Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on
· punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1. joonestada kasks ristkülikut esimesse ristkulikusse kavandada matemaatilisetest elementidest koosnev kompositsioon, kromaatilistes toonides ja värvilistest vätvidest. 2. Teise ristkülikusse kavandada kõverjoontest koosnev kompositsioon. 3. Vajaminev A4 paber. Paigutus · värviringis asuvad vastamisi vastandtoonid ehk täiendvärvused, ehk korntrasttoonid · värviringis kõrvuti asuvas värvid on lähedased ehk kõrvaltoonid Külmad ja soojad toonid · värviringis jaotatakse värvid nende iseloomu arvestades soojadeks ja külmadeks
inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Kergus ja raskus Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind
Akromaatilised e värvitud värvid valge, must ja kõik halli varjundid. 5. Värvikontrast? Too välja 2-3 näidet. Värvikontrast Värvikombinatsioonid sisaldavad endas suuremaid või väiksemaid kontraste. Kaks kõrvuti asuvat värvi erinevad teineteisest alati oma toonilt, heleduselt ja ereduselt. Hele-tume, soe-külm, : kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. 6. Kompositsioon - üldine seletus. Kompositsioon see tähendab koostamist, ühendamist, reeglipärasust. Kompositsioon ongi teadlikult kavandatud ja üksikosadest moodustatud kunstiline tervik.. Kujutavas kunstis liigitub kompositsioon klassikaliseks ja abstraktseks. Abstraktses kompositsioonis on ülekaalus geomeetrilisus ja optilisus. Kompositsiooni tähtis osa on vorm, värv, tekstuur ja mõõdud. 7. Soe ja külm koloriit. 8. Kirjelda viie erineva värvi omadusi.
2. kitsamas tähenduses kolmemõõtmeline ala; ka rajatise, ehitise vms. maht, mida märgistavad teatavad piirded 3. kunstis mõiste, mis väljendab teose mahulisust, kolmemõõtmelisust 3,2 Värvus väljendusvahendina: Värviring Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 phivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid. Värviringi aluse loovad kollane, punane ja sinine. Neid nimetatakse PRIMAARVÄRVIDEKS. Värvide omadused Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus.
Ilma valguseta ei ole ka värvust. Silm on väga täpne ja tundlik instrument, mis võimaldab meil tajuda ümbritsevat ning luua koos ajuga kolmemõõtmelise ettekujutuse ümbritsevast. 1.1 Valge valgus Valgeks valguseks nimetatakse päikeselt ja elektripirnidest tulevat valgust kuna see ei paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast juba värvilise valguse ribadena, mis moodustuvad värvusspektri järjekorras: punane, oranz, kollane, roheline, sinine ja violetne. Nimetatud efekt leiab aset seetõttu, et valguskiired peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine
jundi, aga mustaga segades sooja varjundi. 2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid. 3. Värvid aitavad luua ka ruumilist muljet, seda nimetatakse värvusperspektiiviks. Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed. Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad. soe Värvide kontrast, see on värvide mõju üksteisele. Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone (kollaneviolett, punaneroheline, oranz sinine jne) nimetatakse komplementaarvärvideks.. 1. Järelkontrast pingsal vaatamisel näeme olemasoleva värvi asemel teist värvi. 2. Üheaegne kontrast. Kasutatakse kontrastvärve, et tuua välja teatud kujundit taustast, suunata vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile. Värvide kooskõla. Alati sobivad:
Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) 7 Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa
1. Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes.
atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 3. Punane 11 2.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa. See tõstab söögiisu ja mõjub ergutavalt organismi üldisele toonusele, aitab säilitada füüsilist vastupidavust.(9)
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt
prismat läbides murdunud.Spekter tekib siis, kui valge valgus murdub läbi prisma, sest eri värvi valgused murduvad prismas erinevalt. Kõige rohkem murdub violetne, kõige vähem punane valgus. Kui päike särab läbi vihmapiiskade, võib näha vikerkaart. Iga piisk toimib sarnaselt klaasprismale. Valguskiired murduvad ja peegelduvad veepiiskades. Vikerkaare värvused on alati ühes ja samas järjekorras. Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse liitvalgusest värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Soojad ja külmad toonid Värvitoonid jagatakse soojadeks ja külmadeks. Soojad on värvid, mis meenutavad tuleleeki, külmad on jääd meenutavad värvid. Sooja ja külma värvitooni segamisel
roheliseks ja punasega segunedes muutub oranziks. Pehme meekarva kollane, sügislehtede värvi kuldne ning oranzika varjundiga helepruun mõjuvad soojalt ja lõõgastavalt ning sisendavad turvatunnet. Kollane puhastab ja tervendab. Intensiivne kollane on paljudele liiga pealetükkiv ja mõjub väsitavalt ning tugevdab linnamüra tajumist. Kollane riietus mõjub väga sõbralikult ja emalikult, kuid looduses on kollane levinuim hoiatusvärv. ORANZ Oranz on särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Oranz sümboliseerib ainevahetust, omandamist ja instinkti. Tõstab söögiisu. Soovitatakse masenduse vältimiseks. Oranz on kollasest veelgi pinnapealsem, kergemeeslem ja naiivsem värv. Sellega seondub emotsionaalsus, elavus, sõprus, heldus,glamuur. Oranz sobib hästi söögituppa, kööki,lastetuppa. Restoraniomanikud värvivad seinad
Inimesed näevad värve tänu valgusele. Valgusel endal küll puudub reaalne värv, kuid erineva lainepikkusega valguskiired, jõudes inimese silma, tekitavad inimese ajus erinevaid värviaistinguid. Näiteks valguskiir, mille lainepikkuseks on 650 nanomeetrit, tekitab punase värviaistingu, 510 nanomeetrit rohelise ja 475 nanomeetrit sinise. Kui need lainepikkused jõuavad inimese silma, siis näeb inimene vastavalt punast, rohelist ja sinist värvi. Nähtav spekter. Violettsel värvil on kõrgeim sagedus ja lühim lainepikkus, punasel on madalaim sagedus, aga pikim lainepikkus. Ükski printer, monitor või fotoaparaat ei ole võimeline edastama tervet nähtavat spektrit, neil kõigil on oma piiratud värviruum, millest tingitult jääb allika originaalvärvidest teatud osa edastamata. 3 Värviteooria Artur Schopenhauer
üle 200 miljoni värvitooni. Ettevaatlik kujundaja valib pindadele neutraalseid värvitoone ja julge kujundaja kasutab ka värve ruumis julgelt. Igaljuhul on mõnus elada nauditavas, mitte ainult talumisväärses keskkonnas! Kodu puhul tuleb värve valides arvestada pereliikmete värvieelistusi, vanust, temperamenti, värvitundlikkust ja taluvust. Värvieelistused on ju üks subjektiivsemaid valikuid. Üks ja sama värvitoon mõjub erinevatele inimestele vägagi erinevalt. Samas on meil kodus palju värve ja seetõttu peab jälgima ka värvitoonide kokkusobimist ja arvestama selle valiku koosmõjuga. Erinevad värvikooslused mõjuvad erinevalt. Rahulik värvikujundus loob hea tausta värvilistele sisustuse detailidele. See on alati kindel viis, mis pakub head tausta tugevatele kontrastidele. Värvilised seinapinnad on jälle heaks taustaks rahulikule sisustusele.
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum...........................................................
uuringuid, kus neile anti katsuda sama kujuga ja samast materjalist valmistatud esemeid ning kästi neid kirjeldada. Näiteks punast eset kirjeldasid nad kui kõva ja sooja, sinist aga külma ja libedana. Kuidas värvid meile mõjuvad? Punane Värv, mis tekitab iha ja kirge, suurendab energiavoogusid ning söögiisu. Olenevalt toonist võib mõjuda väga intensiivselt, mistõttu pikaajaliselt punases toas viibimine võib mõjuda väsitavalt. Oranz Toob ruumi soojust ning sära, kui kasutada väikestes kogustes. Liiga suured oranzid pinnad muudavad aga närviliseks ja inimene ei oska sellist tooni ruumis puhata, vaid tahab pidevalt tegutseda. Kollane Kollane tundub pehmem kui punane ning oranz, kuid tegelikul on neist tunduvalt mõjukam. Soe värv, mis toob valgust ruumi pimedasse ossa (näiteks pikk koridor) ja teeb tuju erksaks. Liiga kaua kollases viibimine
.................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.......................................................
