Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL.......
Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La
Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La
joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalist. Sügisest õppis ta kuulduste kohaselt edasi Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Samuti said Soomes alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. 1907
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks
...........................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik..........................................................................................................................10 8. Jaan Koort............................................................................
Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis
sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt
Sisukord Konrad Mägi lk. 3 Elulugu lk. 4 Looming lk. 5 Kasutatud kirjandus lk. 8 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878 1925) 3 Elulugu Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni
KONRAD MÄGI Conrad Wilhelm Mäggi sündis 1878. aastal, uue kalendri kohaselt 1. novembril, Rõngus. Tema vanemateks olid Hellenurme mõisateenija Andres Mäggi ja tema naine Leena. Perekond oli haridussõbralik. Andres Mäggi õppis Võnnu kihelkonnakoolis rahvakooliõpetajaks. Enne Konrad Mäe sündi oli ta Kambja kihelkonnas õpetaja. Samast kihelkonnast pärines ka tema ema Leena Totzius. Konrad Mäel oli õge ning neli venda. Tema oli perekonnas noorimaid lapsi. Lapsepõlv oli vaheldusrikas ja muljeterohke. Aastail 1888- 1889 õppis ta Uduna ministeeriumkoolis. Edaspidi jätkus koolitee Tartus. Alguses õppis ta vene õigeusu Jüri koguduse koolis ning seejärel Tartu linnakoolis esimese klassi teiseastme õpilasena.
KONRAD MÄGI Elulugu Konrad Vilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta
Konrad Mägi Elukäik Sündis: 1 november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud: 15 august 1925 Tartu, Eesti Rahvus: eestlane Tegevusala:maal, joonistamine Kunstivool: ekspressionism Tuntud teoseid:Madonna (19231924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891.aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai 18991901 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis.
Elu Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.
Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline. 20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste kunstnike poolest Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Jaan Koort, Paul Burman, kellest paljud töötasid sajandi alguses ka Pariisis. Konrad Mägi 1878 -1925 Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus
portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a
talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta Tartu kunstinäituse kaudu. Paul Raua etüüde on seostatud impressionistliku vabaõhumaali mõjuga, tema “Lilleniitu” (1906-1914) juugendliku meeleolumaastikuga, kompositsiooni “Ema viis hälli heinamaale” (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on
võimalus portreetellimusi hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud 4 on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist,
parun Stieglitz. Kool oli organiseeritud saksa analoogiliste õppeasutuste eeskujul, tema peamine ülesanne oli ette valmistada kunstnikke-joonestajaid kergetööstusele. Seetõttu oligi peaaineks joonistamine mitmes etapis, jagunedes üldiseks ja tehniliseks. Tehnilise osa alla kuulusid geomeetria, varjude ja perspektiiviõppetus. Üldjoonistuse kursust alustati kipsist: kipsornament, kipskapiteelid, kipsvaas, kipspea, kipsfiguur. Umbes üheaegselt on Triigiga on samas koolis õppinud veel Konrad Mägi, Jaan Koort, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Gustav Mootse, Aleksander Promet, Günther Reindorff ja veel mitmed teised hiljem vähem tuntud kunstnikud. Triigi õppingud kulgesid algusest peale edukalt. Seal kasutusel olnud 12-pallises hindamissüsteemis kõikusid ta hinded 10 11 piirides. Programmilistest töödest leidsid parimatena äramärkimist üks õlimaal 1903. a. ja dekoratiivne grupp akvarellis 1904. a. Triigi esimeste õpinguaastate peamiseks
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega
1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias.Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna. KONRAD MÄGI (1878-1925) sündis Lõuna-Tartumaal Hellenurmes
1905.a. pingestus poliitiline olukord Venemaal ja paljud eesti kunstiõppijad siirdusid Lääne-Euroopasse, eriti Pariisi. Eestis oli samal ajal tärganud noorte kunstnikele lähedane kultuurisuundumus ,,Noor- Eesti". Seal avaldati edumeelsete kunstnike loomingut (N. Triik, J. Koort). Pariisis elasid- tegutsesid kunstnikud ühistus ,,Mesipuu". Siin saadi mõjutusi impressionismist, fovismist ja kubismist. Esimesena saabus Pariisi 1905.a. Jaan Koort, seejärel Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Suviti käisid paljud kunstnikud maalimas loodust väljaspool Pariisi, näiteks Normandias. Mitmed eesti kunstnikud aga maalisid Norras (K. Mägi). Talvel maaliti aga Pariisis. Pärast 1912.a. pöördusid mitmed Pariisis tegutsenud kunstnikud Eestisse, kus süvenes rahvusromantism (Oskar Kallis-sümbolism). Kuid paljud kunstnikud ei piirdunud ainult rahvusromantismiga vaid maalisid julgelt Lääne-Euroopa kunstist mõjutatuna.
