Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konrad Mägi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konrad, helsingis, 1898, noores, sportlikud, kuulsaks, kunstnikuks, 1903, põhjamaa, hüvasti, otsima, krossi, taskus, näitustel, haigeksKool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL.......
küll rahuldatud Oberstdorfis, kuid paraku: "Missugune kontrast Itaalia ja selle maa vahel. Siin mälestan veel viimseid päevi Veneezias nagu mõnda fantastilist unenägu." Pallase kunstiõpilase Karin Lutsu mälestustes: "Konrad Mägi oli lühikest kasvu, kitsa ovaalse peavormiga. Tal olid hallid, lühikeseks lõigatud juuksed, vähe melanhoolsed altkulmu vaatavad silmad. Kogu tema väike figuur lõppes kiilutaoliselt kergetes elegantsetes kingades." Nooruse põhisooviks oli saanud Konrad Mäel kuulsuse, isegi maailmakuulsuse taotlemine - eesmärk võis olla ainult täiuslikkus: "Ainult loomises (töös) seisab inimese suurus (väärtus), väärtus, mis seisma jääb ja veel tuleva põlvedele jutustab, mis sel ajal inimese vaim luua võis. Ainult täius on hea, kas olla täiuses: kelmuses, aususes ehk üksta kõik milles, ehk kui midagi teed, katsu seda tingimata hästi teha," kirjutab Mägi 1906ndal Ahvenamaalt.
...........................................................................3 2.Kristjan Raud...........................................................................................................................4 3.Paul Raud.................................................................................................................................5 4.Ants Laikmaa...........................................................................................................................5 5. Konrad Mägi...........................................................................................................................7 6. Paul Burman............................................................................................................................9 7. Nikolai Triik..........................................................................................................................10 8. Jaan Koort............................................................................
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks
Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti kunstialase mõtte arendamisel ja uute kunstisuundumiste olulisuse rõhutamisel akadeemilise käsitluslaadi kõrval on eriti oluline. 20. sajandi esimene kümnend oli väga rikas andekate ja omanäoliste kunstnike poolest Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Jaan Koort, Paul Burman, kellest paljud töötasid sajandi alguses ka Pariisis. Konrad Mägi 1878 -1925 Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus
Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi (1893-1897), Düsseldorfi (1897- 1898) ning Müncheni kunstiakadeemias (1901-1903). Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandrovitśi kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks
Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a
Sellises olukorras sai eestlane tuge mõttekäigult: ,,sakslased me pole, venelaseks saada me ei taha, olgem siis eestlased!" Tallinnas oli innukas kunstielu eestvedaja ANTS LAIKMAA (1866- 1942).Sündis Läänemaal Vigalas vallakirjutaja peres. Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a
Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust. Kuid nende visa töö ei kandnud vilja ja nende maale ei hinnatud. Tuntuks said impressionistid alles päris 19.saj lõpus. Esimene eesti kunstnik, kelle maalides oli impressionismi oli Ants Laikmaa. Alates 1900 aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus. 1903.aastal asutas esimese kunstiõppeasutuse Tallinna.Ta oli ka esimene eesti kunsti üldnäituse organiseerijaid(Tartus 1906). Ja Eesti kunstiseltsi asutajaid.Pastellmaalitehnikas lõi Laikmaa maastikke ja portreid. Maire Underi portree. 1930.aastate keskel lõi Aleksander Vardi impressionistlikke Pariisi vaateid.Eesti üks kõige silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid kunstnikke sel ajal oli Adamson-Eric. 20.saj alguse kunst · Juugend e. Art nouveau.
maalikunstnik, graafik ja pedagoog.Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning
parun Stieglitz. Kool oli organiseeritud saksa analoogiliste õppeasutuste eeskujul, tema peamine ülesanne oli ette valmistada kunstnikke-joonestajaid kergetööstusele. Seetõttu oligi peaaineks joonistamine mitmes etapis, jagunedes üldiseks ja tehniliseks. Tehnilise osa alla kuulusid geomeetria, varjude ja perspektiiviõppetus. Üldjoonistuse kursust alustati kipsist: kipsornament, kipskapiteelid, kipsvaas, kipspea, kipsfiguur. Umbes üheaegselt on Triigiga on samas koolis õppinud veel Konrad Mägi, Jaan Koort, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Gustav Mootse, Aleksander Promet, Günther Reindorff ja veel mitmed teised hiljem vähem tuntud kunstnikud. Triigi õppingud kulgesid algusest peale edukalt. Seal kasutusel olnud 12-pallises hindamissüsteemis kõikusid ta hinded 10 11 piirides. Programmilistest töödest leidsid parimatena äramärkimist üks õlimaal 1903. a. ja dekoratiivne grupp akvarellis 1904. a. Triigi esimeste õpinguaastate peamiseks
Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks
maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. "Kunst on kõikide päralt," esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks
Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning külastas vaimustunult muuseume. Kahel suvel sõitis maalima võrratu maastikuga Norrasse. Tolleaegse loomingu tippsaavutus on portree istuvast Konrad Mäest kerge juugendliku joonega
Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts — rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse “Teatajas”. Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. “Kunst on kõikide päralt,” esitas Laikmaa rõhukalt oma demokraatliku põhimõtte. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine
stilisatsiooniga ja sümbolisimile omase kirgedekäsitlusega.Selline kunstikeskus aitas Raual suunduda filosoofilistele teemadele.Tagasi tulles asus Tartusse,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast.Tallinnas oli rahvusliku kunstielu eestvedajaks Laikmaa,kes 1903 aastal hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis,korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal,eriti oluline oli tema tegevus aga kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses,eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940.
kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Oma elu lõpetab ta enesetapuga. Poob üles ennast. Lõikab ka veel kõrva otsast, naise pärast. Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888 aastatest hakkas ta pettuma impressionismis ja talle tundus, et impressionism on passiivne nähtava maailma väljendamine. Impressionis oli tema arvates ,,silmad ilma ajuta". Ta oli üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kusntnik. Ta tutvus kirjanike ja kriitikutega. Ta arvas et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit, kunstis peab olema midagi müstilist. Ta elas hilisematel aastatel Haitil
Eduard Viiralt (Wiiralt) võrsus talupoeglikust, täpsemalt küla- antvärkide keskkonnast. Tema isa Anton Wiralt(1867-1933) pärines Järvamaalt Esna vallast Viisu mõisa rentniku ja kangru Mart Wiralti perekonnast, ema Sophie-Elisabeth (1872-1951) oli Harjumaalt, Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri Asuri tütar. Teenistuse otsinguil sattusid mõlemad Robidetsi mõisa Peterburi kubermangu Tsarskoje Seloo keisri Gubanitsa vallas, kus 20.märtsil 1898.aastal sündiski Eduard Viiralt. 1899. ja 1901.aastal sündisid pojad Oskad ja August viimane juba sama kreisi Sosnitsa vallas Kalitino mõisas, kus Anton Wiralt viis viimast aastat kupjana töötas. 1909. aasta märtsis naasis ta perekonnaga Eestisse, kus sai mõisavalitsejaks Schillingite Varangu mõisas Järvamaal. Poisid pandi algul Koeru haridusseltsi kooli, siis aga 1907. aastal avatud saksa erakooli sealsamas. Vene ja saksa keele
suunata. Sprengel lubas Antsul isegi oma ateljees harjutamas käia ja oma värve kasutada. Peale ema surma 1886. a. suvel õnnestus isalt veidi raha nõutada, et sõita Peterburi Kunstide Akadeemia vastuvõtutingimustega lähemalt tutvuma. Ühtlasi käis ta ka nõu küsimas J. Kölerilt, kuid paraku valmistas see käik pettumuse. Kuulus kunstnik ja rahvasõber ei andnud noorele kunstihuvilisele õieti mingit nõu, vaid muudkui kordas, et kunstnikuks saamiseks pidavat palju, palju raha olema. Hoopiski leidis Ants parema kunstisõbra enda jaoks J.Kleveri, kes tutvudes tema töödega soovitas tingimata edasi õppida. Lisaks kutsus ta Antsu korduvalt oma ateljeesse, mis andis võimaluse jälgida nimeka kunstniku tööd ning kuulda tema arvamusi ja mõtteavaldusi.Kuid siiski polnud otsekohe akadeemiasse vastuvõttu minna taotlema,sest ees oli väeteenistusse minek
õnnestub tal müüa mõned tööd, et sõita tagasi Tahitile. Seal ehitab ta endale vaiadele nn ,,rõõmu maja" ja elab koos 16.aastase kohaliku neiuga. Loodetud rahu ei leia kunstnik ka siit, kuna sümpaatia kohalike elanike vastu sunnib teda võitlema saarel valitseva ebaõigluse ja ülekohtuga. Gauguin viibib mõned kuud vangis, kus ta tervis halveneb. Raskelt haige ja meeleheitele viidud Gauguin sureb 8.mail 1903.a. Tahitil. Gauguini looming on mõjutanud 20.sajandi kunstnike loomingut, eelkõige kubismi ja Pablo Picassot. PAUL CEZANNE (1839-1906) Paul Cezanne sündis 19.jaanuaril 1839.a. Aixi väikelinnas Provence maakonnas Prantsusmaal. Ta isa oli endisest kübarapoeomanikust pankuriks hakanud mees, kes abiellus Pauli emaga, kui poiss oli viieaastane. Cezanne õppis ühes koolis koos Emil Zolaga, kes jäi kogu elu vältel tema parimaks sõbraks. Paralleelselt õpingutega kolledzis õppis Cezanne ka
klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Juugendi kujutav kunst Kui siiamaani on kunst püüelnud loodusläheduse poole, siis nüüd püütakse luua dekoratiivset tervikut. Kujud ja pildid pidid olema seotud sisekujundusega. Värvid on ebatavalised ja mitte looduslikud. Pigem arvestati rohkem ruumikujundust. Tuntumaid kunstnikke on Aubrey Beardsley. Ta oli iseõppinud kunstnik ja suutis ennast kuulsaks teha, kuigi ta elas ainult 26 aastaseks. Tema looming on elegantne aga moondatud, tasapinnaline, dekoratiivne, aga samas väga mõjukas. RAHVUSROMANTISM See hõlmab enda all ka põhjamaade sümbolismi. 19 saj teine pool toob endaga kaasa rahvusliku liikumise. Saksamaa, mis oli killustunud, sealt hakkab lähtuma see ideoloogia, kus püütakse kindlustada rahvuslikku eneseteadvus ja seda näidata läbi rahvuskultuuri.
