teadnud , tundus kummalisena . 7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest . ''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus . 8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund . See poiss , räägitakse , on väga andekas . Teil , Jüri ja Mari , tuleb täna kahekesi midagi tegema hakata . Oh häda , liha kõrbes ära ! 9. verbita (tegusõnata ) lauseühend . Ukse taga seisis väike poiss , vihik käes . Naine , pikk sopane seelik seljas , nägi üsna räsitud välja . Sõbralik irve näol , püüdis kursavend minult maha kirjutada . Koma eraldab veel : 1. dateeringus kohanime ja kuupäeva , kui need on nimetavas käändes : nt : Tallinn , 12 . märts 2009 . 2. NB ! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes ( sisseütlevast
8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON
nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul. nt. Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. NB! tuna- ja maks-lauseühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii. Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb. Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara. Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara.
Nii nagu öeldakse, hakkab laps, sel perioodil, otsima kohta siin päikese all. See keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama raske või raskemgi veel vanemale, kes peab püüdma sel eluetapil oma teismelist suunata ning aidata. Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine.
raamat käes. Isa astus tuppa, piip käes, ja asus kohe telekat vaatama. Kui des-, mata- (maks-, tuna-) vorm lauseühendi peasõna paikneb lauseühendi keskel või lõpus, siis koma ei panda. Näide: Kõrgel kaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Seistes kõrgel kaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Oma vanemate keelust hoolimata läks poiss tööle. Hoolimata oma vanemate keelust, läks poiss tööle. Noormees astus edasi tagasi vaatamata. Kui des- või mata- lauseühend paikneb aluse ja öeldise vahel, erladatakse ta muust lausest komadega. Näide: Tütarlaps, seistes kõrgel kaldal, ei julgenud alla vaadata. Kui nud- ja tud- lauseühendid (vastavad küsimustele millal?) eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Kohv joodud, mindi jälle nõu pidama. Leht loetud, läks ema magama. Läbi lugenud arustuse, asus lugema. Kui nud- ja tud-lauseühend vastab küsimusele missugune? milline?, siis koma ei panda
kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON
kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada. Lausumata ühtegi sõna, lahkus ta toast. Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON
järgnevale osalausele, mis sisaldab põhjendust, järeldust, tulemust või seletust. Koolon kirjutatakse allikaloetelus teose ilmumiskoha ning väljaandja nime vahele. (2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest: a) liitlause osalaused b) samaväärsed, korduvad lauseliikmed 2. Muust lausest eraldatakse koma(dega) a) kiilud, sealhulgas üte ja hüüund b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4. Komaga eraldatakse ka otsekõne väitlause talle järgnevast saatelauses. Koma ei kasutata samaväärsete lauseliikmete ja osalausete vahel, kui nende vahel on sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma ei ole sidesõnade kui ja nagu ees, kui nad ei alusta osalauset. (2004: 375376) Mõttekriips on sidekriipsust pikem ja selle mõlemale poole jäetakse tekstis tühik.
annaabi.ee 