ainering oli piiratud majad, puud, muusikariistad (kindla geomeetrilise vormiga), pilt muutus omaette nähtuseks, kus looduslikud vormid polnud enam ära tuntavad. Ühte ja sama objekti kasutati üheaegselt simultanism. 1911 võttis Braque kasutusele uue meetodi kollaaz erinevate materjalide kasutamine pildi tegemisel. Veel eristatakse sünteetilist kubismi, mille esindaja oli Gris enne kombineeriti pildile vormid ja värvid, alles siis leiti pildile mingi motiiv. Orfism oli uut laadi kubism, esindaja oli Delaunay, kasutati erksaid ja heledaid toone. Kubistidele hakkas mõju avaldama ka paralleelselt tekkinud futurism, kohati 2 voolu lähenesid teineteisele. Orfistlik kunstnik Lèger kujutas peamiselt silindreid, torne ja teda on eraldi hakatud kutsuma tubistiks. Kubism leidis toetust ka skulptorite hulgas, nt rumeenlane Brancusi Futurism 1909st alates Futurism esines kirjanduses, ei tekkinud Prantsusmaal, vaid Itaalias ning kõrgaeg oli 1909 1914,
aasta Vabadussõja monument Rakveres Ants Laikmaa ● Sündis Läänemaal; ● kogus vanavara; ● 1889. aasta- Peterburi Kunstide Akadeema ● 1891. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia ● 1903. aasta- ateljeekool Tallinnas Tatari tänaval; ● 1907. aasta- Eesti Kunstiseltsi asutamiskoosolek Autoportree, 1902. aasta Väike Alma, 1900. aasta Marie Under, 1904. aasta Vana Aitsam, 1904. aasta Imatra, 1908. aasta Mia Pardona, 1910. aasta A. Kizberg, 1915. aasta ÄRKAMISAJAST VILDENI ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid:
hankida. Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt.
Suviti elas ta Imatral ja Vallinkoskil. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks žanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike — “Saima maastik”, “Laadoga maastik põldudega”, “Tukaharju” — üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt.
Laikmaa jälle aktiivselt esinema kunstialaste sõnavõttudega kodumaises ajakirjanduses. Kuna eesti kunsti tulevikuperspektiiv oli vahepeal muutunud õige ähmaseks, siis püüdis Laikmaa oma artiklites igati seda ülemäärast pessimismi ja ebakindlust hajutada. 1909. a. hilissügisel sai Laikmaa lõpuks loa kodumaale tagasi pöördumiseks. Siia jäi kunstnik aga väga üürikeseks ajaks, sest ammu oli tal soov reisida Itaaliasse. Välispassi hankimine pealinnas läks tal peatselt korda. 1910. a. kevadel jõudis rännumees Itaaliasse, peale Itaalia külastas ta veel Roomat, Sitsiiliat, Capri saart, Tuneesiat. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Kui nüüd tagasi vaadata, siis oli Laikmaa minek välismaale olnud iga mõistliku ja kaine inimese seisukohast puhtakujuline avantüür, sööstmine teadmatusse. Ometi oli see läbi ja lõhki laikmaalik. Sellelt välisreisilt pärineb ühtekokku üle saja töö ehk peaaegu veerand kunstniku kõigist meieni jõudnud töödest
oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree. - Köleri kunstiakadeemia lõputöö ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" antiikmütoloogia, 1855, õlimaal. - Autoportree 1859, õli. - Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma) - Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi. - Itaalia maastik koos itaallannadega - Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele. - Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt ,,Ketraja" - Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist
Joonis 2. Paul Raua maalid "Muhu rauk" 1898 ja "Poolakt" 1911. 1.2. Skulptuur Ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837-1921) lähtus klassitsismist. Tema õppis vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates, kuid neid lõpetamata. Tänu mõnele balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid "Linda" 1868 ja "Vanemuine".
Sama aasta juulis esineb Viiralt stiliseerivate joonistustega eesti kunsti ülevaatenäitusel Tallinna Tütarlaste Kommertskooli ruumes, millele teeb ka värvilises linoollõikes rahvusromantilis-juugendliku plakati ja kataloogi kaanekujunduse. Seega on pandud punkt ühele etapile tema arengus. 1919. aasta oktoobris astub Viiralt vastavatud kunstikooli ,,Pallas", Anton Starkopfi skulpturiateljeesse. Esimestel aastatel tegeleb ta skulptuuriga intensiivselt. 1922. aasta alguseks valmis kipsis Konrad Mäe2 portree parim Viiralti meieni jõudnud skulptuuridest, mis paelub tundliku detailse modelleeringu ja psühholoogilise realismiga. Teisesuunalistest otsingutest kõneleb lüürilisekspressiivne, suure voolava vormiga Kristjan Tederi portree. Kuivavõitu graafiline käsitlus, kunstniku graafikast tuttav groteskne varjund eristab peale Dresdenis3 viibimist loodud A.Hasselblatti portreed. Nimetatud ja veel mõned teosed lubavad väita, et Viiraltist oleks võinud saada ka hea skulptor
loomulikkusega. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos, õigemini 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud (paavst, keiser jt.) vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslikud riided kui ka lüüriliselt mõjuv maastik, mis paistab figuuride tagant. 15.sajandi lõpul seostub Tallinn juba otseselt Madalmaade uuendusliku kunstiga. Seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed, keda kui donaatoreid on kujutatud ka altaril. Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika
barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas
7.Kes on silmapaistvam geomeetrilise abstraktsionismi esindaja? Kirjelda, kuidas olid tavaliselt üles ehitatud oma teosed? Piet Mondrian. Tema teosed olid tavaliselt põhivärvides ruutudes (sinine, kollane, punane) 8.Nim. Geomeetrilise e. Konstruktiivse abstraktsionismi teine suurkuju. Kus ta töötas? Milline oli tema tuntuim teos? Kazimir Malevitš. Töötas Venemaal. Supermatism. Tema tuntuim teos „Must ruut“ 9.Kuidas nim. viimati mainitud kunstnik ise oma laadi? Millest ta tuletas selle nimetuse? Supermatism- (lad. Keeles- kõrgeim) 11. Naivism 1.Millise kunsti puhul tarvitatakse nimetusi „naivism“ ja „primitivism“? Selline kunsti, mille loojaks asjaarmastajad, nn. Pühapäevamaalijad. 2.Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? 19. saj. I poolel 3.Kuidas iseloomustad Henri Rousseau kunsti? Temaatika: olustik, portreed, väljamõeldud eksootiline loodus.
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
