BERIA,HRUsTsOV,BREzNEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953- Hrustsovi aeg Breznevi aeg(1964-1980) 1953.dets) (1953sept-1964) Majandus NSVL, plaanimajandus. Plaanimajandus. Majanduslik tõus 50ndatel. Stagnatsioon. Jätkub Rasketööstuse Sulaaeg. Maisikasvatus. käsumajandus. eelisarendus Poliitika Totalitaarne. Vägivaldne Beria lasi pehmendada Vägivallapoliitika Stagnatsioon. Kontrolli poliitika. Repressiivse aja senist pehmendamine ja H. karmistamine ühiskond. jätkumine. Sõjapoliitika vägivallapoliitikat ning tühistas osaliselt piiranguid Seisakuaja kujunemine.
Side läänemaailmaga Peamiseks infoallikaks olid sõjajärgsetel a. välisraadiojaamad:Ameerika Hääl keskusega NEW Yorgis ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vbadusraadio. Edastasid ilma tsentsuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, komm,analüüse sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSVs. 1960 a, noorsooliikumine, rockmuusika,hipide liikumine ja moodsad teadusharud, kunstivoolud.Soome televisioon. 1965 a. avati TallinnHelsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus. Käsumajandus Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor. Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud
Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti 1953. aasta juunis vandenõu, sest tema võimu kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi ja ta hukati detsembris 1953. Stalini aeg (1929-1953) Majanduslik koostöö teiste sotsialistlike riikidega. Toetus kitsale lähikondlaste ringile, umbusk, totalitaarne riik. Hrustsovi aeg (1956-1964) ehk sulaaeg Vägivallapoliitika pehmendamine ja piirangute tühistamine ühiskonnaelu valdkondades. Ta tunnistas piiranguid nng arendas kergetööstust. Poliitika oli vägivallapoliitika, ta suri 1971. aastal. Breznevi aeg (1964-1982) Ühiskonnaelu kõigis valdkondades valitses seisak ehk stagnatsioon. Nõukogude Liit ei suutnud kaasa minna tehnilise progressiga ja jäi maha lääneriikidest. Breznev suri 1982. aastal. Dissidentlus hakkas ühiskonnaelu järk-järgulise karmistamise vastu seida,
rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud
rasketööstust. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust, toodang veeti välja. Eestisse rajati mõttetult suuri ettevõtteid, eesmärk oli varustada Leningradi jt. NSV Liidu alasid. Arendati ka kergetööstust (Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur). Toodang läks suures osas üleliidulisele turule. Ehitati palju, arenes ka ehitusmaterjalide tööstus. Ehitusele tuli eriti palju võõrtööjõudu mujalt NSV Liidust. · kollektiviseerimine Peale sõda maa riigistati, siis jagati suur osa sealt uusmaasaajatele. Eestis oli kokku umbes 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel olid põllumajandussaaduste riigile müümise kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud
seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine 60ndate NSVL-I ühiskonnas tagurluse vastu, eestvedajad eelkõige haritlased. Metsavendlus 1944 1953 peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule Eestis, aktiivne relvavõitlus. Küüditamine Inimeste ümberpaigutamine vastu nende tahet. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks. Urbaniseerumine Linnastumine Tsensuur Ajakirjanduse, raadio ja televisioonisaadete ning teiste trükkimiseks määratud teoste eelnev või järgnev läbivaatamine riigi poolt ees märgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Represseerimine Surveavaldamine, kellegi mahasurumine, karistamine. Raudne eesriie NSVL-I katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. 40 kiri 40 avaliku elu tegelase avaldatud arvamused valitsevast võimust. 1
kuuletusid hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. 1) Poliitiline süsteem. a) Kommunistlik Partei. b) Tähtis roll partei liidril. c) Julgeolekuorganid. d) Näiline "demokraatia" tsensuur + propaganda. e) Moskva võim ja kontroll. 2) Majanduslik süsteem. a) Plaanimajandus. b) Vara riigistamine. c) Kollektiviseerimine. d) Sundkolhoseerimine. 6. Iseloomusta NL-i majanduslikke ja poliitilisi olusid Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 1) Stalin. a) Majandus. A. Plaanimajadus. B. Riigistamine. C. Kollektiviseerimine. D. Sundkolhoseerimine. b) Poliitika. A. Julgeolekuorganid B. Isikukultus, ainuvõim. C. Massiline vägivallapoliitika.
