tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (Eduard Vilde, Juhan Liiv). 1905.a. manifesteerib end rühmitus ,,Noor- Eesti" (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt.)Esimesed kutselised heliloojad tulevad Peterburi konservatooriumist: Aleksander Läte, Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp. 1900 asutatakse esimene eesti sümfooniaorkester. 20. sajandi alguskümnel hakkavad klassikalist sümfoonilist muusikat ja eesti rahvalaulu ühendama Mart Saar ja Rudolf Tobias.Rahvusliku kujutava kunsti saavutused olid väljapaistvad: 19. sajandi II poole eestlase kohta hämmastavalt tuntuks sai Johann Köler. Laia tuntuse saavutasid skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg, kes tegutsevad väljaspool Eestit
· 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. · Heino Ellerit süüdistati lääne ees lömitamises; 1950 arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki · Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks Gustav Ernesaks (1908 1993) · Sündis 12.detsembril Peningi vallas (Harjumaa) · 1924
värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, kelle sünnist möödus tänavu 325 aastat. Ansambli laulja Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Raivo Tarum on aga trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis ning temast on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis. Tõnu Jõesaar lõpetas Tallinna
mille nimeks oli algselt mõeldud Rendez-Vouz VI. Terve album pühendatigi seitsmele hukkunud astronaudile. Jarre õppis Pariisi Konservatooriumis Jeannine Rueffi käe all. Ettevalmistus klassikalise muusika alal osutus väga kasulikuks eriti albumite Oxygène ja Rendez-Vouz juures. 1968. aastal lõpetas ta oma väitekirja "Kirjanduse ja muusika Faust", kus ta rõhutas Johann Wolfgang von Goethe ja Hector Berliozi tähtsust. Varsti pärast seda lahkus ta Pariisi Konservatooriumist ja kohtus Pierre Schaefferiga avangardistlikust G.R.M.-st (Group de Recherches Musicales 'Muusika Uuringute Rühmitus'). 7. oktoobril 1978 abiellus Jean Michel Jarre inglise näitleja Charlotte Ramplinguga. 2002 kihlus ta prantsuse filminäitleja Isabelle Adjaniga. 1995. aastal sai ta UNESCO Hea Tahte Saadikuks.Tema hobid on muusika ,´´Reeboki´´ sporditossude kogumine,kellade ´´Swatch´´kogumine ,vanade raadiote kogumine.Omab liftkabiini. Tema teosed: La Cage/Erosmachine (1971)
Muusika sai balleti hingeks ja sisu väljendajaks.Ballettidel oli kindel sündmustik ja tegelased realistlikud.Balletimuusika sümfoniseeritud, pearõhk klassikalisel tantsul. Tal oli kalduvus luua tantsulist muusikat.Tippballetid: ,,Pähklipureja","Uinuv kaunitar","Luikede järv", mis olid ka vene klassikalise tantsu ja balleti alustalad."Luikede järv" on enim mängitud.Seal on võitlus õnne ja armastuse eest ning kurja saatuse vastu.Sergei Rahmaninov: muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist klaveri ja kompostitsiooni erialal.Ta oli väga tuntud pianist, esines Euroopas ja Ameerikas(kuhu emmigreerus 1917.a).Loomingus esiplaanil kalverimuusika, popullaarne teos ,,2.klaverikontsert", mis oli pühendatud tema psühhiaatrile. Sergeil oli heitlik psüühika. Psühhiaater aitas tal välja tulla kriisist, mis oli põhjustanud tema esimese sümfoonia esiettekande täielik ebaõnnestumine. Ei kirjutanud pikki aastaid teoseid. Tema teos ,,Neli vene laulu".
kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme
1949. aastal alanud sõda aga seiskas kõik Elleri töör enam kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Heinot ränk löök hukati tema abikaasa Anna. Järgnevail aastail kompneeris Eller vähe, tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp ja Kaljo Raid. Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oili pingeliseim aeg möödas ja eller võis taas asuta õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50
Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja
1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal, mis renoveeriti 1998. Estonia avati teatri- ja kontserdimajana 1913, hävis 1944 Tallinna pommitamisel ning taastati 1947. Spetsiaalset ooperimaja pole Eestimaal siiani. Heliloojad ja nende looming XIX ja XX saj vahetus teeb selge vahe sisse elukutseliste ja asjaarmastajate muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti Peterburi konservatooriumist ja nende eesmärgid ulatuvad märksa kaugemale lihtsatest koorilauludest. Ennekõike tuleks nimetada monumentaalse loomelaadiga Rudolf Tobiast (1878-1918) ja Artur Kappi (1878-1952). Kuid näiteks Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" (1909, esimene selles ñanris) peab korralikku esiettekannet ootama kolmveerand sajandit. 1908 kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini.
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja
esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". * Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis
Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. Miina Härma oli muusikaõpetaja ning koorijuht Tartus ja KroonlinnasKoor esines menukalt ka Riias, Pihkvas ja Peterburis tutvustades sel viisil eesti kultuuri ka teistele rahvastele. Kui Härma asus 1903. a. Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Vahel koor siiski esines, näiteks "Murueide tütre" lavaletoomisel Peterburis. Oma koorijuhi kogemused sai Härma juba Peterburi konservatooriumist, kus ta õpetaja dr. Hurda kaasabil koondas eesti soost koolilapsed ja õpetas neile pühapäeviti rahvuslikke laule. Sellega soovis ta virgutada sealseid eesti rahvusest noori nii muusikaliselt kui ka rahvuslikkult. Elades Peterburis juhatas Miina Härma ka lühemat aega Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori. Elu hilisemal perioodil elustab ta omanimelise segakoori taas, mis muutub Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks. Miina Härma heliloojana
Oma suurusega andsid nag palju jõudu ja kogu esitus tundus väga suuremeelne. Pjotr Tsaikovski Viiulikontsert D-duur, op. 35, mida loetakse koos Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teostega nelja kuulsama klassikalise viiulikontserdi hulka. Helilooja oli kavatsenud pühendada kontserdi nimekale Ungari päritolu viiuldajale Leopold Auerile, ent too keeldus seda esitamast, kuulutades teose "mittemängitavaks". Solisti osa nõustus õppima Tsaikovski endine kolleeg Moskva konservatooriumist, Adolf Brodski, kes harjutas seda ligi kolm aastat, enne kui söandas kontserdilavale astuda. Prominentse muusikaarvustaja Eduard Hanslicki arvamus kõlas põrmustavalt: "Muusika, mis haiseb kõrvus". Mina usun, et viiulikontsert oli kulminatsiooniks, kuna tegmist on ühe maailmakuulsa viilulikontserdiga. Mina ei ütle mitte ühtki halba sõna selle kohta. Ma pole küll eriline viiuli fänn ega austaja, kuid see esitus oli piisavalt hea ja jättis mulle hea mulje
mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson. Haridus, mis Peterburi konservatooriumist saadi oli läbinisti euroopalik paljud professorid sakslased või Saksamaal õppinud. ( L.Homilius; C.van Arck; N. Rimski-Korsakov, J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov ) Paljud rahvuslikku muusikaajalugu kujundanud eestlased õppisid Peterburi konservatooriumis erialana orelit sellega kaasnes põhjalik teoreetiline ja kompositsiooniline ettevalmistus, mis tõttu suutsid oreliklassi lõpetajad edukalt tegutseda koorijuhtide ja heliloojatena.Kuna,aga tolle aegsed Eesti kultuuri olud ei
Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos" (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel", ,,Kütkes", ,,Pilvele". Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina. Suurematest teostest on tuntumad ,,Süit eesti viisidest" (kirjutatud orkestrile), segakoorikantaat ,,Päikesele" (1909). Kantaadi ettekanne toimus 1913. a Estonia uue maja avapidustustel. Artur Kapi õpilastest Tallinna konservatooriumist on tuntumad heliloojad Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts, kellest kujunes Eesti heliloojate järgmine põlvkond. Kirjutanud kokku viis sümfooniat, sümfooniline prelüüd ,,Hauad", mitu instrumentaalkontserti, oreliteoseid ning palju koori- ja soololaule. Tuntumad ,,Metsateel", ,,Nõmmeallik". Üks tuntumatest koorilauludest on ,,Ilus oled isamaa" Kaalukaim helitöö on piibliaineline oratoorium ,,Hiiob" (õiglasest mehest, kes võitleb oma tõekspidamiste eest)
säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q Tema ''Mu isamaa on minu arm'' kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks 12.12.190824.01.1993 q Sündis 12.detsembril 1908.aastal Peningi vallas Perila külas. q Ernesaksade peres armastati laulmist. q Muusikaline haridus Tallinna konservatooriumist : 19241927 õppis klaverit ja orelit 19291931 muusikapedagoogika (Juhan Aaviku õpilasena) 1934 lõpetas kompositsiooni eriala (Artur Kapi õpilasena) q Peale konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. q Pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma . q Tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Gustav Ernesaks q
19. 20. saj I arkamisaja omalooming matkis Balti-Saksa kultuuriruumi esteetikat; II loojate looming põhines professionaalsele Tämbri rikastamiseks kasutatakse võetakse kasutusele kõik klassikaliromantilisest Tubin, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Eino ärkamisajal võeti eeskujuks euroopa romantilised standardid ning koolitusele Peterburi konservatooriumist. Pikka pärimusmuusika instrumente (2006 ajastust pärinevad zanrid. Tänapäeval tõlgendatakse Tamberg, Lepo Sumera, Raimo Kangro, professionaalsus nõuded; III ärkamisaeg andis võimaluse kammerlikumas aega tegeldi loominguga põhitöö kõrvalt Rostrumi peaauhinna toonud H. Tulve neid aga väbamalt, eelistatakse kammerlikumaid Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve jt.
Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas''
meteoriidiks. Neid on mitut liiki: kivi-, metall- ja segumeteoriidid. Saaremaal kraater 100m, meteoriit ise ligi 100 tonni. Maailma salapäraseim Tuufuusi meteoriit, mis väidetavalt 1908. a iseenesest plahvatas. Viljn. maal tuntuimad- Pilistvere ja Tänassilma. 10. Tähtede kauguste määramise meetodid. Kuna tähtede kaugused on suured, siis õnnestus lähima tähe kauguse määramine alles 1890 a. sõltumatult 3 mehe poolt. Nende seas ka Struve Tartu konservatooriumist ja kasutatud meetodiks oli tähe aasta paralaksi meetod. Tähe aasta paralaks on nurk, mille alt paistab maa orbiidi diameeter. Esimene täht, mille kaugust nii mõõdeti oli Proxima Centaur =0,76´´(kaaresekundit). 4,3 valgusaastat. Astronoomias kasut. ühte teist pikkusühikut ja see on 1 pC, parsek =3,26 va. Selline meetod sobib aga nende tähtede kauguste määramiseks, mis asuvad ligemal kui 300 va. Kaugemate tähtede jaoks kasut
