Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga".
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4
Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine.
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake.
Atsetüleen Atsetüleen on alküün, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Kolmiksideme tõttu kuulub see küllastumata süsivesinike hulka. Atsetüleen on alküünide tähtsaim esindaja. Keemiline nimetus: atsetüleen; süstemaatiline nimetus: etüün Keemiline valem: C2H2 Molaarmass: 26,0373 g/mol Keemistemperatuur: -80,8 °C; sulamistemperatuur: -84 °C. Lahustub vees. Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Selle tihedus on 1,09670 kg/m3.
Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2. Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Sulamistemperatuur on -84 °C. Keemistemperatuur on -80,8 °C. Propüün
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest
H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike arv on 50 ringis. Peale nafta väljapumpamist toimub tema fraktsioneeriv destillatsioon. See tähendab, et üritatakse vabaneda naftas leiduvatest gaasidest. See toimub kuumutamise teel. 1
elektronpaari jaotumist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavad alkaanidel.Eteen,propeen ja buteen on toatemperatuuril sirgedtasandiline süsinik(planaarne)-süsinikuga seotud kolm gaasid.alates propeenist ja süsiniku 18 arvust tahked ained.Seega aatomit paiknevad ühel tasapinnal, sest nende vahelised nurgad on molekulimasi suurenedes suurenevad ka nende sulamis-ja 120.lineaarne süsinik-kolmiksidemega seotud C-aatomid ja keemistemperatuurid.Värvuseta,lõhnata ,õhuga enam-vähem nendega seotud muud aatomid paiknevad ühel sirgel. üheraskused,vees vähelahustuvad,lahustuvad orgaanilistes nukleofiil-on vaba elektronpaariga osakesed. lahustites,narkootiliste toimetega.8.Eteeni ehk etüleeni elektofiil-elektroniarmastaja.On tühja või osaliselt tühja orbitaali leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja
lämmastikoksiidide või nitreerimisseguga toimides. Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad.
Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni
CnH2n. Kui alkeenis on rohkem kui 1 kaksikside siis kirjutatakse ka nimetus:dieen, trieen, tetraeen. Alküünid- küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid
inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid Benseen-lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6 -NO2 nitro
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne) -side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem.
Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks. Üksiksidemega on alkaanid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside on -side + -side. Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatimod ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Kolmikside on -side + kaks .sidet. alkeen -een. (etaan-eteen), alküül -üün (etaan-etüün).Omadused: kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Püsiv, Aromaatne tuum on nukleofiilne tsenter
a) geomeetriline isomeeria e cis-trans-isomeeria - kaksikside, erinevad elemendid b) optiline isomeeria - peegelpildid 12. Mis on funktsionaalne rühm? spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. 13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid, halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur? Trivaalsed nimed on kokkuleppelised (rahvapärased) ja süstemaatilised tulevad kindlate reeglite järgi) 16
Mitmekordne võib see olla?Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.Ta esineb aatomite vahel molekulides( või kristallides) 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad tetraeedri tippudes. Ühe kaksiksidemega seotud süsinikku nim tasandiliseks kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel tasapinnal. Kolmiksidemega süsinikku nimetatakse lineaarseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel sirgel. 8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem?Summaarne valem ehk molekulivalem väljendab aine koostist: milliste ainete elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad ained ühe molekuli koostisesse. (näiteks: C2H6O).Struktuurvalem väljendab aine ehitust ehk struktuuri: kuidas on aatomid omavahel seotud. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud,
toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün), liide -üül Etüün ehk atsetüleen CH_CH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks
· Alkeeni molekulis on üks kovalentne kaksikside. · Kui süsivesiniku molekulis on kaks kaksiksidet (alkadieenid), siis nimetuse lõpp adieen. · Kaksiksideme asukohta tähistatakse nimetuses süsiniku aatomi numbriga, mille juures side asub. 5 4 3 2 1 CH3 CH2 CH = CH CH3 2-penteen 1 2 3 4 5 CH2 = CH CH = CH CH3 1,3-pentadieen · Kolmiksidemega ühendite (alküünide) nimetuste tuletamiseks lähtutakse vastava süsiniku aatomi arvuga küllastunud süsivesiniku nimetusest, asendades lõpu aan lõpuga üün. · Alküünide üldvalem: CnH2n-2 . 1 2 3 4 CH3 C C CH3 2-butüün 4 3 2 1 CH3 CH C CH 3-metüül-1-butüün CH3
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete
Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3- CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid CaO + 3C CaC2 + CO Kaltsiumkarbiidi hüdrolüüsil saadakse atsetüleen
• nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün) • π-side on palju nõrgem kui σ-side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Keemilised omadused • Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. • Markovnikovi reegel – elektrofiilne osake (nt H +) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud süsiniku aatomiga.
