sündmus. Sündmus "saadakse 4 silma" on juhuslik sündmus. vastandsündmus sündmuse A vastandsündmus A (loe: A kaetud) on selline sündmus, mis seisneb sündmuse A mittetoimumises Näit. 1) A kahe täringu viskamisel saadakse summaks 12 A - kahe täringu viskamisel on summaks 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 või 11 2) A kolmest vastutulijast on vähemalt üks naine A - kolme vastutulija hulgas naisi pole 3) A kaardipakist tõmmatakse kolm kaarti, saadakse kolm ärtu mastist kaarti A - kolme kaardi hulgas, mis kaardipakist tõmmatakse, on ka "mitteärtusid" (risti, pada või ruutu mastist) 4) Kui sündmuse kirjelduses esineb sõnapaar "vähemalt üks", siis vastandsündmuse kirjelduses on vaja kasutada sõnu "mitte ükski". sõltumatud sündmused kui katset korratakse mitu korda, siis ühe sündmuse toimumine ei mõjuta teise sündmuse toimumist
1. Korvis on 4 punast ja 3 kollast õuna. Mitu erinevat võimalust on a) kahe õuna võtmiseks? b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjrstuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma “Ratsa rikkaks” võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7
1. Korvis on 4 punast ja 3 kollast õuna. Mitu erinevat võimalust on a) kahe õuna võtmiseks? b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjrstuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma "Ratsa rikkaks" võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7
abe ade bae bde cae cde dae dce ead ecd acb aeb bca bea cba cea dba dea eba eda acd aec bcd bec cbd ceb dbc deb ebc edb ace aed bce bed cbe ced dbe dec ebd edc Permutatsioonideks n erinevast elemendist nimetatakse selliseid, antud n elemendist koosnevaid ühendeid, mis erinevad üksteisest elementide järjestuse poolest. Kõigi võimalike erinevate permutatsioonide arvu n elemendist tähistatakse sümboliga Pn. Selle arvu leidmiseks paneme tähele, et permutatsioonid n elemendist on samad, mis variatsioonid n elemendist n kaupa. Seega Pn = n Vn = n(n - 1) ... (n - n + 1) = n! Näiteks elementidest a, b, c ja d (n = 4) saab moodustada Pn = 4! = 24 permutatsiooni: abcd adbc bcad cabd cdab dbac abdc adcb bcda cadb cdba dbca acbd bacd bdac cbad dabc dcab acdb badc bdca cbda dacb dcba. Eelpool näites olnud elementidest a, b, c, d ja e (n = 5) saaks siis moodustada P5 = 5! = 120 sõna, mis erinevad üksteisest vaid elementide järjestuse poolest, kuid koosnevad ühtedest ja samadest elementidest.
1. Korvis on 4 punast ja 3 kollast õuna. Mitu erinevat võimalust on a) kahe õuna võtmiseks? b) kahe punase õuna võtmiseks? c) kolme kollase õuna võtmiseks? d) kahe erinevat värvi õuna võtmiseks? 2. Mitu erinevat lauset saab moodustada sõnadest TIHTI TÄHTI TAEVAS NÄHTI nende sõnade järjestuse muutmise teel? 3. Neli musketäri hüppavad postitõllale, kus on 6 vaba kohta. Mitmel viisil võivad nad istuda vabadele kohtadele? 4. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Mitmel erineval viisil võivad jaotuda kuld-, hõbe- ja pronksmedal? 5. Korvpallivõistlusel osaleb 12 võistkonda. Neist 4 mängivad finaalturniiril. Mitu erinevat finaalgruppi võib moodustada? 6. Hulgimüügifirma "Ratsa rikkaks" võtab tööle müügijuhi, reklaamijuhi ja pankrotihalduri. Korraldati ühine konkurss, millest võttis osa 10 töösoovijat. Mitu erinevat töömääramist saab teha? 7
