Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega
kokkuvedude terminalides ning terminalivahelistel põhivedudel. Maanteetranspordis pakitakse kaup üldjuhul alusele · EUR alus 120x80cm · FIN alus 120x100cm 3 Eelised ja puudused Eelised: 1. Paindlikkus, pääs igasse kohta 2. Uksest ukseni vedu 3. Kiire jaotusaeg 4. Saab saajale toimetada ilma vahelaadimiseta 5. Kauba kohaletoimetamine kiire 6. Marsruutide opereerimise võimalus 7. Ökonoomsus väikeste sadetiste puhul 8. Konkurentsiturg palju vedajaid mõjutab hinda 9. Madalad nõuded pakkimisele 10. Erinevad sõidukitüübid 11. Kõrge teenuse kvaliteet Puudused: 1. Kõrged veotariifid 2. Väike veovõime 3. Piiratud koorma kaal 4. Maanteede ehitamine, korrashoid kallis 5. Ummikutest põhjustatud viivitused Puuduseid aitab likvideerivad tühisõitide vähendamine, veovõime maksimaalne kasutamine ja marsruutide läbimõtlemine. 4 Transpordi arengukava
o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses Rahvusvahelistel firmadel, eriti seoses nende kasvuga liitumiste ja uutele turgudele laienemise teel, on valida horisontaalsete või vertikaalsete struktuuride vahel. Üldiselt on turul kauplemine seotud horisontaalsete struktuuridega, mille puhul on tähtis märksõna konkurents. Samal ajal erinevad turustruktuurid konkurentsitaseme poolest (paljude osalistega konkurentsiturg versus mõne suurfirma kontrollitud oligopoolne turg), mis määrab nii tegevuse strateegia kui ka kasumi. Vertikaalsed struktuurid on selles mõttes turu vastandid, et tegevuste koordineerimine viiakse turult firmasse. Lihtne näide seda tüüpi valikute kohta on firma otsus, kas korraldada teatud teenuste tootmine firmasiseselt (koristustööd, aga ka infotehnoloogiasüsteemi haldamine) või osta seda teenust turult. Teatud teenuse turult
(kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine? kindlale tasemele suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste 60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg? *Kindel tellimisaeg e perioodiline tellimine- tellitakse juurde kokkulepitud kaubasaadetiste puhul *Konkurentsiturg- palju vedajaid, väiksem hind Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada ajal *madalad nõuded pakkimisele mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused 71. Kuidas arvutada laovarude käibesagedust? P: *Kõrged veotariifid (km hind kallis) *väike veovõime ja piiratud ja toimingud on teostatud
marsruutide optimeerimise võimalus (autoteed on tavaliselt lühimad ühendusteed asustatud punktide vahel); juurdepääs peaaegu igasse kohta; ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul, mis toob kasu nii ostjale kui müüjale, sest laovarusid on autotranspordi kasutamisel võimalik optimeerida kõige paremini (varud ei pea olema suured, säästetakse laokuludes); kõige ökonoomsem veoviis erinevatesse sihtpunktidesse toimetamisel (eriti kuni 300 km raadiuses); konkurentsiturg; teenuse kvaliteet ei ole piiratud; töösse rakendumine kiire; ökonoomsem võrreldes raudteetranspordiga lühemate vahemaade korral; on hinnalt kohati konkureeriv rongiga, sealjuures aga kiirem; vähendab ümberlaadimisega seotud töökulu; vähendab riknemis- ja varguseohtu, sobib väärtuslike kaupade jaoks; madalad nõuded pakkimisele. Autotranspordi puudused: maanteetransport on reguleeritud ja piiratud riiklikult, põhjustades teatud kulude taseme;
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg
1. Hüve(kaup)- mida kaubandusettevõte turul pakub. 2. Sihtturg- kellele turundus on suunatud ja kellega kaubandusetteõte püüab efektiivset vahetussuhet saavutada. Kaubandusturunduse eripära 1. Kaubandusturundust iseloomustab komplekssus ja mitmekülgsus, mis tuleneb tema suunatusest neljale erinevale turule: müügiturg (regionaalsed) (valdavalt kohalik ,sõltub asukohast, otseses sõltuvuses äritüübist) ostuturg (globaalsed) siseturg konkurentsiturg 2. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 3. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 4. Ostuturul saadud eelist (allahindused suurte ostukoguste pealt, soodustused suurtele kauplusekettidele) on väga raske müügiturul s.o. kaupade müümisel lõpptarbijale, tasa teha. 5