*) Amiin on alus, sest ta seob vesinikioone alused on ained, mis seovad vesinikioone ehk protoneid. * Vesinikside molekulide vaheline side, kui molekulis esinevad NH, OH või HF rühmad. Alkeenid ja alküünid Alkeenid * Alkeenid on süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside. -) Lõpp on een. -) Kaksiksidemega süsinik on tasapinnaline süsinik. Alküünid * Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside. -) Lõpp on üün. -) Kolmiksidemega süsinik on lineaarne süsinik. * Kordne side kaksik- ja kolmikside. -) Kordse sidemega süsivesinikud on küllastumata süsivesinikud. * Kui süsinikahel läheb pikemaks ja kordseid sidemeid on rohkem, siis nimetused antakse järgmiste reeglite abil: -) Leitakse kõige pikem kordset sidet sisaldav kordne side. -) Süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese numbri. -) Nimetusse kirjutatakse kõigepealt asendusrühmad koos numbritega, arvestades
Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün Nii kaksiksidet kui ka kolmiksidet sisaldavate ühendite nimetus saadakse, kasutades lõppliidet eenüün. Tüviühend numereeritakse nii, et kordsetel sidemetel oleks väiksem number (pole oluline, kas tegemist on kaksik- või kolmiksidemega). Võrdse numeratsiooni korral eelistatakse kaksiksidet. CH2 = CH -- C C -- CH = CH -- CH3 hepta-1,5-dieen-3-üün. okt-1,7-diüün 3-etüülheks-4-een-1-üün 4,4-dimetüül-2-pentüün (või 4,4-dimetüülpent-2-üün) Küllastumata asendajate nimetuses näidatakse nii küllastumatuse määr (kaksik- või kolmikside) kui ka selle (nende) asukoht
KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ).
KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ).
KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen). 17 · Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün). · Kaksikside üks side + üks side. · Kolmikside üks side + kaks sidet. · Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed ( C = ). · Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel. Nad on lineaarsed ( C ).
Nimetus: 3-metüülheks-1,5-diüün Nimetus: but-1-een-3-üün Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 17 ALKÜÜNI MOLEKULI EHITUS Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud vesiniku aatomid paiknevad ühel ja samal sirgel, sest nende aatomite vahelised nurgad on 180º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku lineaarseks süsinikuks. Etüüni molekul koosneb kahest süsiniku ja kahest
5. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine – kõige tähtsam, vahetatakse katioone Mulla neelamismahutavus – 100g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka milligrammides. Lämmastik On ehituskiviks nukleosiidides ja aminohapetes, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped ja valgud. N on biosfääris palju, kuna moodustab atmosfäärist 78%, kuid see pole taimedele otseselt kättesaadav, sest õhus on N molekulid omavahel seotud eriti püsiva kovalentse kolmiksidemega. Kui N on seotud, siis siseneb ta biogeokeemilisse tsüklisse ning läbib mitu orgaanilist ja anorgaanilist vormi enne, kui ta uuesti vabaneb molekulaarse lämmastikuna. Bioloogilise N sidumine: Enamus bakteritest, kes seovad atmosfäärist N2 ja muudavad selle ammooniumiks, on vabalt pinnases elavad. Mõned aga elavad sümbioosis kõrgemate taimedega näiteks liblikõielistega, moodustades taime juurtele mügaraid. Nad varustavad taime N-ga ja saavad vastu teisi toitaineid ja süsivesikuid