Tõenäosus Kombinatoorika kasutamine tõenäosuse arvutamisel Liitmise reegel – kui mingi elemendi A võib valida r erineval viisil, elemendi B aga s erineval viisil (mis ei sõltu elemendi A valimisviisist), siis elemendi “kas A või B” saab valida r + s erineval viisil. Näide 1. Kui kooli sööklas on võimalik valida soolastest toitudest kahe erineva supi ja kolme erineva prae vahel, siis kokku on soolase toidu valimiseks 2 + 3 = 5 võimalust. Korrutamise reegel – kui elemendi A saab valida r erineval viisil ning elemendi B saab valida s erineval viisil (sõltumata elemendi A valikust), siis elementide paari “A ja B” saab valida r . s erineval viisil. Näide 2
Permutatsioonid Katses osaleb k elementi, katse tulemuseks on nende elementide teatav järjestus. Niisuguse katse võimalike tulemuste arvuks on n elemendi kõikvõimalike erinevate järjestuste arv. Erinevaid järjestusi etteantud elementidest nimetatakse permutatsioonideks. Kõikvõimalike permutatsioonide arv k elemendist Pk määratakse valemiga Pk = k! =1 × 2 × 3 × 4 × (k1) × k Näide 1. Maja ette pargitakse igal õhtul 5 autot, kõik autod on erinevat värvi. Leida, mitmel erineval viisil saab autosid järjestada. Lahendus. Tuleb leida erinevate 5elemendiliste permutatsioonide arv. P5= 5! = 1 × 2 × 3 × 4 × 5 = 120 Vastus. Autosid saab järjestada 120 erineval viisil. (Kui iga päev moodustada ainult üks järjestus, kuluks kõikide erinevate järjestuste läbi proovimiseks umbes 4 kuud.) Näide 2. Turniiril oli 10 võistlejat, kellest 4 olid Venemaalt, 3 oli USAst 2 olid Suurbritanniast ja 1 oli Brasiiliast
kaart. Kui suur on tõenäosus, et see on poti mastist? Vastus: 0,25 12. Üliõpilane oli eksamile minnes õppinud selgeks 25-st küsimusest 20. Talle esitati 3 küsimust. Millise tõenäosusega oskas ta vastata kõigile küsimustele? Millise tõenäosusega ta ei osanud vastata ühelegi küsimusele? Vastus: 54/115;1/230 13. Kui palju on võimalik koostada kolmekohalisi positiivseid täisarve, millest iga üks koosneb kolmest erinumbrist? Vastus: 468 14. Mitmel erineval viisil on võimalik paigutada neli inimest neljale kaetud söögilauda? Vastus: 24 15. 36-st kaardist koosnev kaardipakk jagatakse pooleks. Millise tõenäosusega on kummaski pakis kaks ässa? Vastus: 0,3974 16. Seitsmel kaardil on tähed A, I, L, L, N, N, T. Milline on tõenäosus, et neid tähti juhuslikult ritta ladudes saadakse sõna TALLINN? Vastus: 1/1260 17. Seitsmest kaardist on moodustatud sõna TALLINN. Kaardid segatakse ja neist võetakse juhuslikult 4 kaarti. Kui suure
25. Kolmel puul istus kokku 60 varblast. Kui mingi aja pärast oli esimeselt puult ära lennanud 6varblast, teiselt puult 8 ja kolmandalt 4, oli igale puule jäänud sama arv varblasi. Mitu varblast oli alguses teisel puul? Vastus: 22 (6 + 8 + 4 = 18 lendasid ära; 60 18 = 42 jäi alles; 42 : 3 = 14 igale puule; 14 + 8 = 22 teisel puul alguses) 26. Ruudukujulise laua igas küljes saab istuda üks inimene. Kümnest sellisest lauast moodustati üks pikk ristkülikukujuline laud. Mitu inimest saab istuda selle pika laua taha? Vastus: 22 ( Tee joonis ja näed, et külgedele 10 + 10 ja mõlemasse otsa veel 1) 27. Teeraja ääres on reas 9 valgustusposti, kusjuures iga kahe kõrvutioleva posti vaheline kaugus on 8 m. Rein jooksis esimese posti juurest viimase juurde. Mitu meetrit ta läbis? Vastus: 64 m (9 postil on 8 vahet; 8 * 8 = 64 m) 28