34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43
73. Mis alljärgnevast kujutab endast välistulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid b) Heas korras park linnasüdames c) Õhku reostavad heitegaasid d) Lärm hilisõhtul naaberkorteris? 74. Mis alljärgnevast kujutab endast väliskulu tekitajat: a) Pori pritsivad sõidukid b) Heas korras park linnasüdames c) Õhku reostavad heitegaasid d) Lärm hilisõhtul naaberkorteris? Majanduse alused KT küsimused 75. Konkurentsiturg ei suuda toota piisavalt ühiskondlikke (avalikke) hüviseid, kuna tootjad ei suuda neil, kes hüvise eest ei maksa, takistada selle hüvise tarbimisest kasu saada a) Õige b) vale 76. Mis alljärgnevast ei ole väliskulu: a) Kaitsepookimine c) liiklusummik b) Õhusaaste d) vali muusika öösel kell 2 naabrikorteris 77
Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem: Turud on rohkem kontsentreeritumad. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu funktsioonil – see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlustegevust, vaid võib olla ka rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne
lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. · Kauba kohaletoimetamise suur kiirus (mitte ainult vedu). · Marsruutide optimeerimise võimalus autoteed on tavaliselt lühimad ühendusteed asustatud punktide vahel. · Ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul, mis toob kasu nii ostjale kui müüjale, sest laovarusid on autotranspordi kasutamisel võimalik optimeerida kõike kergemini. · Konkurentsiturg suur vedajate arv mõjutab hinnakujundust. · Madalad nõuded pakkimisele. · Suur arv eri sõidukitüüpe. · Võimaldab kõrget teenuse kvaliteeti. Puudused · Suhteliselt kõrged veotariifid. · Väike veovõime ja piiratud koorma kaal. · Riiklikud keskkonna-piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades piiratud liiklus öösel, puhkepäevadel). · Maanteede infrastruktuur kallis. · Ummikutest põhjustatud viivitused.
tulenevad hinnakohustused - Maksumusarvutustes süstematiseeritakse kulutused nende tegemise eesmärgi järgi Ehitusmaksumus/ehituskulud - Ehitise püstitamisega seotud kulutused ehitise kavandamisest kuni täieliku valmimiseni - Koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks, vajalikele kaupadele, tööle, teenustele ja maksudele - Ehitusprojekti elluviimisega seonduvad kulud (laiem käsitlus) 1.3. Hinna liigid - Turuhind - aluseks on konkurentsiturg - Monopoolne turuhind – tekib monopoolsel turul - Fikseeritud hind - Piirhind Peale seda jaotatakse hinnad veel: - Hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil) - Kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses) - Jaehinnad - Eelarvehinnad - Tariifid 6 1.4. Projekt ja ehitusprojekt Projekt on tegevuste kompleks selleks, et ellu viia midagi uut ja unikaalset. Projektil on alati:
· uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
· uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
Loov hävitus Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg Madalad sisenemisbarjäärid Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem Kontsentreeritumad turud Kõrged sisenemisbarjäärid Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus Innovatsioonide keskne roll Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
/Старое надо разрушить до того, как внедрить новое Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. /В ходе процесса многие выигрывают, но, по крайней мере, кратковременно много и проигравших. Mark I süsteem Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg/Экономика менее концентрирована, конкурентный рынок Madalad sisenemisbarjäärid /Низкие входные барьеры Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal /Инновации в экономическом развитии на центральном месте Põhitähelepanu ettevõtjal /Главное внимание у предпринимателя Mark II süsteem
- uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ - Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi - Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise - „Vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta - Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem (põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel) - Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg - Madalad sisenemisbarjäärid - Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal - Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem (põhineb 1942. a avaldatud raamatul) - Kontsentreeritumad turud - Kõrged sisenemisbarjäärid - Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus - Innovatsioonide keskne roll - Põhitähelepanu keskendub funktsioonile - see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-tegevust, vaid see
seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada - Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) - Mastaabiökonoomia Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga - Loomulik monopol Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg. Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked • Ideaalne on täieliku konkurentsi turg • Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked • Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse (vt loeng 6) • Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi Konkurentsi reguleerivad seadused reguleerivad: • turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes
Schumpeter nimetas ,,loovaks hävituseks". Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-
- Uue turu avamine - Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt - Uut tüüpi organisatsioonide loomine „Loov hävitus“ Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa „loova hävituse“ nähtuse. – heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. ’’Vana’’ tuleb hävitada enne kui ’’uus’’ saab koha sisse võtta. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Mark II süsteem: Kontsentreeritumad turud, kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile – see ei pea olema üksikisik vaid võib olla rühma, võrgustiku või organisatsiooni ülesanne. Rõhutab suurte organisatsioonide rolli innovaatilises tegevuses
kasulikkuse (piirkasulikkuse) täiendava kuluga (piirkuluga), milleks on lihtsalt hind, mis neil tuleb maksta. Tootja, maksimeerides oma kasusid, võrdsustab saadava hinna täiendava ühiku tootmise piirkuluga. Seega võrdsustatakse täiendava ühiku tarbimise piirkasulikkus piirkuluga. Kui piirkasu on piirkulust väiksem, jätab tarbija kauba ostmata ja tootja tootmata. Turuhind on see, mis suunab ja jaotab ressursid nii, et on täidetud majanduse efektiivsuse tingimused. Konkurentsiturg tagab ressursside efektiivse jaotuse. Kuid ka Pareto-efektiivse jaotuse korral peab valitsus sekkuma majandusesse, sest väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale meeldida. Kui mõnel osal rahvast pole 31 piisavalt elatusvahendeid, on valitsuse ülesanne toimetada ümberjaotamist, tuues efektiivsuse ohvriks võrdsusele. On muidki olukordi, kus peetakse vajalikuks valitsuse sekkumist, sest üksikisik ei
mida Schumpter nimetas „loovaks hävituseks“. Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „vana“ tuleb hävitada, enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Schumpteri Mark I süsteem: Põhineb 1912. ja 1934. aastal avaldatud raamatutel. Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal. Schumpteri Mark II süsteem: Põhineb 1942. aastal avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtte kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll.