vooluallikate, lõhkeainete jm. valmistamisel. Süsiniku kolmandaks allotroopseks teisendiks on karbüün. Karbüüni sünteesti Nõukogude Liidus 1960-ndail aastail etüünist ning veidi hiljem leiti ka loodusest. Karbüüni molekulis on süsiniku aatomite vahel vaheldumisi üksik- ja kolmiksidemed: --CC--CC--CC--CC-- -karbüün Nimetus karbüün tuletati nimetust carboneum (süsinik) ja kolmiksidemega ühendite nimetuse iseloomuliku lõppliite üün abil. Tuntakse veel teist süsiniku lineaarset modifikatsiooni milles, süsiniku aatomid on omavahel seotud kaksiksidemete abil ahelaks: =C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C=C= -karbüül Teemandi kristallis paiknevad süsiniku aatomid ruumiliselt grafiidi puhul tasapinnaliselt, karbüüni puhul on nad aga lineaarselt. Eespool käsitleti süsiniku kolme allotroopset teisendit--teemandi, grafiiti ja karbüüni. Nüüd
balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni
elektronkonfiguratsioonis, mis peaks kokku langema väärisgaasi omaga: vesinikule tähendab see kahte elektroni, ülejäänud s- ja p-elementidele aga kaheksat elektroni (oktetti) väliskihis. Elektronipaare, mida aatomid omavahel jagavad, nimetatakse ka sideme elektronipaarideks. Ülejäänud elektronipaarid on vabad elektronipaarid. Kui kaks aatomit jagavad ühiselt kahte või kolme elektronipaari, on tegemist vastavalt kovalentse kaksiksidemega (O2, CO2 kaks kaksiksidet) või kolmiksidemega (N2). Mõnedel juhtudel võivad Lewise teooriast tulenevad mudelid viia valede tulemusteni. Eksperimentaalselt on määratud, et hapniku molekulis esineb paardumata elektrone (O2 on paramagnetiline). Lewise teooria raames ei ole võimalik seda nähtust seletada; valem ei kirjelda piisavalt hapniku omadusi. Hapniku molekuli ehitust kirjeldatakse molekulaarorbitaalide teooria abil. Peamiselt leiab Lewise teooria esitatud kujul rakendamist s-ja p-elementide keemia käsitlemisel. Iooniline side
Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl à CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 à [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 à 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid
Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest Polümeerimine paljud propeeni molekulid liituvad pikaks polüpropeeni molekuliks X CH3-CH=CH2 [ -CH(CH3)-CH2-]X Etüün e atsetüleen HC:::CH , lihtsaim kolmiksidemega süsivesinik - alküün 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 13 Saadakse · Metaani pürolüüsil 2CH4 3H2 +C2H2 või oksüdeerival krakkimisel (vajalik soojus saadakse maagaasi enda põletamisel) 2CH4 +3/2 O2 = C2H2 + 3H2O · Toodetakse niinimetatud karbiidimenetlusel. Kõigepealt toodetakse kivisöe kuumutamisel koks ja lubjakivist lubi. Edasi hõõgutatakse neid elektriahjus ja saadakse kaltsiumkarbiid
(süsinik–süsinik-kaksikside, süsinik– süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet) Näited Alkaanid ja tsükloalkeenid Alkeenid (kaksiksidemega), alküünid (kolmiksidemega), dieenid b. Tsüklilised ehk tsükkelühendid Areenid ehk aromaatsed ühendid Ühisosa Mõlemad on tsüklilised ühendid. Omadused Ei sisalda aromaatseid rühmi. Sisaldavad aromaatseid rühmi. Näited monotsüklilised tsükloalkaanid polütsüklilised aromaatsed süsi-
σ side p-orbitaal + ühe elektroniga hübriidne orbitaal p-orbitaalide interaktsioon annab π-sideme σ ja π sidemest koosneva kaksiksideme teke. NB! tegu on kaksik, mitte kolmiksidemega. π-side koosneb kahest ruumiliselt eraldatud interaktsioonist. 44 Hübridisatsioon ja heteroaatomid Süsinik, orgaanilise looduse alus, on element number 6 ning tema teisel ehk välimisel elektronkihil on nelja orbitaali kohta neli elektroni. Iga hübridisatsiooni korral on igal orbitaalil alati üks elekton. Lämmastikul, mis on perioodilisuse tabeli järgmine element, on samuti kokku neli orbitaali välimisel
annaabi.ee 