Diskreetne matemaatika II Suulise eksami konspekt IABB 2011 [1]. Hulgad. Alam- ja ülemhulgad. Tehted hulkadega. [2]. Hulga võimsus. Kontiinumhüpotees. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad. [7]. Elimineerimismeetod (juurde- ja mahaarvamise valem). [8]. Korratused ja subfaktoriaalid. [9]. Dirichlet` printsiip. [10]. Arvujadade genereerivad funktsioonid. Jadade ja genereerivate funktsioonide teisendamine. [11]. n objekti jaotamine k gruppi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. [13]
omandamiseks. Praktilise oskuste omandamise kõrval peab ka teadmisi (teoreetilisi) omandama. Neid kujundatakse induktiivse (üksikult-üldisele minek) õpetamismeetodi abil. Deduktiivne (üldiselt- üksikule) meetod on teisel kooliastmel ja sellega kujundatakse lastel oskus mõista ja tunnetada matemaatika üldisi seaduspärasusi. (küsimus 18) Ainekava on üles ehitatud nii ja ka õpetajal tuleb meeles pidada seda, et LÕK laste võimed on väga erineval tasemel. Matemaatika abiõppe ainekava on ülesehitatud kontsentrilisuse printsiibil. Kontsentrilise paigutuse põhimõtte järgi tutvuvad lapsed jõukohaste ülesannetega toetudes esialgu konkreetsetele esemetele; hiljem see osakaal väheneb. Siis saab üle minna abstraktsematele mõistetele. 9. Matemaatika õpetamise planeerimine ja organiseerimine lihtsustatud õppes. Riiklik õppekava (peab andma ka ainekavad) Kooli õppekava (peab andma ka ainekavad
6. Millist küljepikkus Karnaugh’ kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaugh’ kaartidel on lubatud vaid küljepikkustega kontuure ehk kunagi ei esine kontuure, mille küljepikkus on 3. 7. Mida esitab Karnaugh’ kaardi iga kontuur? Karnaugh’ kaardi iga kontuur vastab ühele kahendvektorite intervallile. 8. Mitu erinevat muutujaväärtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh’ kaardil? N-muutuja Karnaugh’ kaardil on 2n kattuvat piirkonda. 9. Milleks Karnaugh’ kaarti kõige enam kasutatakse? Karnaugh’ kaarti kasutatakse kuni 6-muutuja funktsioonide käsitsi minimeerimiseks. 10. Mis on funktsiooni minimeerimine? Funktsiooni minimeerimine on vähima keerukusega ehk minimaalse normaalkuju leidmine. 11. Kuidas kasutatakse Karnaugh’ kaarti funktsiooni minimeerimisel? Funktsiooni minimeerimisel valitakse Karnaugh’ kaardil võimalikult suured kontuurid. 12. Millest oleneb elementaarkonjunktsioonide arv, kui MDNK saadakse Karnaugh’ kaardilt
Nad tuginevad arvuti võimetele salvestada ja võtta andmeid mälust aadressi järgi. • Lineaarsed andmestruktuurid on loendid, kus elementide vahel on järgnevussuhe • Lihtsaim füüsiline struktuur andmete mälus hoidmiseks on masiiv(id). Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 7 • Loogiliseks struktuuriks on andmete jada – andmed on järjestatud, lineaarsed, igale andmeelemendile eelneb ja järgnev alati üks element. On oluline, kes või mis on jadas esimene ja viimane jne. • Ühemõõtmeline massiiv, kus on üliõpilaste nimekiri (loend): seoseks võib olla järjestus tähestistiku alusel. Oluline on vahet teha andmestruktuuri kahel aspektil: loogilisel ja realisatsiooni tasemel. Andmestruktuuri elemendi jaoks kasutatakse tavaliselt järgmisi mõisteid:
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
