Soojuspumbad - tekst sildedele (0)

1 Hindamata

Slide 4
Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse
seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump
ei tegele energia tootmise või tekitamisega.
Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast
keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil
madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga
kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks.
Slide 5 '
Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet ,mis võtab soojuse õhust
ja annab soojuse veele . See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi
arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat,
vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise.
Slide 6
Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump
maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse
pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone
küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb
leida piisavalt suur ala, kus talvel ei trambita peal ega lükata lund ära.
Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise ees
Slide  7
Seda ülesannet täidab aurusti . Madala temperatuuriga ja rõhuga
külmaagens kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat
soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem
külmaagensi temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest
aurusti pinnale.
Slide   9
Kõrge temperatuuriga külmaagens kulgeb läbi soojusvaheti , kus ta
annab soojuse kütteveele kõigepealt soojusülekande teel, millele
lisandub vabanev energiahulk külmaagensi kondenseerumisest.

.PDF Laadi alla originaalfail 1 lk · .pdf · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helena5014 Õppematerjali autor

soojuspump seade päikeseenergia Soojuspumbad füüsika

Sarnased õppematerjalid

docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................

Energia ja keskkond

rtf

Referaat soojuspumpadest

KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer............................................

Kategoriseerimata

128

pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed

Energia ja keskkond

doc

Kliimaseadmed

Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ..........

Kliimaseadmed

docx

Kliimaseadmed - 2011

Auto õpetus

pdf

Referaat ,,Maasoojusenergia kui energiaressurss''

plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada kütmiseks vajalikku soojusenergiat. Pinnavee puhul on tegemist veekogudega, nagu järved, jõed ja ka meri. Jõe- ja järvevesi on head soojusallikad, kuid neil mõlemal on ka oluline puudus. Suvel on veekogu pinnakihi temperatuur kõrgem kui põhjakihtides, talvel vastupidi – pinnakihtides on temperatuur nullilähedane, põhjas keskmiselt 4 °C. Merevett kasutavad enamasti keskmist ja suuremat tüüpi soojuspumbad. Sügavusel 25-50 meetrit on merevee temperatuur püsivalt 5-8 ºC. Tähelepanu tuleb pöörata süsteemi korrosioonikindlusele, eriti soojusvahetite ja pumpade osas. Ka võib mereveest süsteemi sattuda prahti. Soojusvõtuks pinnaveelt on põhiliselt kasutusel kaks moodust – vee pumpamine aurustisse ja sealt jahtununa tagasi veekogusse ning veekogu põhja laotatud kollektorite rakendamine (Vt. joonis 5). Esimese mooduse puhul kasutatakse suvel veekogu pinnakihti, talvel põhjakihti

Keskkonnakorraldus

doc

Küttesüsteemid

........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................

Uurimistöö

pdf

Soojustehnika eksami küsimused

soojusülekannet õhult pinnale. Soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana kasutatakse mõnikord hoonete (elamud, laudad jne.) ventilatsioonisüsteemist väljuvat õhku. Selle oluliseks eeliseks välisõhu ees on aastaringselt ühtlane 15…25 °C temperatuur . Ventilatsiooniõhu kasutamine soojuspumba madalatemperatuurse soojusallikana on üldjoontes sama, mis välisõhu kasutamine, kuid härmatiseprobleeme siin ei esine. 32. Soojuspumpade liigitus:  õhk-õhk soojuspumbad  õhk-vesi soojuspumbad  vesi-vesi soojuspumbad  maasoojuspumbad  ventilatsioonisoojuspumbad 33. Termodünaamilise keha voolamine. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Igaks juhuks: Survekaod Konkreetses voolus kogusurvekadu on liinitakistuse ja kohtakistuste summa: ℎ𝑡 = ∑ ℎ𝑙 + ∑ ℎ𝑘 ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m.

tehnomaterjalid

Rohkem sarnaseid