Redim massiiv(m [n, ...]) [as
laused DoEvents Loop While Timer() < pl tõene tingimus End Sub Loop While tingimus väär Sub Mäng_3() ' Kordab lööke. Juhitav kordus Dim n% Range("andmed").ClearContents n = InputBox("Mitu lööki?", "Juku", 20) n - täisarvuline muutuja - löökide arv Do % - tüübi (täisarvu) tunnus Löök InputBox - sisendboks (VBA funktsioon) paus 0.5 Msgbox - teateboks (VBA funktsioon) Loop While Range("lööke") < n MsgBox "Aitäh! Kohtumiseni!", , "Juku" End Sub Mäng_1() Sub Mäng_2() matu kordus, DoEvents ' Lõpmatu kordus, paus nge("andmed")
meelde tuletada. Aga kui kommentaarid on olemas piisab selleks ~5 minutist. Kommentaarid peavad kirjeldama loodava koodi eesmärke, kasutatud muutujaid, funktsioone ja algoritme. PHP parser ei loe teksti, mis asub kommentaaride vahele. Ta lihtsalt ignoreerib seda. PHP programmeerimiskeeles on 2 tüüpi kommentaare: 1. / voi # - üherealiste märkuste jaoks 2. /* ... */ - mitmerealised kommentaarid comments.php muutuja $a lühikirjeldus $b = 8; // muutuja $b lühikirjeldus # kaivitame funktsiooni sum() # ja kirjutame tulemuse väljundisse echo $a.' + '.$b.' = '.sum($a, $b); /* Funktsioon summa leidmiseks. Sisendiks on 2 argumenti ja tulemuseks on nende summa */ function sum ($x, $y) { return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php
.........................18 Identifikaator..........................................................................................18 Andmetüüp.............................................................................................19 Väärtus...................................................................................................19 Konstant.................................................................................................19 Muutuja..................................................................................................20 Andmemudel..........................................................................................20 Arvutiga seotud mõisted............................................................................21 Protsessor...............................................................................................21 Mälu....................................................
......................................................................36 SUUNAMISLAUSE..............................................................................................................38 VALIKULAUSE...................................................................................................................39 ÜLESANDED....................................................................................................................... 39 STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV, KIRJE, FAIL. .............................39 ............................................................................................................................................... 39 Sissejuhatus ...........................................................................................................................39 Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed .........................................................................................40 Massiivi deklareerimine ..........
Sub jmt), mida käsutatakse ainult kindla lause kindlas köhas. Toodud protseduur koosneb viiest lausest. Esimene ja viimane lause moodustavad omavahel seotud paari: esimene määrab protseduuri alguse ja selle nime, viimane protseduuri lõpu. Teise lause täitmisel kuvatakse Visual Basicu sisendboks, milles on esitatud lauses toodud küsimus. Boksi tekstivälja saab sisestada vastuse ning pärast klõpsatust nupule OK võetakse vastus muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja · alamprogramme ehk Sub-protseduure Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks
Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra Tüübiteisendus Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi
luubatud aritmeetika tehted. Sisuliselt mõistliku tulemuse annab vaid liitmine ja lahutamine Currency Aritmeetikatehted SOORTIMINE JA GRUPEERIMINE Sortitingimuseks on sõna Ascending (kasvab) või Descending (kahanev) vajaliku välja nime all real Sort . Sortida võib mitmel väljal. Need tuleb järjestada nii, et võtmed päikneksid tähtsuse järjekorras vasakult paremale. Standardfunktsioonid Access nagu teisedki MS Office`i programmid kasutab oma standardfunktsioone. Igal funktsioonil on nimi ja argumendid. Funktsiooni poole pöördumine on võimalik vastava andmetüübiga avaldisest. Funktsioonide nimekirja saab näha, kui koostada avaldis avaldise kirjutaja Expression Builder abil. Eriti suur tähtsus on funktsioonide kasutamisel ajaväärtusega ja tekstidega. Tekstifunktsioonid Left(tekst;n) - tekstist n sümboli väljalõikamine vasakult Right(tekst;n) - tekstist n sümboli väljalõikamine paremalt