on märgitud punktides 1 ja 2. Kas Sa lugesid enne täitma hakkamist kõik punktid hoolikalt läbi? Kui oled lõpetanud, siis jälgi vaikselt, kuidas teised täidavad testi ja järgivad juhiseid. Merlecons ja Ko OÜ 23 KAARDID Juhendid grupiliikmetele Juhend juhile: Olete juht. Teil on kaks asetäitjat ja neil on omakorda kaks alluvat. Kõigil osalejatel on neli kaarti. Eesmärgiks on, et lõpuks oleks kõigil käes 4 ühesugust kaarti. Suhelda saate oma otseste alluvatega (asetäitjatega) ainult kirja teel. Samuti saate kaarte vahetada ainult oma otseste alluvatega (asetäitjatega). Asetäitjad saavad kaarte vahetada ja suhelda kirja teel nii Teiega kui oma alluvatega. Asetäitjad saavad suhelda omavahel ainult läbi Teie. Niisama palju kaarte, kui ära annate, peate ka kohe tagasi saama ja
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
on antud ühe aasta kohta. Samuti võib tehingu kestus olla antud päevades. Siis tuleb valemi (2.2.1) kasutamiseks päevad teisendada aastateks valemi N t (2.2.2) K järgi, kus N on tehingu kestus päevades ja K päevade arv aastas. Valemit (2.2.2) kasutatakse panganduse praktikas üldiselt kolmel erineval viisil: 1) süsteem 365/365; arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva (ka liigaasta loetakse 365 päeva pikkuseks), st K = 365 ja N määramisel võetakse arvesse täpne tehingu päevade arv, kasutatakse riikide keskpankades; 4 2) süsteem 365/360; arvestatakse, et aastas on kõik kuud 30 päeva pikkused, st päevade arv aastas K = 360 ja N määramisel võetakse arvesse täpne tehingu päevade arv,
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega
....................................... 39 Pöördvõrdelise sõltuvuse graafik............................................................................................39 4 I Reaalarvud ja avaldised Arvuhulgad Naturaalarvude hulk N N = {0; 1; 2; 3; 4; ...}. Väikseim = 0, suurim puudub. Naturaalarvude hulk on järjestatud hulk ja ta on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes (tulemus ei välju hulgast). * (N1 = {1; 2; 3...}, see märgib naturaalarve alates ühest.) Negatiivsete täisarvude hulk z Z - = {-1; -2; -3...}. Hulk on kinnine liitmise suhtes. Täisarvude hulk Z Z = {0; ±1; ±2; ±3...} z = z N. Hulk on kinnine liitmise, lahutamise ja korrutamise suhtes. Murdarvude hulk Harilik murd lihtmurd + liitmurd Kümnendmurd lõplik kümnendmurd + lõpmatu (perioodiline) kümnendmurd + lõpmatu
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
2) Kauguse arvulise väärtuse saame nii nagu 1. lahenduses. ac Vastus. Purskkaevu kaugus tiigi kaldast pikkusega a on , arvuliselt 18 m. a b 3. lahendus Antud: AB a , DC b , AD c. Leida: kolmnurga AOB kõrgus h. 1) Vaatleme kolmnurkade pindalasid. Kolmnurga AOD pindala saab avaldada kahel erineval viisil: S AOD S ACD S DOC S ABD S AOB . Et kolmnurga AOB kõrgus on h, siis kolmnurga DOC kõrgus on c-h. Avaldades kolmnurkade pindalad antud suuruste kaudu, same seose cb bc h ac ah . 2 2 2 2 ac Siit cb cb bh ac ah ja h . a b 2) Kauguse h arvulise väärtuse saame nii nagu 1. lahenduses. 4. lahendus
MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK Α α alfa Ν ν nüü Β β beeta Ξ ξ ksii Γ γ gamma Ο ο omikron Δ δ delta Π π pii Ε ε epsilon Ρ ρ roo Ζ ζ dzeeta Σ σ sigma Η η eeta Τ τ tau Θ θ teeta Υ υ üpsilon Ι ι ioota Φ φ fii Κ κ kap
