Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konspekt - 9kl. õ. lk. 92-99". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peensool, ensüüm, nõre, ensüümid, neel, magu, valgud, hape, suus, elund, soolhape, rasvad, sapi, söögitoru, jämesool, seedimise, sülje, maonõre, neelu, peensooles, pepsiin, sapp, pärak, seedekulgla, peensoolde, toidumass, leiduva, limaskest, seedeelundkonna, pikkune, näärmed, amülaas, eritub, pepsiini, lagunema, lõplikult, süsivesikudSeedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel.
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva
uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAKKUDESLÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE SEEDIMINE IMENDUMINE Üldine ainevahetus Ensüümid *Eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. *Leidub kõikides organismide kudedes ja nad muudavad (kiirendavad) reaktsioonide kulgu. *Nende toime sõltub lähteühendite hulgast, organismi temperatuurist, keskkonna happelisusest või aluselisusest. *Ensüümide abil organismid kasvavad, arenevad, liiguvad, ning toimuvad muud eluprotsessid. Vitamiinid *Orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks
Seedeelundkond Toit seeditakse: * Suus * Maos * Peensooles Seedimine algab suus * Toidu seedimine algab suus * Suhu avanevad süljenäärmed * Hammastega peenestame toidu * Toit läbib kiiresti neelu * Sealt edasi söögitorusse Toidu seedimine maos. * Mööda söögitoru läheb toit makku. * Mao seinas on maomahla tootvad näärmed * Maos püsib toit umbes 4 tundi ja liigub seal aeglaselt ringi. Toidu lammutamist väiksemateks osadeks nimetatakse seedimiseks. Peensoole algusosa nimetatakse kaksteistsõrmiksooleks.
Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise jäädes ise samal ajal muutumatuks. Vitamiinimid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. C-vitamiini puuduse tõttu haigestusid meresõitjad skorbuuti. A-vitamiini puuduse tõttu tekib kuivsilmsus. D-vitamiini puuduse tõttu haigestutakse rahhiiti. (luud pehmenevad) Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast.
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid:
Söövitava aine joomisel tekivad söögitoru söövitused ja armistumine – toit ei pääse enam läbi. Ägeda söövituse korral (värskelt) toit kindlasti läbi ei pääse ja sinna pannakse sond. Armistumise puhul hakatakse söögitoru laiendama – ehk suudetakse sellega endine seisund taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul – makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. MAGU Mao ehitus Magu on õõnes elund, millel eristatakse kahte kõverat osa – suur ja väike kurvatuur (kõverik). Magu koosneb kolmest kestast. Kõige sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (millel on kolm kihti - pikilihas, pikilihas ja ringlihas kihid) ja kõige välimine kest – serooskest. Limaskest on hatulise (?) ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest.
Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal. Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Nii rakuseinad kui ka rakuplasma koosnevad suures osas valgust, eriti rohkesti on valku
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool
VII SEEDIMINE 1. Seedeelundid. Seedeprotsessi üldiseloomustus. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool,( millel on 3 osa: kaksteistsõrmiksool ehk duodenum, tema pikkus on 20-30 cm. Teine, kõige pikem osa on jejunum, pikkus u 1,5 m kolmas on ileum, pikkus 2 m). Peensool on fikseeritud kõhuõõne tagumise seina külge. jämesööl, mille lõpposa kannab pärasoole nimetust. kõhunääre ehk pankreas. Makse vahetus naabruses asub sapipõis. Maksas tekkinud sapp koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid:
4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib kaariesttekitavaid baktereid. Lisaks valkudele on süljes ka lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all. Ööpäevas moodustub 1L sülge.
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed.
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku.
eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäevas eritub sülge 1- 1,5 liitrit. 1.2. Neel on seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus seedetrakt läheb eestpoolt hingamisteede taha. Neelu ülemises osas paikneb nelja mandli moodustatud mittetäielik võru. Tavaline "kurguangiin" ongi kurgumandlite põletik
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1
· Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke
küpsemist ja lõhkemist. Emakas on lihaseline, et see rasenduse ajal veniks. Sisemist limaskesta on vaja, kui munarakk jõuab emakasse, siis saab ta seal ilusti kinnituda ja kasvada. Meeste suguelundkond Munandid – Valmivad ja paljunevad mehe sugurakud, produtseeritakse meessuguhormoone. Munandimanused – Munandi pealsed väänilised spermatosoidide kogumistorukesed enne seemnejuhasse üleminekut. Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e.
Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
- ventraalseina ülaosast lähtub kilpnäärme alge ja alumisest osast paarilised ülalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) alumiste hingamisteede alge paarilised alalõugjätked (pärinevad 1. lõpusekaarest) - lõpussoolest areneb neel need kõik piiravad suusopist - lõpusevagude taandareng algab 2. kaarel kaane- ehk - 5. embrüonaalnädalal moodustub otsmikujätkel haistmisplaadi ümber operkulaarjätke moodustumisega paariline mediaalne ja lateraalne ninajätke kasvan kaudaalsuunas - paarilised jätked kasvavad kesktasandi suunas -> kohtuvad -> liitub alumise kaelapiirkonnaga
SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL.
kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo. Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi. Hematokrit- Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43.
annaabi.ee 