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese
ka järjendiks, kahemõõtmelist massiivi maatriksiks või tabeliks. Massiivi iseloomustavad seega: 1. massiivi nimi (täpsemalt massiivi identifitseeriv L-väärtus) 2. massiivi elemendi tüüp 3. massiivi indeksite arv ja indeksite tüübid 4. massiivi elementide arv (täpsemalt iga indeksi võimalike väärtuste hulk) 5. massiivi elementide väärtused Javas käsitletakse massiive ühemõõtmelistena, kahemõõtmeline massiiv on ühemõõtmeliste massiivide massiiv jne. Javas on massiivi indeksiks täisarv vahemikus 0 kuni massiivi pikkus miinus üks. Massiiv on massiivitüüpi muutuja (L-väärtus). Javas saab massiivi kirjeldada ilma massiivi elementide arvu fikseerimata. Elementide arv määratakse mälu reserveerimise käigus (see operatsioon on Javas massiivi kirjeldusest lahutatud). Javas kasutatakse massiivi elemendile viitamiseks indeksit, mis kirjutatakse massiivi nime järele kantsulgudesse
Näiterakenduse app.yaml sisu on järgmine: application: myapp version: 1 runtime: python api_version: 1 handlers: - url: .* script: main.py Vaatame rida haaval üle, mis mida tähendab. application: myapp Antud deklaratsioon paneb paika aplikatsiooni ID. Nagu öeldud, peab see olema unikaalne, koosnema vaid ladina tähtedest, numbritest ning sidekriipsust. Kui aplikatsiooni üles laadida, siis serveris vaadatakse just antud muutuja järgi, et kuhu failid kopeeritakse. version: 1 See rida tähistab aplikatsiooni versiooni. Väärtus saab sarnaselt ID väärtusele sisaldada vaid ladina tähti, numbreid ja sidekriipsu. Juhul kui seda väärtust muuta, luuakse serveris aplikatsioonist uus versioon. Uus versioon ei muutu automaatselt aktiivseks, vaid see tuleb ise admin liidese abil aktiivseks seada. Aktiivset versiooni saab suvalisel hetkel ümber tõsta, valides selleks mõne varasema või uuema
Ning veel mõned sulud ka. Ning kui teada saada, et kõik see pikk jutt on vaid väikese programmi loomiseks, mis oma töö tulemusena ütleb "Tere", siis võib paista, et tegemist on ilmse raiskamisega. Eriti, kui mõni on varem tutvunud Basicu või Pythoniga, kus sama tulemuse saamiseks tuleb lihtsalt kirjutada print "Tere" Seetõttu veel 2000ndate aastate alguses tutvustati inimesi programmeerimisega mitmeski koolis just Basicu kaudu, sest algus on "nii lihtne". Ning kui programmid "väga suureks" - ehk siis tuhandete ridade pikkuseks - ei kasva, võib julgesti lihtsa algusega keele juurde jäädagi. Kõik vajalikud matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse
......................................................................................17 Ülesandeid.........................................................................................................................17 Massiivid...............................................................................................................................17 Tsükkel andmete kasutamiseks.........................................................................................18 Massiiv ja alamaprogramm...............................................................................................19 Algväärtustamine, järjestamine.........................................................................................19 Osutid ja koopiad.............................................................................................................. 20 Massiiv alamprogrammi parameetrina..............................................................................21
kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki lehte rahumeeli imetleda aadressilt, mis hakkab tähekombinatsiooniga http HyperText Transfer Protocol, järgneb masina nimi, kust lehte vaadatakse. Nimi localhost tähistab kohalikku masinat. Edasi pordi ehk värati number mis vajalik, et samas masinas olevad mitmed veebiühendust pakkuvad programmid omavahel tülli ei läheks. Siis juba rakenduse nimi ja sealt seest rakenduse sees oleva faili nimi. Kui tahta loodud kuulutus teistele üle võrgu ka kättesaadavaks teha, tuleb see laadida lihtsalt kohta, kus see kõigile näha. Olgu selleks õpilasele koolivõrgus eraldatud veebiruum või ka mõnes avalikus serveris asuv koht. Eestis näiteks on levinud hot.ee nimeline veebikeskkond, kus rahumeeli igaüks saab omi HTML-faile hoida ja teistele näidata. Kel konto olemas, võib
Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon. Mitteedukal käivitamisel on see punane või kollane, põhjuseks siis mõne teenuse mittetöötamine. Mittetöötamise võivad põhjustada näiteks arvutis töötav Skype või mõni teine veebiserver. Ette on tulnud ka juhtumeid, kus Apache teenus ei käivitu korralikult. Selleks tee all nurgas olevale ikoonile hiire vasaku klahviga klikk ning see avab serveri menüü. Liigume valikusse Apache>Service>Install Service See avab meile konsooli akna, kus palutakse vajutada Enter ei paigaldada teenus. Pärast ebaõnnestunud käiku, kliki uuesti ikoonil ing vali Testimine Testimiseks avame veebikataloogi C:wampwww või klikime serveri ikoonil ja valime www directory. See avab kataloogi, kuhu midagi lisades näeme seda nö. veebilehel. Vaikimisi on seal index.php. Oma testlehe tegemiseks teen faili test.php ja kirjutan sisse tervituse. ? 1 <
3. ANDMEBAASI TABELID Andmebaasi põhikomponendiks on tabelid, milles andmeid hoitakse. Nupud andmebaasi Andmebaasi- objektitüüpide akna jaoks tööriistariba Loend andmebaasis Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade Tabeli loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Table (joonis 3.2). Selleks, kas:
Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE SERIAL - sama mis BIGINT Kuupäev ja aeg DATE - kuupäev 1 päevase täpsusega; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM- DD. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 kuni 9999-12-31 DATETIME - kuupäev ja kellaaeg täpsus 3 millisekundit; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM-DD HH:MM:SS. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 00:00:00 kuni 9999-12-31 23:59:59. TIMESTAMP - sarnane DATETIME funktsioonile, kuid võimaldab edastada väärtusi vahemikus 1970 kuni 2038
ümbritsetud akna abil), paremal aga pärast käsu ALIGN täitmist. Punkt 5 on samaväärne punktiga 5', punkt 6 aga punktiga 6' (sest tasapind jääb ju samaks). Käsk 3DARRAY on loodud massiivide moodustamiseks kolmemõõtmelises ruumis. Ta on väga sarnane oma "kahemõõtmelisele" analoogile ARRAY. Täitmine algab valikuhulga moodustamisega (siin eelvalikut teha ei saa). Nüüd tuleb teha valik, kas moodustatakse ristkülikukujuline massiiv (sisestada täht R) või polaarmassiiv (sisestada täht P). Ristkülikukujulise massiivi korral ilmutatakse viibad · Enter the number of rows (---) <1>: so. ridade arv (piki Y-telge); 15 · Enter the number of columns (|||) <1>: so. veergude arvu (piki X-telge); · Enter the number of levels (...) <1>: so. tasemete arvu (piki Z-telge). Anda tuleb positiivne täisarv või siis jätta vai-
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base
aastast. NB! Arvuliste andmete sisestamisel – koordinaadid, pikkused, laiused, raadiused jne ei ole vaja, ja veelgi enam – ei ole lubatud mõõtarvu järgi ühikuid lisada, Erandiks on jalad-tollid ja sellised nurgad, kus on kasutusel degrii-minutid- sekundid. Sample output – ühikute kasutamise näide; Direction – nurkade lugemise algsuund, klõpsamisel avaneb valikuaken Direction Control ÜLESANNE I Pinnatükk 34 Nurga algsuuna ( 00 ) seadistus, põhivalikuteks on East 00 – punktist paremale suunduv rõhtkiir (itta); North 900 – punktist otse üles suunduv püstkiir (põhjapoole); West 1800 – punktist vasakule suunduv rõhtkiir (läände); South 2700 – punktist otse alla suunduv püstkiir (lõunapoole);
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital
latid koos ikoonidega. Nende abil saab mugavalt käivitada erinevaid tegevusi joonisele uute objektide lisamiseks ja olemasolevate modifitseerimiseks, samuti info küsimiseks ja joonise häälestamiseks. Ekraani ülaservas paikneb menüüde loetelu, kust saab avada täiendavaid alammenüüsid ja viimaste alammenüüsid. Asume nüüd menüüde kirjeldamisele. Ekraani ülaservas paikneb horisontaalne menüü ehk rippmenüü, mille kaudu saab teha mitmesuguseid valikuid. Menüüvalikud võivad olla varus- tatud lisamärkidega. Valikurea lõpus olev märk tähistab pöördumist alammenüüsse. Kui valik lõpeb kolme punktiga (...), siis sellise valikuga toimub pöördumine dialoogakna poole, mille väljade kaudu saab valikutegevust jätkata. Muide, ka dialoogakna väli võib lõppeda kolme punktiga toimub pöördumine alamakna poole. Dialoogakna väli võib muu hulgas
Näiteks võiksime kuvada asustusüksuste piir e arvmõõtkava vahemikus, mis jääb 1:1000 ja 1:100 000 vahele. 8 Praktiline töövahend on ka View menüü alt aktiveeritav bookmarks, kus kasutaja saab mingi piirkonna vaate ulatuse kaardidokumenti salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid
.............12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................................12 Rea- ja lõigu vahe.....................................................................................................................................13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................13 Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) .............................................................14 Tabelduskohad .............................................................................................................................................16 All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) .......................................................17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) .............................................................................................
).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks"
1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii 1973 – Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet 1974 – Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks * 1980 – 1990 – new protocols, a poliferation of networks 5 1982 – SMTP e-mail protocol 1983 – deployment of TCP/IP, DNS defined for name-to-IP-address translation 1985 – FTP protocol defined 1988 – TCP congestion control * 1990’s – commercialization, the WWW Early 1990’s – ARPAnet decommissioned 1991 – NSF lifts restrictions on commercial use of NSFnet Early 1990’s – WWW (hypertext, HTML, HTTP, 1994 – Mosaic, later Netscape, late 1990’s – commercialization of the WWW). 15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt * Andmekadu – mõned rakendused võivad kaotada natuke andmeid (audio, video, interactive
top of Mach. Mach is a microkernel developed at Carnegie Mellon University and then at the University of Utah. The start of development was delayed as people waited for Mach to be released as free software, as had been promised. 1990: MS and IBM end cooperation Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. IBM and Microsoft end cooperative work on operating systems, dividing up work-to- date between them, in a series of cross-licensing agreements. Microsoft will work on Windows, DOS, and a portable version of OS/2. IBM will continue development of 16-bit and 32-bit versions of OS/2. 1990: Internetiotsake Eestis: e-post, USENET Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te) kohta statistikuid (kvartiile-min/max, keskmist, standardhälvet jne) – ainult rangelt arvandmete korral! Charts: võimalus tellida muutuja kohta graafikuid (histogrammi) Format: peamiselt muutujate järjestus (ei taha koos histogrammiga töötada): Ascending values: muutuja väärtuste kasvavas järjekorras Descending values: sama kahanevas järjekorras Ascending counts: muutujad esinemissageduste suurenevas järjekorras Descending counts: sama kahanevas järjekorras Tulemuseks saame Output-aknasse taolised tabelid: Kodakondsus
Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse. Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse
............................................ 44 3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 3.1.1 Graafiline skeem........................................................................................................ 45 3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47 3.2 Õppematerjalid .................................................................................................................. 49 3.2.1 Tekstid ....................................................................................................................... 50 3.2.2 Graafika ............................................................
. . . . . . . . . . . . . . . .7 Contact breaker points renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 Rear brake shoe lining check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .17 Coolant renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33 Road test . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32 Crankcase emission control filter renewal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35 Roadwheel check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 Distributor lubrication - models with contact breaker distributor . .12 Seat belt check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .19 Driveshaft check . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .29 Spark plug renewal .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