25) Mida tõi kaasa EKP 8-s pleenum- Algas Eesti kultuuri osaline taastumine, mille järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. 26) Laulupidude traditsiooni säilitamine- Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aastal üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiürituseks. 27) ETV- 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon. 1970. mindi üle värvitelevisioonile. 28) Haridus Eesti NSV-s- 1959. a kehtestati 8- klassiline kooliharidus. 1970. tuli kohustuslik keskharidus. Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, millest tuleb kinni pidada. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Samuti said lõputunnistuse ka sellised õpilased, kes seda tegelikult ei väärinud. 29) Kirikuroll ühiskonnas- Tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi
Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke
NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa
majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. SOTSIALISTLIKUD RIIGID ------------ ------------ POLIITILINE-------------------------- SÜSTEEM-------------------------- MAJANDUSSÜSTEEM Kommunistlik partei: Parteiline ametnikkond: Valimised: Plaanimajandus: *Ainuke partei,kes otsustas *nomenklatuur *hääletada sai vaid *valdav osa majandusest *Isikuvõim *kinnitatakse ametisse kommunistliku partei poolt riigistatud *Toetajateks partei poolt heakskiidetud kandidaadi *põllumajandus oli julgeolekuorganid *juhivad kogu ühiskonna poolt kollektiviseeritud
loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk kolhoosideks, toimus Eestis 19471952 ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, E nimetus NSVLi kuulumise aastatel 19401991 KULAK E talupoeg, kes ei tahtnud minna kolhoosi + kes kasutas võõrast palgatööjõudu ja omas põllutöömasinaid ning ei olnud selle pärast NSVLi võimule meelepärane 2. ISIKUD! N. HRUSTSOV NSVLi juht 19531964, tema valitsemise ajal algas NSVL sula, millele oli iseloomulik
loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis leevenes. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastustes. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näiteringid ning laulukoorid. Taastati laulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine, haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1955. alustas saateid ETV ; Põhja-Eestis kättesaadav Soome TV. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Ühiskonnas aset leidnud tagurlik murrang tekitas haritlaskonnas protesti. 1980. aastal koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri", milles osutati paljudele lahendamata probleemidele. 6. 1985. sai uueks NLKP peasekretäriks M. Gorbatsov. Gorbatsovi esialgne
Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest.
Püüti muuta Nõukogude Liitu inimlikumaks repressioonidega. Nt. koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest. 13. Milliseid vahendeid kasutasid võimud dissidentidega võitlemiseks? Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest.
Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. *Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. · Millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev? Hrustsov 1953-1964. Breznev - 1964-1982. · Milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik? (lk 49) *Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. *Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas mahajäämist lääneriikidest. Breznevi tervise
kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal, suhted Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega. Kuidas said eestlased infot läänemaailmast? Läbi välisraadiojaamade, mis edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaže sündmustest. Oluliseks aknaks Läände oli ka Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. Võrdle andmeid eesti rahvastiku koosseisu muutumisest. vaata tabelit- ei oska teha! Analüüsi kultuurielu Nõukogude Eestis.
