märklauda, paarilisele parema ja vasaku käega, läbi rippuva rõnga. Palli põrgatamine kahe käega, vasaku ja parema käega. Rõnga veeretamine. Roomamine kõhuli ja selili põrandal, võimlemispingil. Pugemine tunnelis lisaülesannetega, takistuste all. Ronimine varbseinal vahelduva sammuga, toengpõlvituses kaldlaual, ripped köiel, vahenditel. Tasakaal kõnd pingil ja pööratud pingil, seis ühel jalal käte erinevad asendid, mõõtsammud, juurdevõtusammud kõrvale, selg ees, jooks, seis päkkadel, silmad suletud, astumine üle takistuste, seis topispallil, jooks- signaali järgi peatumine ühel jalal, päkkadel, keerlemine paigal, rõhtseis. kettalt kettale. Harjutused matil veeretamine, selili kägarduda käte haardega ümber põlvede, kiikumine, veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“,
Lõua tõmbamine. Mine tagasi lõua keskele. Aseta käed kausikujuliselt umber lõua nii, et sõrmeotsad keskel kokku puutuksid. Tõmba käsi üksteisest eemale, liikudes kõrvade poole. Tõmbamine peaks toimuma nii lõualuu servast all- kui ülalpool. Tegemist on aeglase võttega , mis hajutab hästi pingeid 6. Lõua ringitamine. Aseta mõlema käe sõrmed partneri mälumislihasele sarnaluus veidi allpool. Tööta lihased sõrmede aeglaste ringikujuliste sügavate liigutustega läbi. Kui lihased on pinges, palu partneril lõdvestuda. Suu avamine võib aidata lihaspinget vähendada. See vote maandab stressi ja leevendab peavalusid 7. Lauba pühkimine. Massaazi lõpetuseks aseta üks käsi partneri laubale kulmudest kõrgemale. Silita vaheldumisi mõlema käega üle otsmiku juustepiiri suunas. Lõpetuseks aseta mõlemad käed õrnalt partneri silmadele. 3. KUIDAS TEHA PEAMASSAAZI
Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja püüda pall söödu lähteasendisse. Palli võib visata endale ette, aga võib visata ka paarilisele.
ÄMBI-KÄMBI ÄMBLIK Seda laulumängu saab mängida autos või kõrvuti diivanil istudes. Ämbi-kämbi ämblik ronib mööda puud, TEGEVUS: pange vasaku käe pöial vasaku käe nimetissõrmele, seejärel laske see näpupaar lahti ja ühendage parema käe pöial vasaku käe nimetissõrmega: selliseid liigutusi korrates imiteerite ämbliku ülesronimist mööda puud Kuid vihmahoog teel peatab väikse ämbliku. TEGEVUS: tõstke käed üles ja imiteerige näppe liigutades vihmasadu Siis aga päike kõik ära kuivatab TEGEVUS: tehke ühe või mõlema käega suur ring. ja ämbi-kämbi ämblik puu peal ronib taas TEGEVUS: ronige jälle näppudega. Selle populaarse inglise lastelaulu Incey Wincey Spider viisi saab kuulata internetis aadressilhttp://www.bbc.co.uk/cbeebies/tweenies/songtime/songs/i/inceywinceyspider.shtml NUMBRISALMID Loendama õppimine on esimene samm mõistmiseni, mida arvud tähendavad. Kui lapsed
08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu. Kui sel päeval on tugev tuul, võib loota lühikest sügist ja pakaselist talve algust. · Madisepäev (21.09.) Sel päeval ei tohi teha tuld, pere ja lapsed võivad haigeks jääda. Kui vihma sadas, siis järgnes sellele veel tugevam vihmasadu. Kui aga lund sadas, siis tuli mihklipäeval talv maha. Kui madisepäeval on hanged aia ääres, siis kadripäevaks on nad kadunud. · Mihklipäev (29.09.) on esimene talve jõulu. (Haljala ) Algas talvepoolaasta. Mihklipäevane lõunatuul kuulutab sooja ilma terveks sügiseks ja talveks. Kui mihklipäevaks puulehed maas, siis jüripäevaks rohi maas. OKTOOBER - VIINAKUU, PORIKUU · Simunapäev (28.10.) ,,Siim teeb sillad soode peale", see tähendab jääkatte tekkimist.
Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU · Laulda võib mõnda tuntud hällilaulu või selle ise välja mõelda - lapsele meeldivad isemõeldud isegi rohkem, · Äiutamine mõjub lapsele rahustavalt ning tugevdab ka sinu ja lapse vahelist usaldust. Laulu lõppedes suru laps tugevasti enda vastu, kallista teda. VAATAME RAAMATUID · Julgusta last mängima paksude papist ja riidest raamatutega, samuti selliste raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on
Käte ja käelabade liigutused. Peopesade hõõrumisega väljendavad inimesed oma häid oootusi. Hästi kiire peopesade hõõrumine viitab sellele, et inimene loodab antud olukorras häid tulemusi saavutada. (Pease 1994: 41). G. Nierenbergi ja H. Calero uuringud näitavad, et ristatud sõrmed väljendavad pettumust ja soovi oma eitavat suhtumist varjata. Käte asend ja eitav suhtumine on omavahel sõltuvuses. Inimesega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad ülestõstetud asendis, on raskem kokkuleppele jõuda kui nendega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad laual või põlvedel (Pease 1994: 43). Käte kiilukujuline asend. See on ainus liigutus, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi. Zestil on kaks teisendit kiil on suunatud üles või alla. Esimest kasutatakse tavaliselt oma arvamuse või idee esitamisel. Teine
Ongi ladvas võidumees. 3. Oravatel täna toimub, äge hüppamise võistlus. Hüppab ema, hüppab isa, lapsed nende järel reas. 4. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. LISA3 SIILIMÄNG KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB (käed kõrvade juures, kuulatame) TUUL, TUUL, TUUL (puhuda tuule moodi) OKSKESI ÕÕTSUTAB:PUUL, PUUL, PUUL (sõrmed harali, õõtsutades käsi) VIHMAPIISKU RABISTABSEAL JA SIIN (koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale) SOOJAS PESAS NAHISTAB (teeme kätega pesemisliigutusi) VÄIKE SIIL (ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.) LISA4 SIILIPOISS Liigun metsas, põllul, aias, olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. LISA5 KONN JA SEEN 1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat) Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar) Arva, arva, kes see on? - sääl ju pisikene konn. 2
14.30 Laps järgneb kõndides emale, kes läks maha diivanilt, kukub istuli keset tuba. Laps märkab, et ema on jälle diivanil, tõuseb püsti, astub paar sammu ja kukub istuli. 14.30 Laps liigutab suud kinni lahti, matsutab. Laps tõuseb püsti, toetub diivani najale. 14.31 Laps sai emalt toitu. 14.31 Laps suleb ajutiselt silmad, märgates aknast paistvat eredat päikest. 14.32 Laps katsub käega nina ja silma. Laps ei ole täiesti tasakaalus, üks jalg vajus liiga vasakule, tasakaal kadus, vajus istuli ning keeras asendi nii, et oleks siis pikali. 14.33 Laps tõuseb püsti, paneb näpu suhu, paneb näpu vastu ema põlve. Analüüs: Vaatluse käigus on demonstreeris laps, et on omandanud peopesa-suu refleksi, see refleks on aluseks mitmetele käe ja suu tööd siduvatele refleksidele, mis on vajalikud selleks, et laps saaks kätte sattunud asju suhu panna (vaatluses mänguasjad või ema näpp).[2] Ühtlasi on ka näha, et lapse
Suunake vintraud sihtmärgile ning kohendage keha seni, kuni relv on suunatud sihtmärgile loomulikult, ilma pingutuseta. Pära õige asend õlas vähendab tagasilöögi mõju, aitab tasakaalustada relva ning hoiab ära pära libisemise laskmise ajal. Pära ei tohi olla vastu õlaluud. Vasak käsi pange laesääre alla nii kaugele, kui mugav hoidmine võimaldab. Avage vasaku käe sõrmed ning pange laesäär peopesale. Haarake sõrmedega ümber laesääre ning ilma pingutuseta viige vasak küünarnukk keskpunktile relva all nii lähedale kui võimalik. See annab relvale maksimaalse toe käeluult. Vasak käsi peab jääma lõdvalt, sõrmed koos. Vasaku käega ei tohi relva pigistada või seda tagasi tõmmata. Vasaku käe haare peab olema piisavalt tugev, et moodustuks relvale stabiilne tugi ja säiliks kindlus. Parem käsi on kontrollkäsi, mis peab hoidma relva kindlalt. Et seda saavutada,
jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist-, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus. Juurde ja rist külgsuunas, väljaaste igas suunas. Hüppesamme kasutatakse liikumise lõpetamisel (ründelöök, sulutamine). Peatumine e pidurdushüppesamm Söödud- täpne palli suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale, ülalt- alt ja ründesööt.Ülaltsööt on palli söötmine sõrmedega , lähteasend püsiv ja tavakaalustatud, õlgade laiune harkseis üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Lokaalset lihasvastupidavu
eitavat suhtumist varjata. Käte asend ja eitav suhtumine on omavahel sõltuvuses. Inimesega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad ülestõstetud asendis, on raskem kokkuleppele jõuda kui nendega, kelle ristatud sõrmedega käed asetsevad laual või põlvedel (1.Lk: 43). 8.5. KUULAMINE Kui kuulaja toetab käe põsele, siis tal hakkab igav . Eriti suurt igavust väljendab see, kui pea toetub kogu raskusega peopesale. Sõrmedega vastu lauda trummeldamist ja jalaväristamist tõlgendatakse kannatamatuse tundemärkidena. (1.LK: 60). Inimene on hindavas asendis, kui põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohas. Kui pöial toetab lõuga ja nimetissõrm on suunatud meelekoha poole, siis tähendab see kuulaja eitavat suhtumist ettekandesse või lektorisse. (1.Lk: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda.
hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm
Esmalt oli mõni silmapilk vaiikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes. Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber.
Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber.
Kraed sikutatakse aga ka vihastamise ja masenduse korral. Sõrmed suus – raske masenduse ajal paneb inimene sõrmed suhu, et põgeneda alateadvuses tagasi ohutusse imikuikka. Kui laps imeb sõrme, siis täiskasvanul on selleks pastaka imemine või sigareti või piibu imemine. Kui inimene imeb sõrme, siis viitab see sellele, et ta vajab heakskiitu ja toetust. Kaitseseisund Ohu või ebameeldiva olukorra puhul hakkab inimene end instinktiivselt mitmesuguste liigutustega kaitsma, asetades nt. käed rinnal risti. See žestis sisalduv teave avaldab partnerile suurt mõju: ka tema võtab sisse kaitseseisaku. Sama mõju avaldub grupisiseselt – kui üks vestlejatest grupis asetab käed rinnale risti, siis teevad seda ka teised. Kui paar inimest grupis on sellise kaitseasendi sisse võtnud, on tulemuseks see, et kogu grupi tegevus on tugevasti häiritud. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et
südamelöögid, mis viitab sellele, et imik elavneb ja rõõmustab. MÄHKMEVAHETAMISE MÄNG · Laps võiks mähkimise ajal jälgida huvitavaid esemeid. · Riputa lakke õhupall, mida saad liigutada, kuid mis jääb lapse haardeulatusest välja. · Mähkme vahetamise ajaks lükka pall liikuma. · Palli liikumine võlub last ning ta püüab peagi ise pallini ulatuda ja seda puudutada. · Kui mähe on vahetatud, võta laps sülle ja luba tal palli katsuda. · Lakke võib riputada ka mõne muu liikuva mänguasja. UURINGUTE ANDMETEL tingivad sünnijärgsed kogemused uute seoste tekkimise ajus. Mähkmevahetuslaud on sobiv koht lapse motoorsete võimete arendamiseks. 14 3. KUNI 6. ELUKUU: VAATA SIIA! · Võta värviline mänguasi ja liiguta seda nägemise stimuleerimiseks lapse ees edasi- tagasi. · Selles vanuses avastavad imikud oma käed
Kool Nimi Perekonnanimi Georg Lurich Referaat Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Valmistamiskoht aasta SISUKORD Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Karjäär ........................................................................................................................................3 Saavutused..................................................................................................................................7 Mälestusvõistlused......................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega .............................................................
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip Korraga läks päike pilve alla. Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, tuhakarvaliseks. Kuuldus, kuis tuul paar korda korstna lõõris tõmbas, ja siis pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes. rabises kakskolm suurt piiska aknaruudule
konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip Korraga läks päike pilve alla. Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, tuhakarvaliseks. Kuuldus, kuis tuul paar korda korstna lõõris tõmbas, ja siis pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes. rabises kakskolm suurt piiska aknaruudule
oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. 7.1.5 Pallimäng Mängijaid: paarisarv, vaja: tennisepall,õun vms. Mängijad jagatakse kahte võistkonda ja siis omakorda paaridesse. Pall/õun vms paigutatakse paariliste otsmike vahele ja jookstakse tähiseni ja tagasi, kui apelsin vahepeal maha kukub, peavad mängijad peatuma ja enne võidujooksu jätkamist selle uuesti otsmike vahele panema, käsi tohib kasutada ainult apelsini kohale asetamiseks. Jooks kestab kuni üks vöistkond lõpetab. 7.2 Individuaalsed 7.2.1 Minu ema kook Mängijate arv: üle 10 Paarisarv mängijaid. Kaks võistkonda istuvad rivis üksteise vastas, jalad välja sirutatud, teineteisest ca 2 meetri kaugusel. Igale mängijale antakse ühe koogiretsepti kuuluva aine nimi. Mängujuht hakkab 18 koogi küpsetamist kirjeldama kasutades nende ainete nimetusi
Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB! Võta kohe põlvede alt kinni) 4. Sooritada tirel ette nii vaikselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 5. Sooritada tirel ette nii kiiresti ja nii aeglaselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 4. Jooksuharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10 min). 1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute. Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on valmis pandud kaks rõngast. Mängu eesmärk on joosta erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja, jookseb saali lõppu, poeb rõngast
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele...............................................................................18 3.1.3Probleemide tekkimine käelisuse tõttu ainetundides................................................19 3.1.4Tekkinud probleemide täpsustus...............................................................................19 3.1
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kanna
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes
KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE” HÜÜDIS LAPS: “ME MÄNGIME! KÕIK LIIGUTUSED, MIS TA TEEB MA TÄPSELT TEMA JÄRGI TEEN.” 16 17 VOOLIK MEIE AIAKASTMISVOOLIK OLI PARAS LÕUAPOOLIK - ESMASPÄEVAL JUTTU JAGUS TAL KOHE MITME TUNNI JAGU TEISIPÄEV, KUI LÕPPES ÄRA VOOLIK IKKA AJAS PLÄRA KOLMAPÄEVAL VESTLES TA LAUSA ISEENDAGA NELJAPÄEV, SEE KADUS RUTTU RÄÄKIDES TA VAJUS TUTTU REEDEL KAJAS TEMA MULAST IGA MAJA TERVES KÜLAS LAUPÄEV EI TOOND MISKIT UUT VOOLIK AINA PRUUKIS SUUD PÜHAPÄEV SIIS, OH SA PIME VAIKNE HETK MEIL KÜLAS KÄIS NAGU OLEKS TOIMUND IME : VOOLIK VAIKIS – SUU VETT TÄIS. SEST PÜHAPÄEVAL NAABRI ASTA ME VOOLIKUGA LILLI KASTAB. KOI MU NAINE NÄITAS MULLE MAJA, KUS ME KOOS VÕIKS ELADA. ÜTLESIN, ET SELLEKS OSTUKS RAHA MA EI ERALDA. MU NAINE NÄITAS MULLE AUTOT, MILLEGA ME SÕITA SAAKS
Äratõuge ja ripe - Äratõuke ja rippe faasis antakse hoojooksul kogutud energia üle teibasse. Äratõuge: Jala mahaasetamine on aktiivne, kogu pöiale. Ülakeha on täielikult sirutunud, parem käsi on täielikult sirutunud. Ülemine (parem) käsi vahetult tõukejala kohal või ees. Hoojala reis sooritab aktiivse hooliigutuse ette. Ripe: Teiba painutamine. Sportlane fikseerib äratõukeasendi. Suure pendli efekt saavutatakse õlgade tahakallutamise ja reite liigutustega. Vasak käsi liigub ette-üles. Parem käsi on täielikult sirutunud. 5. Tahakallutuse ja sirutuse (pöörde) faas - kasutatakse teibasse salvestatud energia teiba sirutumise arvel sportlase ülestõstmiseks. Sellele aitab kaasa täiendav lihaste töö. Mõlemad jalad on kõverdunud ja tõmmatud vastu rinda. Mõlemad käed on sirutunud. Selg on praktiliselt maaga paralleelne. 6
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: «Neli kuud pidasin vastu, täi
Ja oli imelikult vaikne. Otse vastas, teispool jõge istus "Pole mul aega. Ootavad mulgi omaksed. Ja tee on kauge." kaldakünkal heledas valguses inimene, põlved püsti, pea kuuvalguses läi-kiva kiivri all Maret seisis rannas kui joobnud, hoidis kukrut käes ja vahtis võõrale järele, kes ettepoole kummaras. Ja ta suust kostis imelik hääl, mis oli kui koera ulgumine. mäerinnakut mööda tõusis ja kadus. Siis avas ta värisevail sõrmil kukru. Selles olid Maret jooksis randa ja haaras üleinimliku jõuga vene. Ta hüppas venesse ja hakkas mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Omad olid paberist, võõrad kullast. Kuid Maret sõudma. Aga mõne mõlatõmbe järel pööras ta vene ümber ja hakkas hoo-bama, et polnud nii üht kui teist varem näinud ega tundnud nende õiget hinda. rannal olijat näha.
• Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit. Kui spetsiaalset kilet käepärast ei ole, siis tee ainult südamemassaaži. Suust suhu hingamine • Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni. • Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kan - natanu suule ja puhu õhk aeglaselt kannatanu kopsudesse. • Tee kaks puhumist järjest. Kontrolli pulssi unearterilt. • Kui pulss on tunda, jätka ainult kunstliku hingamise tegemist. • Kui pulssi tunda ei ole, siis alusta südamemassaaži. Väldi Ära lase sissepuhumise ajal kannatanu ninasõõrmeid lahti. Südamemassaaž • Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