KVANDI EKSAM Lineaarsed planeerimisülesanded: Mõisted: · Matemaatilised meetodid võimaldavad majandusprobleeme formaliseerida ja neid lahendada. Tegelevad optimaalsete lahendite väljatöötamisega · Lineaarne planeerimisülesanne ülesanne leida tundmatutele sellised mittenegatiivsed väärtused mis kajastaksid sihifunktsiooni optimaalset väärtust, rahuldades kõiki kitsendusi. · Lubatav lahend ehk plaan - sellised lahendid, mis rahuldavad kõiki kitsendusi ja tingimussüsteemi mittenegatiivsuse nõuet · Optimaalne lahend tundmatute väärtused, mis muudavad sihifunktsiooni kas maksimaalseks või minimaalseks · Optimaalsuskriteerium juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang( sihifunktsioon ) · Optimeerimine vastavalt sihifunktsioonile ja kitsendustele parima lahendi leidmine Max põhikujuline ülesanne: Ülesanne on max põhikujuline, kui sihifunktsioonile otsitakse maksimaalset vä
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine; · Tools info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide "püüdmise" hääles- tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks); · Draw joonestuskäskude käivitamine; · Dimension mõõtmete pealekandmine; · Modify joonise objektide modifitseerimine; · Window mitme joonise üheaegne ilmutamine (kolmel erineval viisil); · Help abiinfo küsimine, kiirjuhend, õppejoonised, internetiühendus. AutoCAD lubab kasutada veel teistki menüüdesüsteemi, nimelt ekraanimenüüd (nime- tatakse ka külgmenüüks, kuna reeglina paikneb ekraani paremal äärel, ehkki saab teisaldada vasakule äärele). Ekraanimenüü alammenüüd ja viimaste alammenüüd, erinevalt rippmenüüst ja selle alammenüüdest, katavad kõik ühe ja sama piirkonna. Ekraanimenüül on väga kasulik
. . — Algebralised struktuurid: "mitteformaalne" ≡ "verbaalne" (sünonüümid) Fundamentaalalgebrad: Võred, Rühmad, Ringid, Korpused — Vastavused ja Relatsioonid MATEMAATILINE LOOGIKA — Graafid LAUSEARVUTUS — Kombinatoorika: Kombinatsioonid, Variatsioonid, Permutatsioonid Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või
infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 · loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune.
infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses.
......... 380 Kes on kõrgema IQ-tasemega ehk jaotuste Permutatsioon .............................................380 võrdlemine.................................................. 400 Faktoriaal ....................................................382 Geomeetriline tõenäosus ehk kuidas leida tõenäosuse abil väärtust ................402 kombinatsioonid ja variatsioonid ....384 Kombinatsioonide ja variatsioonide arv .......385 tõenäosus ja intuitsioon .................. 404 Monty Halli probleem ................................. 404 Simpsoni paradoks ......................................405
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan
teine kasutusel on olnud skaala on kumulatiivne skaala (ehk Guttmani skaala (1944; 1950). Summeeritud hinnangute e. Likerti skaala on kasutatavaim skaala, kuna paljusid konstrukte ei ole võimalik kumulatiivselt skaleerida. Tavaliselt hindab siin KI väiteid 5 v. 7 pallistel skaaladel (viimane on levinuim), mille ühes otsas on väga tugev väitega nõustumine ja teises otsas väga tugev väite eitamine, vahepeale on monotoonselt järjestatud nende kahe hinnagu vahepealsed variandid. Kui KI on vastanud igale väitele, siis summeeritakse iga küsimuse skoorid ning saadakse summaarne skoor. Likerti skaala headust hinnatakse selle kaudu, kui hea on seos üksiküsimuste ja üldskoori vahel. Seost väljendab korrelatsioonikoefitsient. On loogiline, et kõrge üldskoori saanu peab vastama ka üksikküsimustele nii, et saaks maksimaalselt punkte
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja pü
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