1950.21-26.märts-Toimub EKP Keskkomitee VIII pleenum, millele jä stalinismi kõrgperiood eestis. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsonalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus. N.Karotamm vabastati parteijuhi kohalt 1950 märts J.Käbinist Eesti NSV "esimene mees" 1950 Küüditamine Petserimaal 1950.sügis Maakondade asemel luuakse rajoonid Rajoniseerimisel moodustati 39 maarajooni 1951.a lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSVs põhijoontes lõpu (95% kõigist talumajap oli kolhoosides) 1951. Asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ameerika Hääl"alustab eestikeelsete saadete edastamist 1952-Asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1952-1953 Eesti NSV jaguneb Tallinn, Tartu, Pärnu oblastiks 1953. Oli põllumajandus alla käinud. Ametliku propaganda järgi olid kolhoosnikud ühismajandi peremehed, kuid tegelikult olid siiski vaid töölised. Ühistöö kaotas peremehetunde ning hoolimatus kujunes pe
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldiselt val
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma
1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite kolhooside ja sovhooside loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna
1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite kolhooside ja sovhooside loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna
1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite – kolhooside ja sovhooside – loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna
1940. aastate lõpust hakkasid kohalikus võimuladvikus esile kerkima Venemaa eestlased ja lätlased. Juunikommunistid kõrvaldati aja jooksul võimult. Eestis toimus see 1950. aastal, mil N. Karotamm kõrvaldati võimult ja asendati J. Käbiniga. Sõja järel oli kõigi kolme Balti riigi majanduslik olukord raske. Olukorra muutsid veelgi keerulisemaks nõukogude võimu ümberkorraldused, mille eesmärk oli põllumajanduse üleviimine suurtootmisele ja ühismajandite kolhooside ja sovhooside loomine. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda protsessi kollektiviseerimiseks ehk kolhoseerimiseks. Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna
välja. 1950. aastate lõpust hakati arendama aparaadiehitust ja tööstuslikku kalapüüki. Tööstuse arendamiseks toodi endiselt tööjõudu sisse. Märgatavalt paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal (1957-1965) Side läänemaailmaga. Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid saateid edastama ka eesti keeles, nt ,,Ameerika hääl". Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare. Eesti NSV-s hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika). Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes
Mõnes riigis võis ka teisi parteisid olla, kuid nende osatähtsus riigi juhtimises oli väike. Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale nomenklatuurile. 7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus? (lk 46) Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk oli rasketööstusel. Oli kehtestatud plaanimajandus, mis tähendaski seda, et riik määras, kui palju midagi toodetakse ning eraomand enamasti puudus põllumajandus oli kollektiviseeritud. 8. Mis oli, miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi Nõukogu? (lk 46, 47) 1949
Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus.
Põhja-Korea ja Kuuba) · poliitilisele elule iseloomulikud jooned, Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes mood. Nõukogude Liidu juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läände loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikus Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik
vangilaagritesse. EK(b)P VIII pleenum muutis Eesti saatust. Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased ja muulased. Ühiskonnas tekkis hirmuõhkkond ja vaimne surutus. Tugevnes vastuolu rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Põhiliselt mõjutas pleenum kultuurivaldkonda. Pleenumil oli suur osa Eesti kiirel venestamisel. Ivan Käbinist sai Moskva heakskiidul eesti NSV esimene mees. Suhteliselt lühikese ajaga tõrjus Käbin eemale käremeelsemad tegelased. Käbin ei olnud ei äge stalinist ega ka äärmuslik venestaja. Käbin oli oma valitsemisajal mõõdukas laveerija. Ta püüdis olla Moskva-meelne ja samas arvestas ka Eesti oludega. I. Käbinil olid head suhted sekretär Nikita Hrustsoviga ja oskuslik poliitika oma meeskonna loomisel. Käbin võttis oma meeskonda ka kohalikke eestlasi. Käbin koos oma tiimiga suutis mahendada Moskva survet. Üheks põhitegijaks sai Vaino Väljas, kes 1971.
rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- 1958 kaotati MTJ masinatraktorijaamad, uudismaade ulatuslik ülesharimine, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed paranemine, linnastumine, massiline kuukümnendad, demokraatlikud liikumised elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid) edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis L. Breznev 1964-1982 K. Vaino 1978-1988
Toimus EKP VIII pleenum-1950 Koostati ,, 40 kiri" - 1980 Algas uus ärkamisaeg-1987 kevad Toimus laulev revolutsioon-1988 sept. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon- 16 nov 1988 Toimus Balti kett-23 august 1989 Taastati Eesti iseseisvus-20 august 1991 1. Kommunistlikud riigid a)Sotsialismileeri kujunemine TV b) Sotsialistlike riikide ühisjooned - Tv c) Sotsialistlike riikide koostöö TV 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a)Stalini surm ja Beria uus kurss TV b) Hrustsovi sulaaeg TV Pärast Stalini surma pretendeeris Nõukogude riigi liidrirollile. Kummastaval kombel oli ta poliitika edumeelne: ta edendas suhteid välisriikidega j edendas liiduvabariikide õigusi. Võimalik et se oli populism, mis ei meeldinud teistelte võimu taotlejatele. Leevendas korda ( beria sula) c)Stagnatsioon kujunemine Breznevi ajal TV ja Hrustsovi valitsemisaega on nimetatud sulaajaks, sest ta pehmendas vägivallapoliitikat ja tühistas osaliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