· libreto ooperi tekst · aaria ooperi laul : helilooja väljendab tundeid (armastus, viha, raev, kurbus) · retsitatiiv kõnelaul (lauldes kõnelemine): viib tegevust edasi giuseppe Verdi (1813-1901) · maailma kuulsaim ooperi helilooja elulugu · pärit vaesest perest · väikse poisina oli andekas, mängis orelit o külarahvas kogus raha ja ta saadeti linna kooli o teda ei võetud vastu kuna puudus haridus o hiljem sai Milano konservatooriumist tema nimeline konservatoorium · vältis avalikke esitluse, suuri pidustusi jne · viimased aastad elas oma mõisas lihtsat talupoja elu · ei armastanud kõrgseltskonda · suri oma perekonnas viimasena, aga enne surma abiellus uuesti · eluajal toimus itaalias riigi ühendamis liikumine looming: · oli ise väga hea laulja · ooperis pööras väga suurt tähelepanu vokaalile · kirjutas väga häid koore ja ansambleid · viimase ooperi kirjutas 83
See lahutas ta alatiseks kodust. Sukeldus muusikasse. 1885 sai hector ühelt pariisi kirikult tellimuse kirjutada "Reekviem - Suur Missa". Esiettekanne õnnestus suurepäraselt. Võeti soojalt vastu. 1826 astus suurte lootustega pariisi konservatooriumi. Aasta pärast tuli pariisi külalisetendusi andma laondoni shakespeare teater. Etendusi külastanud hector armus harriet smithson-isse. Kokku sulandusid kunst ja armastus. 24a hector nägi hamletit. Ta seadis eesmärgiks võita konservatooriumist rooma preemia, mis võimaldaks 2a roomas õppida. 1830 võitis kantaadiga "sardanapali viimne öö" itaalias lõi uued ulatusslikud teosed. Kodumaal teda heliloojana ei tunnustatud. Alustas muusikaliskirjanduslikku tegevust. Püüdis leida tunnustutst välismaalt. 1833 abiellus harrietiga. Täpselt enne oma sümfooniat. Abielu ebaõnnestus. Lootis saada valitud pariisi konservatooriumi professoriks. Nii ei läinud. 1839 nimetati ta hoopis noodikogu konservaatoriks
kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses. Nimelt oli ta koorijuht tollastest ühendustest ühes suuremas ja tegusamas, 1907. aastal moodustatud Peterburi Eesti Hariduse Seltsis. Peterburi Konservatooriumist lahkus Kreek 1916. aasta detsembris seda ametlikult lõpetamata.57 Põhjuseid, miks ta õppimist ei jätkanud ega taotlenud ka ühtegi kolmest võimalikust lõpudokumendist diplomit, tunnistust või tõendit eriala läbimisest , võis olla mitu. Peamine neist oli üldine keeruline poliitiline ja sotsiaal-majanduslik olukord seoses käimasoleva I maailmasõjaga. 1916. aasta detsembris oli ka Kreek sunnitud end siduma sõjaväega: temast sai Tallinnas asuva 470
programm-sümfoonilised teosed, viis ooperit , neist tuntuim ,,Jevgeni Onegin", ballett ,,Luikede järv", 1. klaverikontsert , Viiulikontsert, Variatsioonid rokokoo teemale, klaveripalade tsüklid ,,Aastaajad". ,,Lastealbum","Mälestusi Haapsalust", kolm keelpillide kvartetti. 1876 algas kolmeteistkümneaastane kirjavahetus metseen Nadezda von Meckiga. 1877 kriisiaasta mille põhjustas lühike abielu ja sellele järgnenud pikk lahutusprotsess. 1878 aasata lõpul lahkumine Moskva Konservatooriumist ja ärasõit Moskvast. 1878-1884 välismaa periood. Ukraina,Sveits, Itaalia, Prantsusmaa. Algab tegevus dirigendina, autorikontserdid mitmetes Euroopa maades. Muutub osaliselt loomingu temaatika. Tähtsamad teosed sel perioodil: ooper ,,Orléans´i neitsi" ja ,,Mazepa", 2.klaverikontsert, ,,Itaalia kapritso", avamäng ,,1812", kantaat ,,Moskva". 1885-1893 uuesti Venemaal. Elupaikadeks valib Moskva lähedased väikelinnad,
