(kraateri diameeter on koguni 22 km, ja vulkaan ise kattab 250 km2. 2. Kenya (ka: Keenia mägi) on samuti vulkaan, Kenya kõrgeim mägi. Kõrgus 5199 meetrit. Tasandike vahel võib aeg ajalt kohata vanu mägesid, mis on juba väga kulunud tuule ja vee mõjul. Kogu ülejäänud Aafrika territoorium on tasapinnaline. Tasandikud kerkivad hiiglaste astmetena - ekvaatori piirkonnas paiknevast kongo madalikust sisemiste, künklikke platoode juurde (keskmine kõrgus 750 m üle ookeanipinna), mida kutsutakse ka suurteks Aafrika tasandikeks. Kõige madalam koht on Etioopia madalik (-116 meetrit merepinnast) kuid see on Aafrika jaoks ka erandlik nähtus. Suuremaid madalikke saab leida ainult suuremate jõgede deltade kohal. Näiteks Nigeri ja Zambezi jõgede suubumiskohad on võrdlemisi madalates piirkondades, kõrgus merepinnast ei ulatu 200. meetrist kõrgemale.
....................13 Kokkuvõte.........................................................................14 Kasutatud kirjanduse loetelu................................................15-16 2 Sissejuhatus Töö eesmärk on anda ülevaade praeguse hetke suurimatest kriisikolletest erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on
Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel. See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan.
Kuigi Uganda naftatööstus on öelnud, et riik on kohe varsti tegemas teadeannet, et Ida-Aafrika postisioon suures nafta piirkonnas mandril. Optimism ümbritseva Kenya programmi suhtes on teatatud viimastel naftaleiukohatades Ugandas, et asjaoluga, et kivid mis moodustavad Ida-Aafrika on umbes samas vanuses, see näitab suurt potentsiaali Kenya naftale. Gaasi avastused Tansaanias ja olulised tõestatud naftavarud piiri ääres Ugandas ja Kongos on julgustatud uurima ka tähelepanuta jäänud piirkondi. Reageerida sellele, kuidas õli leida, kõrgemad geoloogid Ugandas, kes olid esirinnas õli otsingul 2 aastat tagasi, ütles et neil polnud põhjust kahelda, et Kenyas on õli. Koostöös CNOOC ja Africa Oil and Lion Energy Corp tehti puurkaeg põhja Kenyasse. Kultuur 8 Kenya on mitmekesine riik. Märkimisväärsed rahvaste hulgad suahiili rannikul,
aasta Austria- vastast ülestõusu moodustati Belgia vabariik, Austria vägi likvideeris selle samal aastal. 1794-1814 kuulus Belgia Prantsusmaale. Kodanliku revolutsiooni tulemusena kuulutati 18. XI 1830 välja iseseisev Belgia riik, suurriikide 1831. aasta Londoni konverentsil kuulutati see neutraalseks. Pärast iseseisvumist elavnes majanduselu jõudsasti. Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908- 1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei. Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse.
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades.................................................................................................
riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Looduslikud tingimused Tansaania maastikupildis leidub nii lopsaka troopikataimestikuga kaetud tasaseidrannikumadalikke kui ka teravatipulisi kõrgeid mägesid. Suurema osa territoorimust moodustavad siiski keskmiselt 1200 m kõrgel platool laiuvad savannid ja metsad. Riigi põhja osas on kliima kuivem. Ranniku ja Sansibari kliima on troopiline. Keskplatool on poolkõrbeline ning mägismaal lähistroopiline kliima. Edelas ja kirdes on üksikuid mägimassiive, kogu riiki läbivad aga Ida-Aafrika alanguvöötme mõlemad harud. Idapoolses Tansaania kirdeosas leidub hulk väiksemaid järvi, läänepoolses harus on suured Malawi ja Tanganjika järved ning see moodustab loodusliku piiri Tansaaniast läände
Riigis elavad enamsti neegrid ja araablased. Referaadis käsitletakse Sudaani põhilisi probleeme ja konflikte, räägitakse rahvast endast ja uuritakse majandust. Geograafilised andmed Asukoht Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV, Uganda ja Kenyaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Sudaanil on 853km rannapiiri Punase merega. Sudaan on ka kõige suurem riik oma kontinendil. Kliima Kliima põhja pool on kuum ja kuiv ning lõuna pool niiske ja troopiline. Põhja pool võib temperatuur tõusta üle 40 ° C aastaringselt, kuid kõige kuumem on aprillist juulini. Aeg-ajalt leiavad aset ka tolmutormid perioodidel juuli-august ja november-jaanuar. Lõuna pool sajab
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe
Ekvatoriaalne vihmamets Koostaja: Klass: 8c Sisukord: -Asend -Pinnamood -Mullastik -Kliima -Taimestik -Loomastik -Inimese tegevus -Keskonna probleemid -Kokkuvõte -Pildid Ekvatoriaalse vihmametsa asend Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatori lähedastel aladel Aafrika keskosas, Amazonase jõgikonna Lõuna-Ameerikas, Malai saarestiku ja Malaka poolsaare Kagu-Aasias ning Austraalia põhjapoolsemad osad. Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood
...........6 1.5.Turism...............................................................................................................7 2.BURUNDI MAJANDUS...........................................................................................8 2.1.Majanduse üldnäitajad......................................................................................8 2.2.Põllumajandus ja tööstus Burundis...................................................................9 2.3.Import ja eksport Burundis...............................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................11 SISSEJUHATUS Valisin põllumajanduse ja selle arengu aspektide uurimiseks riigi Ida-aafrikas, Burundi. Riigist huvitusin tema väiksuse, vaesuse ja suure sõltuvuse tõttu
Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu Victoria järve läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal, on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas. 26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. 7. Energiamajandus Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum, hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi. Tansaania ei ekspordi energiavarasid ning impordib ainult petrooleumi 2008. aasta seisuga 32,680 barrelit päevas. 39,5% Tansaania elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest soojuselektrijaamades ning 60,5% hüdroelektrijaamades
Sotsiaalsed Rahvastikku saab varustada Vee alla jäävad inimeste suure koguse energiaga. elukohad, tehased, Inimesed saavad tööd turismiobjektid. Kohalikele ehitusel. elanikele tuleb anda uus elamispind Majanduslikud Odava hüdroenergia Selle ehitamiseks kulub väga tootmine suur hulk kapitali. Suure kulutused inimeste ümberpaigutamiseks Keskkonnaalased Ei saasta keskkonda ning ei Vee alla jäävas piirkonnas on teki ohtlikke jäätmeid. On haruldaste looma- ja
(Ekvatoriaal-Aafrikas). Riigi pindala on 475 440 ruutkilomeetrit (veidi suurem kui Kalifornia) ja koosneb autonoomseist Ida- (endine Prantsusmaa valdus, 433 100 km²) ja Lääne-Kamerunist (endine Suurbritannia valdus, 42 300 km²). Kogu pindalast on maismaad 469 440 ruutkilomeetrit ja veepinda 6000 ruutkilomeetrit. Kameruni Vabariigi pealinn on Yaounde. Riik piirneb läänest Atlandi ookeaniga, loodest Nigeeriaga, idast Tsaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunast Kongo, Gaboni ja Ekvatoriaal-Gineaga, põhjast aga Tsaadi järvega. Kamerun on kolmnurga kujuline ja moodustab silla Lääne- ja Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart 2 Reljeef Suurem osa Kamerunist asub Kameruni massiivil. Mägine on piirkond alates Kameruni mäest edelarannikul kuni Mandara mäeni kaugel põhjaosas.
• Nõuab palju soojust ja niiskust • Suurima saagikusega teravili 2009 maisi suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia,India,Prantsusmaa,Argentiina Lõuna-Aafrika Vabariik,Ukraina Kultuurtaim Kust pärit(manner)? Kus peamiselt kasvat. (regioon)? Kartul Lõuna-ameerika Euroopa Õlipalm Aafrika(Genia Kagu-Aasia e. malaisia vihmamets.) ja indoneesia Oliivipuu e. õlipalm Aafrika Vahemereline lähistroopiline kliima(austr, usa) Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina-
langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 3 Asukoht Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem madalik maailmas (pindala üle 6 900 000 miljoni km²[1]).
Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus
energiat näiteks keemiliseks energiaks (akudesse) või mehaaniliseks energiaks. Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus). Tuuleenergia eelised: -Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul tasuta -Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; -Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; -Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal ja Taanis. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut Biokütused. Puit Maailmas moodustab biomassist saadav energia 80 % kogu taastuvast energiast . EL-is moodustab biomassist saadav energia ligikaudu 60 % kogu taastuvast energiast .
Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalne kliima Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliima on iseloomulik ekvatoriaalsele kliimavöötmele Ekvatoriaalne vihmamets Venezuelas Ekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Labuan, Malaisia) Ekvatoriaalne kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on
lehtmetsi? A) Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta + B) Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja- Ameerikas + C) Väga liigirikkad + D) Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks - E) Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed, vahtrad jm + 2) Nimeta riike, mis omavad rikkalikke metsavarusid. Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Kongo, Indoneesia, Hiina 3) Viiruta kaardil vihmametsade levikuala. 4) Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada mitmeid kasulikke puuliike-
13. Suurema rahvaarvuga rigid Lõuna-Koreas on Pusan (3 658 000 inimest) ja Sõul (10 421 782 inimest). Pusani linn asub Nakdongi jõe suudmealal kitsas orus mägede vahel, mistõttu ta ei saa laieneda ida ega lääne suunas ning on väga tihedalt asustatud. Linnast lääne poole jääb Kumjungi mägi. Elamurajoonid on ehitatud mäenõlvadele. Kagus on Jaapani mere (Idamere) rannik. Linna pindala on 436 km². Soul hõlmab 605,39 km ² ala, millest voolab läbi Hani jõgi. The Han River and its surrounding area played an important role in Korean history. Hani jõgi ja seda ümbritsev ala mängis olulist rolli Korea ajaloos. The Three Kingdoms of Korea strove to take control of this land, where the river was used as a trade route to China (via the Yellow Sea ). Korea kolm Kuningriiki püüdsid saada kontrolli selle maa üle, kus jõgi oli kasutatud kui kaubatee Hiinasse (kollane meri).
Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK..........................................
toiduks. Kalakasvatus varustab ka looduslikke veekogusid noorkaladega, tugevdamaks olemasolevaid looduslikke või taasloomaks juba hävinud populatsioone ülepüük - töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased
4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti
86 Majandusharud Põllumajanduse osatähtsus SKTs Lõuna riikides juhtiv majandusaru Põhja riikides mõni protsent Ületoidetud piirkonnad USA, Euroopa Alatoidetud piirkonnad Aafrika, osa Aasiast Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid vesi, kliima, nõudlus Sobivad kliimavöötmed lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne, parasvööde Mittesobivad kliimavöötmed arktiline, lähisarktiline, troopiline Ekstensiivne põllumajandus Suur maa ala, palju tööjõudu, vähe masinaid ja vähe väetisi Intensiivne põllumajandus väike maa ala, palju kapitali, vähe tööjõudu, rohkelt väetisi Põllumajanduspoliitika põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Ekspordimaksud Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks
Norra, Hiina, Taani Jaapan, Taani, Hispaania Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike.
tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2
Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust. Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale, kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel hakanud Eesti tootmist ümber korraldama, sulgedes väikseid ja vananenuid ning ümber seadistades lootustandvamaid ettevõtteid. Toidukaupade eksport moodustas kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 %. (-, Toiduainetööstus, 2015) Eesti piimatööstusele andis väga suure löögi piirangute kehtestamine Venemaaga. Sellest lähtuvalt tekkis suur ülejääk ning ettevõtted pidid kiirelt hakkama otsima uusi piirkondi, kuhu oleks võimalik piimatooteid müüa. Üheks selliseks piirkonnaks osutus Aasia. Eesti toiduainetööstuse üheks suurimateks takistusteks on tööjõupuudus, tehnoloogia
(annab 1/3 suhkrutoodangust; võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota) 48. SUHKRUROOG - iseloomusta (üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi; kasvatajad on Brasiilia, Kuuba, India [u 40% Kuuba põllust suhkruroo all].) 49. Too välja vähemalt kolm mõnukultuuri! (kohvipuu, kakaopuu, teepõõsas, looduslik kautsuk) 50. KOHVIPUU - iseloomusta, kust pärit, kus on ja kus kasvatatakse? (perekonnas üle 50ne liigi, aga ainult nelja kasitatakse kohviks [Araabia, Kongo, Libeeria ja Kõrge kohvipuu]; pärit Etioopia mägimetsadest; 2/3 kasvandustest Ladina-Ameerikas; kasvatatakse Brasiilias, Kolumias, Elevandiluurannikul, Mehhikos, Ugandas, Etioopias, Indoneesias.) 51. KAKAOPUU - pärit, kasvatajad, kasvatuspiirkond, (pärit Amazonase vihmametsadest, kasvatajad Ghana, Cote d'Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Camerun, Ecuador; tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika.) 52. TEEPÕÕSAS - pärit, kasvatajad, iseloomustus?
ORGANIZATIONS.html http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11717 Vikipeedia Tai riigi rahvastik 1. Riigi rahvaarv. Tais elab 67,089,500 inimest (Juuli, 2010 seisuga). Maailma mastaabis on Tai keskmine riik, sest rahvaarv ei küündi mitmesaja miljonini, kuid samas pole ka paarkümmend miljonit ega väiksem. Tai on maailmas rahvaarvu suuruse järgi 20. kohal. Taist pisut rohkem inimesi elab Iraanis (76,923,300) ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis (70,916,439) Vähem elab Prantsusmaal (64,768,389) ja Suurbritannias (62,348,447). 2. Tai rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs. Keskmine rahvastiku tihedus Tais on 128,78 inimest ruutkilomeetri kohta. Tai platseerub seega rahvaarvu tiheduselt maailmas 87. kohale. Keskmine rahvastiku tihedus on kokkuleppeliselt 42 in/km², Tai rahvastiku tihedus ületab seda kahekordselt. Seega on antud riik kohati ülerahvastatud.
Lk. 87 Taimekasvatussaadused on paljude riikide peamised ekspordiartiklid. Põllukultuuride geograafiline levik esitlus moodles. Päritolu (manner) Peamine kasvupiirkond(regioon) Kartul Lõuna-Ameerika Euroopa Bataat Kesk-Ameerika Kesk-Aasia Bangladesh Kasvatatakse riisi, teed. Samuti kasvatatakse piimakarja. Seal on väga head eeldused riisi kasvatamiseks, sest seal on Gangese jõgi. Riikide põllumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid. MAHEPÕLLUNDUS (Ökoloogiline, looduslik, bioloogiline, orgaaniline põllumajandus) Loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis. Milliseid põhimõtteid-meetodid kasutatakse mahepõllunduses? Orgaaniline väetis, ei kasutata mineraalväetisi, külvikordade rakendamine, GMO, loomade vaba pidamine. Milline on põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
