on endine Saksamaa konstitutsioonikohtu esimees F. Werner defineerinud haldusõigust kui konkretiseeritud konstitutsiooniõigust. A. Merkli positiivse käsitluse kohaselt on haldusõigus põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel. Vene õigusteadlased defineerivad haldusõigust kui õigusharu, mis õiguslikult "teenindab" riigihalduse sfääri. Tema esemeks on ühiskondlikud suhted, mis kujunevad riigihaldusorganite täitev-korraldavas tegevuses. Kõigil eespool nimetatud
). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud ettevõtted on haldusõiguslikust kontrollist vabastatud ja tegutsevad ettevõtlust reguleerivate seaduste alusel. Saksa õigusteadlane K. König määratleb haldusõigust kui avalikku õigust, mis ei kujuta endast riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigust. Lähtudes haldusõiguse poolt reguleeritavate ühiskondlike suhete mahust, on endine Saksamaa konstitutsioonikohtu esimees F. Werner defineerinud haldusõigust kui konkretiseeritud konstitutsiooniõigust. A. Merkli positiivse käsitluse kohaselt on haldusõigus põhiseaduse ja sellele allutatud õigusallikate produkt, halduse funktsioneerimise reegel. Vene õigusteadlased defineerivad haldusõigust kui õigusharu, mis õiguslikult "teenindab" riigihalduse sfääri. Tema esemeks on ühiskondlikud suhted, mis kujunevad riigihaldusorganite täitev-korraldavas tegevuses. Kõigil eespool nimetatud
annaabi.ee 