1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele
Viibis seal 1867. Sellest ajast valminud instrumentaalpalade tsükkel ,,Mälestusi Haapsalust". Koosneb kolmest klaveripalast. Esiteks ,,Lossivaremed", teiseks ,,Naljand" ja kolmandaks ,,Sõnadeta laulust". Sergei Rahmaninov (1873-1943) Teda nimetatakse ka viimaseks vene romantikuks. Lisaks heliloojale ka pianist ja orkestri dirigent. Sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Väga musikaalne pere. 4-aastaselt hakkas õppima klaverilt. Professionaalse muusikahariduse sai Moskva konservatooriumist. Pärast kooli lõpetamist tegeles dirigendina, oli ka Moskva Suurteatris dirigendiks. Selle kõrvalt ka väga aktiivne pianist, kontserdigraafik väga tihe. 1917 emigreerus Ameerikasse. Veetis seal 25 aastat. Suri vähki oma viimasel kontserdil. Looming Sarnane Tsaikovski loominguga. Ka Rahmaninovi looming on psühholoogilise sisuga. See väljendab inimese tundeid ja elamusi. Meloodiat pidas muusika hingeks. Ta loomingut iseloomustab lai ja vabalt voolav meloodia. Esiplaanil klaverimuusika
Lõpetas Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Ta kirjutas esimese eesti keele grammatika ja esimese kirjanduse ajaloo. Suurem osa eesti keelsest muusika terminoloogiast on Hermanni loodud (heliredel, helilooja, kolmkõla). Ta on kirjutanud ligi tuhat laulu. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ „Oh laula ja hõiska“ Eesti esimesed professionaalsed heliloojad Suurem osa Eesti vanema põlve heliloojatest sai muusikalise hariduse Peterburi konservatooriumist. Seal õpiti orelit ja kompositsiooni. Johannes Kappel Miina Härma eesti esimene naishelilooja. 150 koorilaulu, aktiivne muusikaelu edendaja, Miina Hermanni Seltsi koor Tartus, õpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsis. Kirjutas isamaalisi koorilaule, lüürilisi koorilaule ja rahvalauluseadeid. Konstatin Türnpu- Tallinna Niguliste kiriku organist, juhatas meeskoori Revaler Liedertafel ja Tallinna Niguliste kiriku lauluseltsi, Tallinna meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht, üks
Samal ajal alustas ta Tallinna konservatooriumi kompositsioonikateedri õppejõuna, kus lõi enda 6 suurimad teosed: Sümfoonia nr. 1 (f-moll), 1926-1929 oratooriumi ,,Hiiob" ning kontserdi nr. 2 orkestrile ja orelile. Nendele lisaks valmis tema poolt hulga koorilaule ja mõned teosed puhkpilliorkestrile. (Rumessen) Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude poolt vabastati A. Kapp Tallinna Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) Artur Kapp suri 1952. aastal 14. jaanuaril ja maeti sünnilinna kalmistule. Tema auks püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef
Ise ka ei tea, miks. Ja teine asi on kirjanduskriitika, mida on ilmunud haruharva mõni üksik arvustus." Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka," sõnab vanameister Postimees Extrale antud intervjuus. Realism ja modernism põimuvad ENN VETEMAA (1936) loomingus. Elulugu Vetemaa on sündinud Tallinnas arhitekti perekonnas. Ta omandas kaks täiesti erinevat kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest Instituudist sai ta keemiainseneri, konservatooriumist helilooja diplomi. Vetemaa enda sõnul andis stuudium TPIs talle insenerliku, kergelt skeptilise ja asjaliku maailmakäsituse, millega huvitavalt liituvad muusikast ja kirjandusest (prantsuse sümbolistid, arbujad) saadud impulsid. Vetemaa valdab kõigi kirjandusliikide vahendeid. Ta alustas luulekogudega, jätkas proosaga ja veidi hiljem äratas tähelepanu näidenditega. Looming Vetemaa paistab silma vastuolusid ja paradokse armastava, kuid nende vahel tasakaalupunkti otsiva vaimu