on osutunud efektiivseks ka reumaatilise liigesepõletiku puhul. Värvide psühholoogia Inimkeha on oma arengu käigus olemuslikult värvidest mõjutatud ning seega osutub värviteraapia oluliseks ravimeetodiks. Värvid mõjutavad meie isiksust. Kui inimene on siniseid riideid kandes elanud läbi meeldiva kogemuse, võib sinine talle vastavat elamust meenutada. Meid mõjutab kindla värviga kaasnev tuntav vibratsioon. Spektri igal värvil on oma tuntav vibratsioonisagedus, mis suhestub keha sisemise võnkumisega. Eri kehaosad resoneerivad eri värvidega. Vaevuse või haiguse korral võime me kasutada seda värvi, mis harmoneerub meie võngetega, nii et tasakaal taastuks. Iga värviga seostub kindel psühholoogiline assotsiatsioon, seega võib värve siduda ka meeleoluga. Punased, oranzid ja kollased on soojad ja ekspensiivsed toonid ning tekitavad energia, positiivse erutuse ja rõõmutunde
värvimis- ning trükiprotsessi meetodid avardanud värvide skaalat ning tänapäeva teaduse ja materjalitehnoloogia saavutused, kaasa arvatud arvuti abil tekitatud kujundid tähendavad, et praegu on saada palju rohkem värvi variatsioone, versioone ja intensiivsusi. Inimeste värvitaju on subjektiivne ning seetõttu on ka reageeringud värvidele erinevad ja raskesti seletatavad. Värvitunnetust on raske analüüsida, seostudes esteetiliste kui ka psühholoogiliste faktoritega. Igal värvil on oma kolm tunnust. Värvus teeb vahet erinevate värvide vahel- nagu punane, kollane või sinine. Värvi tugevus kirjeldab küllastatuse astet- erkpunane, segatult musta või valgega, tuhmistub ja kaotab intensiivsust. Põhivärvid on punane, sinine ja kollane. Teoreetiliselt võib kõiki teisi värve saada nende segamisel, kuigi praktikas lõpeb see sageli kaotusega värvi tugevuses ja tonaalses jõulisuses. Sekundaarseteks värvideks nimetatakse kahe põhivärvi segamisel saadud värve
............................................................... 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ................................................................................................................ 7 kollane.............................................................................................................. 8 roheline............................................................................................................. 9 sinine................................................................................................................ 10
Müügikultuur Peep Laja, kes on juhtiv internetturunduse guru Eestis, on oma blogis andnud mõned väga head värvide kasutamise nõuanded. Need oleks järgmised: o Ole alati ratsionaalne, ära mine värve kasutades hulluks. o Must tekst valgel taustal on kõige paremini loetav. o Mingi emotsiooni või assotsiatsiooni tugevdamiseks värvi abil kasuta tugevas enamuses vaid ühte värvi. o Oranz on hea värv tähelepanu saamiseks ilma liigse agressiivsuseta. Enamikele inimestele mõjub see positiivselt. o Punane on parim värv kasutamiseks pealkirjades, bännerites ja teistes elementides, kuhu tahad lugeja pilku suunata. Hoolitse selle eest, et see punane ainult liiga roosa poleks. o Värve saad kommunikeerida ka fotode abil. Otsi mingi säravate värvidega foto, kus sinu poolt soovitud värv oleks domineeriv.
komplimentaarvärvid. Vastandvärvid leiab värviringilt diagonaali abil. Vastandvärvideks ei loeta siinjuures mitte ainult põhivärve ja nende vastas asuvaid värve, vaid kõiki värvipaare, mida värviringil diagonaali abil on võimalik moodustada. Tekkinud kombinatsioone hinnatakse üldiselt nende mitmekülgsuse ning lihtsa ilu tõttu. 1.1.2 Külma ja sooja värvi kontrast Külmade ja soojade värvide leidmiseks tuleb värviring punast ja rohelist sektorit läbiva joonega pooleks jagada (neutraaldiagonaal). Ühele poole jäävad soojad värvid, teisele poole külmad. Antud kontrasti saavutamisel pole oluline, et kasutataks kindlasti ühele diagonaalile jäävaid
On inimesi, kes valivad värve oma kodu kaunistustes ja enda riietuses väga sügavat tunnetust kasutades, teised inimesed aga ei loe värvide eelistamist või nendest tähenduste või erinevate emotsioonide otsimist-leidmist sugugi paljuks. Kuid siiski on enamjaolt paljudel olemas omad lemmikvärvid või värvitoonid, mida enda ümber näha eelistatakse. See on loomulik - sest värvidel ongi olemas oma keel ja igal värvil oma mõju. Olemas on selline valdkond nagu värviteraapia, mida loetakse alternatiivmeditsiini üheks ravimeetodiks. Selle kaudu kasutatakse värvust ja valgust inimese füüsilise, emotsionaalse, hingelise ja psüühilise tasakaalu saavutamise jaoks. Tegelikult võikski väita, et omamoodi värviteraapiaga tegelevad kõik inimesed, kes igapäevaelus värve enda ümber tähele panevad ja neid teadlikumalt valivad.
