Aerograafias värvitakse
airbrush
värvipüstoliga
e. aerograafiga igasuguseid pindu disaini, viimistluse ja muu sellise
eesmärgil. Aerograafias kasutatakse aerograafi, tinti, värvi või
värvainet, lõuendeid,
fotosid , nahka, küüsi ja nii edasi.
Esimene aerograafi sarnane
aparaat patendeeriti aastal 1876 francis
Edgar
Stanley poolt Massachusettsis. Esimene
instrument , mida hakati
kutsuma aerograafiks,
leiutati Abner Peeleri poolt. Seda kasutati
vesivärvidega värvimiseks ja teisteks kunstiga seotud tegevusteks.
Töötas see käsitsi
kasutatava kompressoriga ja oli üleüldiselt
''toores''. 4 aastat hiljem tehti tõeliselt praktiline tööriist.
Seda aerograafi hakkas
tootma Liberty Walkup, kes õpetas
aerograafiat ameerika impressionismi õpetajale Wilson Irvinile.
Esimene kindel pihustatav aerograaf leiutati Charles Burdicki poolt
1893. aastal. Tema saatis kaubandusse esimese portsu aerograafe.
Aerograafiat saab näiteks Ameerikas mitmel pool õppida.
Walesi ülikooli raamatokogul on doktorikraadi tasemel ülevaade aerograafia
ajaloost.
Aerograafia tehnika koosneb vabakäe liigutuste manipulatsioonist
aerograafiga, õhu
survega ja kaugusest värvitava pinnaga, samuti
loeb meetod, kuidas sa liigutad aerograafi. Aerograafide tehnika
erineb erinevatel aerograafi tüüpidel.
Aerograafi tüüpe on kaks:
topelt toimega või ühekordse toimega.
Topelt toimega aerograafi tehnika hõlmab vajutamist aerograafi peal
olevale päästikule nimetissõrmega ainult õhu väljalaskmiseks ja
siis juhtides seda järk-järgult värvi välja
lastes . Kõige
tähtsam on alustada ja lõpetada ainult õhu väljalaskega. Kõige
tähtsam
liigutus professionaalide poolt on
pistoda liigutus. See
liigutus on selline, et alustatakse laia
joonega tõmmates seda aina
peenemaks. Ühekordse toimega aerograafi tehnikas on ainult üks
võte. Selles võttes on vajutamine päästikule järk-järgult värvi
välja lastes. Erinevate laiustega joone saamiseks peab kas
vahetama püstoli otsikut või muutma värvi väljalaske volüümi. Tähtis on
enne päästikule vajutamist juba kätt liikumises hoida ja ka peale
näpu päästikult ära võtmist.
Autode disainimine aerograafiga on olemas olnud umbes 1950-ndatest
saadik. Aerograafia kunstnik peab olema mitte ainult andekas
joonistaja, vaid ka väga hea tehnilise oskusega. Populaarsust on
see
kunst kogunud tänu ameerika saadetele nagu
Rides ja
American Chopper. Mootorsõidukite valdkonnast värvitakse ka
kiivreid ja mootorrattaid. Eestis on ka autode aerograafia
populaarsust kogumas, autohuvilistel on aina suurem tahtmine enda
autot isikupärasemaks muuta.
Kõik kommentaarid