saanud traditsioon vanema aja muusika vastu. Teosed : Oratoorium Paulus ja Elias, 5 sümfooniat, 10 avamängu, viiulikontsert, 2 klaverikontserti, 8 vihikut "Sõnadeta laule" klaverile, 83 soololaulu, koorimuusikat. Paremad noorpõlve teosed taas välja antud. Lk. 19 3. Frederic Chopin (1810-1849) Sündinud Varssavi lähistel, isa prantsuse emigrant, ema poolatar. Imelaps, haridus Varssavi konservatooriumist, kontsertreisid Viini , Londonisse, seejärel elupaik Pariisis. 19 saj. tärganud rahvuslike koolkondade esimene oluline helilooja (poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh
Loeng Ilmar Laaban (1921-2000) Ta sündis Tallinnas, isa oli eestlane ja ema lätlanna. Ta kujunemisloos mängib rolli emaroll, ema suri suhteliselt noorelt. Kui mitte seda arutlusviisi arendada, siis torkab silma see, et tast kujuneb multikultuurne tegelane õpib palju keeli, kuid mitte kunagi ei hakka rääkima läti keelt. Laabani puhul tuleb ka prantsuse keelt ja kultuuri kaudu mõju. Ta õppis Tallinas 1. poeglastegümnaasiumis. Hiljem jätkas õpinguid ka sõja ajal. Hakkas õppima ka konservatooriumist Tallinnas, samal ajal hakkab ta õppima ka Tartu Ülikoolis. Kogu õppimine jääb lühikeseja ja 43ndal aastal lahkub ta Soome kaudu Rootsi. Õpib Stockholmi ülikoolis edasi romaanikeeli ja filosoofiat. Ta on Rootsis tegelenud esseistina, tõlkijana ja kriitikuna. Tema puhul tuleb rõhutada seda, et ta liigub rootsi kultuuris ja pagulaseesti kultuuris paralleelselt see pole tavaline. Pagulased elavad tavaliselt oma maailmas, mis puudutab kultuurimaailma. Laaban tuleb Eestisse tagasi
"Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmiku "Rahvusluse vaateid" jm. On kirjutanud stsenaariumid Tallinnfilmi mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, E. Bornhöhe "Vürst Gabrieli" ainetel, rezissöör G. Kromanov), "Hundiseaduste aegu" (1984). Tema loomingut on ka tõlgitud. ENN VETEMAA (1936) Vetemaa on sündinud Tallinnas arhitekti perekonnas. Ta on omandanud kaks kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest Instituudist sai ta keemiainseneri, konservatooriumist helilooja diplomi. Vetemaa püstitab eetilis-filosoofilisi küsimusi ja loob kummalisi ja keerulisi tegelasi, tundes huvi salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate ümber. Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, st sotsiaalne absurd. Tulemuseks on freudismisugemetega
Raamatu peategelasteks on viiekümnendates abielupaar, kes plaanib sõpradega väikesele automatkale minekut. Mees, Pärtel Kõvatoomas, on kergema zanri helilooja, naine Annereet teatrikunstnik, sõbrad Velli ja Vambo aga taksojuhid. Paralleelselt keset metsa seisva laeva looga jutustab Pärtel Kõvatoomas iseenda ja oma perekonna lugu. See on otseselt ja tihedalt seotud nõukogude nomenklatuuri kuuluva Olaf Mõtsmehega, kelle pärast Kõvatoomas kord Konservatooriumist välja visati ja selle tulemusel peaaegu põhja oleks läinud. Lisaks kõigele hakkavad lahutama omavahel abielus olevad Mõtsmehe tütar ja Kõvatooma poeg. Vanad vaenud ärkavad ellu. Tagatipuks lõhuvad vandaalid matkasihiks olnud laeva. Juhtub muudki näotut. Ometi ei murdu idealistist Vambo, kes ehk ise ongi üks säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt)
annaabi.ee 