Schumpeter nimetas ,,loovaks hävituseks". Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark 1 Põhineb 1912. ja 1934. a. avaldatud raamatutel. Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil ettevõtjal. Mark 2 Põhineb 1942. a avaldatud raamatul. Kontsentreeritumad turud. Kõrged sisenemisbarjäärid. Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus. Innovatsioonide keskne roll. Põhitähelepanu keskendub funktsioonile see ei pea olema üksikisik, kes viib ellu ettevõtlus-
Mark I süsteem · riigi saavutusvajadus transformeeritakse majanduskasvuks läbi ettevõtjate tegevuse; kui riigis on saavutusvajaduse tase kõrge, onseal rohkem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg ettevõtjaid · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse
tootmisele ja turustamisele. Need on hinnad, mis on orienteeritud kuludele. Teine hinnakujundamise kontseptsioon: hinna moodustamine lähtudes nõudlusest. Põhiliseks protsessiks siin juures on kauplemine, mis sõltub müüja oskustest. ,,Passiivset" hinnakujundamine, mille puhul tähtsamaks on konkurents ja konkurentide hinnad. Tekkivad hinnaliidrid. 9. Milliseid hinna liike kasutatakse ehituses. Millega erinevad eelarvehinnad ja lepinguhinnad turuhind, mille aluseks on konkurentsiturg, monopoolne turuhind tekkib monopoolsel turul, fikseeritud hinnad - lepinguhinnad, piirhinnad. Peale seda hinnad jaotatakse veel: hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil), kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses), jaehinnad, eelarvehinnad, tariifid. Lepinguhind - tööde ja teenuste koguhind, mis tuleb vastavalt lepingule tasuda töövõtjale. Eelarvehind ei arvesta töövõtja poolt lisatavat kasumit jmt lisakulusid, mis nö lepinguhinnas sees on. 10
38.Heaoluriigi mudelid ja majanduslikud tulud. Liberaalne mudel. Mudeli põhiväärtusteks on indiviidi vabadus, inimõigused, võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks on läbivateks väärtusteks veel ratsionaalsus ning usk turu iseregulatsiooni võimesse. Riigi ning turu suhet iseloomustab mõiste minimaalne õiguriik st riigi roll on tagada õiguslik raamistik konkurentsile. Domineerivaks on usk, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. 18 Konservatiivne heaoluriigi mudel. Konservatiivse mudeli põhiväärtusteks on stabiilsus ja järjepidevus. Olulisel kohal on traditsioonide austamine ning tõik, et sotsiaalset ebavõrdsust peetakse loomulikuks. Riik domineerib turu üle läbi erinevate regulatsioonide. Kuna ebavõrdsust peetakse loomulikuks, ei ole ka heaolu tagamise skeemid kujundatud egalitaarsust soosivalt. Tööturg on staatiline ning turule
tulenevad hinnakohustused - Maksumusarvutustes süstematiseeritakse kulutused nende tegemise eesmärgi järgi Ehitusmaksumus/ehituskulud - Ehitise püstitamisega seotud kulutused ehitise kavandamisest kuni täieliku valmimiseni - Koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks, vajalikele kaupadele, tööle, teenustele ja maksudele - Ehitusprojekti elluviimisega seonduvad kulud (laiem käsitlus) 1.3. Hinna liigid - Turuhind - aluseks on konkurentsiturg - Monopoolne turuhind – tekib monopoolsel turul - Fikseeritud hind - Piirhind Peale seda jaotatakse hinnad veel: - Hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil) - Kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses) - Jaehinnad - Eelarvehinnad - Tariifid 6 1.4. Projekt ja ehitusprojekt Projekt on tegevuste kompleks selleks, et ellu viia midagi uut ja unikaalset. Projektil on alati:
82 Infotõrked Mitmeid valitsuse tegevusi motiveerib tarbijate käsutuses oleva informatsiooni puudulikkus ja arvamus, et turg pakub ise liiga vähe informatsiooni. Näit USAs võttis valitsus vastu ausa laenuandmise seaduse, mis kohustas laenuandjaid teatama laenuvõtjatele laenu tegeliku intressimäära. Informatsiooni valdamist nõudvate määruste oponendid väidavad, et need on mittevajalikud (konkurentsiturg stimuleerib firmasid asjakohast informatsiooni avaldama), ebaolulised (tarbijad pööravad vähe tähelepanu informatsioonile, mis tuleb seaduse kohaselt avaldada) ja kulukad nii valitsusele, kes peab nende täitmist jälgima, kui ka firmadele, kes peavad neid täitma. Tööpuudus ja inflatsioon Turutõrgete ehk kõige paremini äratuntavateks sümptomiteks on nii töötajate kui ka masinate (kapitali) suure tööpuuduse perioodid, mis kapitalistlikku majandust aeg-ajalt puudutavad
annaabi.ee 