Meid kõiki kõikjal ja alati ümbritesvad värvid. Need mõjutavad meie tuju, mõtteid ja emotsioone. Igal värvil on oma tähendus, nii inimese elus, looduses, maagias jpm... Punane: Punane on tule ja vere värv, samuti seostatakse seda energiaga, sõjaga, ohuga, jõuga, võimuga, meelekindlusega ja ka kirega, ihaga ja armastusega. Punane on väga emotsionaalselt tugev värv. See võimendab inimese seedimist, kiirendab hingamist, ja tõstab vererõhku. Sellel on väga suur nähtavus, mis on põhjuseks miks kasutatakse seda, stop märkidel, valgusvooridel ja tule varustusel
äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..; 3) küllastatus (saturation) /20/ - värvi puhtus (mida vähem akromaatilist on segatud värvile, seda küllastatum, nt punane on küllastatum kui roosa. · Esimese 7-st spektrivärvist koosneva värviringi koostas 1673.a I
Tallinna Tehnikakõrgkool Referaat värviõpetuses VÄRVID INTERJÖÖRIS Melissa Riso EA-11 Õppejõud: Katrin Laanoja Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sissejuhatus Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet. Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid
...................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp...................................................................................................... 9 2.3 Oranz isiksusetüüp......................................................................................................... 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp...................................................................................................... 11 3.1 Must................................................................................................................................ 12 3.2 Punane......................................................................................
Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks. leidub kahte liiki pigmenti: • eumelaniin – annab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma struktuurilt teraline. • pheomelaniin – annab juustele punase pigmendi, kuid määrab ära ka heleblondi ja blondi tooni. Oma ehituselt on ta märksa väiksem ja peenem kui eumelaniin. Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele omane värvitoon. Blondid juuksed sisaldavad vähem eumelaniini ja rohkem pheomelaniini – tumedad juuksed seevastu rohkem eumelaniini ja vähem pheomelaniini. Kõik vahepealsed toonid tulenevad erinevatest variatsioonidest kahe melaniini segunemisel. Värviring Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring.
Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE Värviring Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid punane + kollane = oranz punane + sinine = violett kollane+ sinine = roheline Värvi põhikarakteristikud Värvitoon (värvus)- Ideaaliks spektrivärvid Küllastus, kromaatilisus Kromaatilised ehk värvilised värvid Akromaatilised ehk värvitud värvid võimaldavad toone helestada ja tumestada Värvide liigitus ja koostis Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või
Must ruum Valge ruum-Valge on puhas, laitmatu, vaikne, aus, selge, terviklik ja kerge. Puhas valge värv on kõigist värvustest kõige ebaloomulikum. Sellega võrreldes on piim sinakas, munakoor kreemjas ning suurem osa muid valgeid toone rohekad. Valged ruumid tunduvad külmad ja puhtad, kuid vastavalt kujundatult mõjuvad need ka suursugustena. Eraldi asuvad valged pinnad sobivad eredamates värvides piirkondade eraldamiseks, kuna nii tuleb viimaste eredus paremini esile. Laitmatule ja puhtale valgele värvusele võivad alternatiiviks olla selle erinevad delikaatsed varjundid. Ühtlase valgustatuse korral loovad need ruumis meeldiva kerge õhkkonna Roheline ruum-Roheline värvus sümboliseerib lootust, rahu, ohutust, innustust, värskust, loodust ja elu. Rohelisega seostub esmajoones loomulikkus ja värskus. Rohelised ruumid mõjuvad rahustavalt ning need isegi summutavad müra. Seepärast sobib roheline magamistuppa ja lõõgastumiseks mõeldud ruumidesse. Roheline võib toonist
Värviring Johannes Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Värviringi aluseks on nn. esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine. Teise astme värvid - oranz, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline. Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces Värvuste omakontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