laev nimegameduse läks põhja, ellu jäi 15 inimest.sellest pidist algab romatism maalikunstis, ei leidnud pooldajaid kodumaal, pöördus londonisse, suri hobuse seljast kukkudes.sai kuulsaks tänu oma sõbrale. Notre-dame de la belle verriere Millet kauni klaasakna jumalaema 1814-1875 chartres'i katedraali immiteeriv vitraaz viljapeade koristajad(d'orsay) kui katedraal valmis1194, põles kohe maha, kirik esindab barbizoni koolkonda(väike küla pariisi ehitati üles googti stiilis, ehitajad säilitasud lähedal).maali sõnum: rikastele hiiglaslikud
See sündis eelkõige tänus sellele, et tal avanes võiamlus oma pilte Pariisi tänavas asunud Gravieri raami- ja värviäri vaateakenale välja panna. Peagi ei karikeerinud Monet ainult kultuuritegelasi ja poliitikuid, kelle nimed päevalehtede kaudu kõigil suus olid, vaid sai ka esimesed tellimused sõpradelt ja tuttavatelt. 1858. aastal võeti üks Claude'i maal vastu Le Havre'i linna poolt korraldatud näitusele. See veenis noort maaliat, et tal on piisavalt annet saada elukutseliseks kunstnikuks. Kõik tähtsamad kunstikoolid asusid Pariisis ning hoolimata isa ägedast vastuseisust, otsustas Claude sinna suunduda.(Mason 1997, 7) Kuigi karikatuuri ei peetud omaette kunstiliigiks, oli temast siiski tänu uuele terastrükitehnikale saanudpäevalehtede igapäevane ja äärmiselt populaarne koostisosa. Seetõttu olid pilkepiltide joonistajad, nagu Carjat, Hadol ja Nadar, tuttavad ka Monet'le ja mõjutasid kahtlemata temale omast stiili
töösturid, kaupmehed, tekkis ka eestlastest kunstitarbijaskond. 1906 Tartus toimunud põllumajandusnäitusel tulid kunstnikud oma töödega välja ning 1909st aastast hakati korraldama perioodilisi eesti kunsti ülevaatenäitusi. Ants Laikmaa õppis kunsti Saksamaal, süstemaatilist kunstiharidust ei saanud. Ta oli sündinud paljulapselisesse peresse ning sajandivahetusel algas tema kunstnikutee Eestis. 1903 asutas Tallinnasse oma ateljeekooli, looming oli tal kaudselt seotud juugendiga, enamasti lõi päris oma stiili. ,,Väike Alma", maalis ka endast autoportreesid ning Marie Underi portree. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburis, omandas realistliku laadi ning õppis edasi Saksamaal, kus oli juugendi kõrgaeg. Tuli tagasi Eestisse ning 1904 asutas Tartusse oma ateljeekooli. Tema loomingus võib leida rahvusromantismi jooni, kõige kuulsamad on Kalevipoja illustratsioonid,
Sel samal aastal suri Cezanne'i ema. See oli kurb sündmus, kuid tegi võimalikuks oma naisega leppimise. Ta müüs tühja maja Jas de Bouffan'is ning üüris koha Rue Boulegon'is, kuhu ta ehitas ka ateljee. Cezanne'i ja Hortense'i suhe oli siiski jätkuvalt tormiline. Paul vajas kohta, kus ta saaks olla üksi. 1901. aastal ostis ta tüki maad piki Lauves'i teed, see oli suhteliselt eraldatud tee Aix' kõrgemal alal, ning lasi sinna ehitada ateljee ( see ateljee on nüüd rahvale avatud). 1903. aastal kolis ta sinna. Vahepeal, 1902. aastal oli ta koostanud testamendi, millest jättis välja oma naise, pärandades kõik oma pojale. Nende suhe oli nähtavasti taas karile jooksnud (arvatakse, et Hortense põletas mälestusesemed Cezanne'i emast). 1903-ndast aastast kuni oma elu lõpuni maalis ta oma stuudios. 1904. aastal maalis ta kuu aega Émile Bernardiga, kes peatus seal majakülalisena. Peale Cezanne'i surma sai sellest kohast monument, Paul Cezanne'i ateljee või les Lauves.
· Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud. · Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur
· 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal
Lapsepõlves pidi Munch ise uppuma, kuid vend päästis ta enda elu hinnaga. Kõik need kaotused jätsid tundliku ja vastuvõtliku loomuga inimesse kustumatud jäljed. Isa tahtel oli Munch astunud Kõrgemasse Tehnikakooli, kuid alustas peagi õpinguid Kõrgemas Kunstiakadeemias (skulptuuri) ning aasta pärast hakkas õppima maalimist. Tema õpetaja juhatas Munchi impressionistide radadele. 1885.a. sõidab Munch Prantsusmaale, kus tutvub Louvreiga ja impressionistide näitusega. Esimeseks kuulsaks saanud maaliks oli ,,Haige tüdruk" (maalitud lemmikõe mälestuseks). Sellel maalil väljendub kunstniku individuaalne käekiri ja terav tundlikkus. Maal on punastes toonides ja justkui karjuks välja autori valu. Munch asub käsitlema üksinduse, surma ja hääbumise teemat. 1889.a. toimus tal personaalnäitus, kus ülekaalus olid maalid, millel anasüüsis figuuri vahekorda ümbritsevaga. Samal aastal sai Munch riikliku stipendiumi ja reisib taas Pariisi. Sealt
poissi edasi töötama. Kunstiõpingud ei mõjunud tema tavaõpingutele just eriti hästi ning eksamid ei läinud tal hiilgavalt. Õppetööd segasid ka sagedad haigused, mis kulmineerusid 1895. aastal raskekujulise rinnakelme põletikuga, mis jättis ta niigi nõrgale tervisele tugeva jälje. Haiget last poputasid ema, tädid ja onud. Kuna perekonnas valitses intellektuaalne õhkkond, selgusid nooruki huvid varakult. 1898. aastal, kui Modigliani oli 14, haigestus ta tüüfusesse ja hiljem kopsuhaigusesse, elu ja surma piiril kõikudespihtis ta emale, et tema ainsaks kireks on maalikunst. Ta sonis, tahtis tormata raudteejaama ja sõita Firenzesse, et näha muuseume, millest oli nii palju kuulnud. Pärast haiguse taandumist hakkas Amedeo käima Gugielmo Micheli ateljeesjoonistamist ja maalimist õppimas. Micheli oli tolle aja Livornos parim maalikunstnik
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikese
Henri Gabriel Ibelsiga litograafia-albumi "Varietee" ja jätkas maalimist.1894.aastal innutus Lautrec äkitselt teatrist. Ta valmistas teatriteemalisi plakateid, litograafiaid, maale lõbumajade elust, album "Yvette Guilbert". Järgmistel aastatel töötab Lautrec innkalt, ta maalib palju uusi pilte ja teeb mitemeid plakateid. Toimub palju kunstinäitusi ja Lautrec'il on ka mitmeid reise Brüsselisse ja Hollandisse. 1898.aastast hakkas Lautrec üha enam jooma ja vähem töötama. Aasta lõpu poole muutus Lautrec'i tervis veel eriti tõsiseks. 1899.aasta veebruaris viidi Lautrec joomahulluse tõttu doktor Semelaigne'i haiglasse Neuillys, kus ta mõned kuud ravil on. Haiglas olemise ajal valmistas Lautrec oma vaimse tervise tõestamiseks vähemalt 50 teost, millest kokkuvõttes 39 moodustasid sarja "Tsirkus". Peale haiglast lahkumist sõitis at koos oma teejuhi Paul Viaud'ga koos Le
3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi see nimi on pandud? Itaalias. Ehk vaene kunst. Eelistati odavaid ja hüljatud materjale. 4. Kuhu rajati enamasti maakuntsi objekte? Kuidas laiem publik neist osa sai? Rajati näiteks kõrbetesse või üldse kuhugi looduskeskkonda. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? Kruusast kuhjatud spiraalmuul ühes madalas soolajärves Utah osariigis. 6. Millega üllatas publikut Christo? Ta sai kuulsaks maakunstnikuna, kuid tema teosed valmisid rahvarikastes kohtades, muutudes seega suursündmuseks ja vaatemänguks. Üks taoline oli siis, kui ta "pakkis sisse" Berliini Riigipäevahoone. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (näiteks üles sulas, kokku kuivas vms), kuidas me seda siis nimetame? Protsessikunst. 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Üha vähem eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud
annaabi.ee 
