Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kolm vihmapiiska". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vihmapiisad, linnuke, pilves, rahulikku, saata, hüvasti, jätma, vihased, kellelgi, metsast, imestunud, lausus, viinTäiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam. 3. Materjal õpetajale 3.1. Loodusnähtused VIKERKAAR Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare. Kuidas tekib vikerkaar? Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel. Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel, millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel. Lumesaju või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast. Piisad, mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri kaugusel. Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast suunast saabuv valgus.
sadu elevante kogunenuna puude varju, mis olid silmapiiril. Zakouma on maamunal viimane paik, kus võib näha rohkem kui tuhat elevanti liikumises ühtse karjana. Fay ja Nichols maandusid pealaagris, kus neid tervitas kari lapsi ja Luis Arranz, Hispaanlasest Euroopa Ühenduse töötaja, kes oli Zakoumas töötanud juba kuus aastat. Tillukesed ringikesed rõngastasid tolmust maapinda öösel oli sadanud kerget vihma. Koheselt alustati juttu elevantidest, mõtiskledes, kas need esimesed vihmapiisad olid elevandid liikvele ajanud. Luis kinnitas Fayle, et suur vihmahooaeg ei tule enne juunit ja elevandid ei olnud veel kogunema hakanud. 24 Märts Pärast laagrisse asumist peabaasist lõunas, Tingas, renoveeritud turisti laagris, istuti Luisi ja tema tiimiga maha, et arutada plaane. Nad olid seal, et vaadelda elevante hooajalise metamorfoosi kestel, aherkõrbest kuni viljaka karjamaani. Fay sõber Malachie Dolmia
luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ....................................................11
maja . Ta avas silmad ja nii palju loomi olid tema ümber ja rääkisid temale igasugu jutte . Martin ei saanud aru , kuna kõik rääkisid korraga . Martin oli ehmatusest tumm . Ta ei osanud midagi öelda ja ta küsis loomadelt kus asub tema kodu ja kus ta on , kuid loomad ei vastanud sellele . Ta pani uuesti käed silme ette ja hakkas nutma . Ta kartis nii väga , et ei näe kunagi oma vanaema ja oma peret ning arvas , et temaga juhtub sama asi mis isa ja vanaisaga . Linnuke lendas Martini õla peale ja küsis poisilt , miks ta nutab . Martin rääkis oma unenäost , oma isast ja rääkis , et see ei ole võimalik ta ei ole ju teistest erinev poiss . Luksudes poiss küsis linnult kas ta ei näe kunagi enam oma peret . Lind ei oskanud poissi aidata aga lohutas teda ikkagi . Martin soovis kogu südamest koju tagasi minna ning ta usaldas linnukest ja ta uskus , et ta jõuab ühel päeval vanaema juurde . Ja selle mõttega heitis poiss pikali ja uinus
läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale mõõga ja rajus sepa pojal pea otsast. V Kuningaks saamine pojad läksid koju ja mõtlesid et täidavad isa viimase käsu ning lähevad liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid
see, et austus folkloori vastu on kadumas. Kalevipoeg Esimene ja teise loo kokkuvõte Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja
veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võtis Hiiel kaelast kinni oma hammastega. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis kätte Hiiet, kuid nägi, et ta on surmud. Siis oli ta nagi pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud.
välja pistoda. ''Mis. Ta transformeerus ilma transformeerumisringita? Sten oli lõvi paari laksuga maha löönud, kuid preester ei andnud alla. Ta viskas linnu oma õlalt Steni poole ja muutis selle suurust kümme korda suuremaks. Seekord pistoda Steni ei aidanud, sest lind murdis selle jalgadega pooleks ja võttis tema jalast kinni. Sten karjatas millest preester mõnu tundis. ''Kuidas sulle see meeldib?'' ''Pole paha.'' Sten tõmbas oma jala linnu jalgade vahelt. Enne kui linnuke märgatagi jõudis virutas Sten talle tugevalt näkku ja see kukkus kärtsatades maha. Preester oli hämmeldunud, kuid Sten ei märganud, et lõvi talle peale hüppab. See oli liiga hilja, et märgatagi,sest lõvi juba võttis tast kinni. Orenego naeratas rõõmust, kuid see ei kestnud kaua. Lõvi ei suutnud teda hammustada. Sten ei oodanudki ja loom oli niuksudes maas. ''Võimatu. Tema jalga ei suutnud küünised puruks rebida ja tema kätt ei suutnud lõvi katki hammustada? Kas sa oled...''
Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et kuningalt kuldvillakut küsida. Nad jõudsid märkamatult paleesse, kus kuningas neid hästi vastu võttis. Printsess Medeia hiilis külalisi piiluma ning Eros läkitas noole tema südamesse. Lõpuks küsis kuningas Aietes, mis külalised tema juurde toob. Iason vastas, et nad soovivad kuningalt saada kuldvillakut teenet eest, mida kuningas neil nõuab. Seda kuuldes sai Aietes vihaseks ja haudus plaani, kuidas argonaudid minema saata. Ta ütles Iasonile, et tal pole mingit vimma vaprate meeste vastu ja nende vapruse proovikiviks tuli ikkesse panna kaks härga, kelle jalad olid pronksist ja hingeõhk leegitsev tuli, ning künda nendega põldu; künnivagudesse tuli aga külvata lohe hambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Aietes andis neile sellise ülesande sellepärast, et ta tuli sellega ise toime ega tahtnud anda villakut ühelegi mehele, kes temast vapruse poolest alla jääb
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas pee
kirja edasi, kuid meremehed polnud sellega nõus kuna neil oli käsk anda kiri isklikult edasi, pidades niccolot sulaseks. Hiljem kui Noccolo oli meremehed koju juhatanud käskis ikkagi isa Tal kirja avada mis oli ahga kohutavalt kehvasti kirjutatud ja mingis võõras keeles. hiljem selgus et see oli Kreeka keel ja tolle kija oli kirjutanud Nikeforos- kes oli kaupmehe vana sõber ja sõjakaaslane. Hr. Casarmana otsustas saata oma teise poja Ruggiero kui too oli arg ja käskis Noccolol minna. Nii mindigi laevale kus Niccolot ei koheldud kuigi hästi ta sai sõimata. Laeva nimeks oli Mirandolina ja kuulus Lorenzo di Sciarrale - Spalato ja Raguse vürstile. Nikeforos võttis Niccolose oma kaitse alla. Siis otsustai minna külastada hr. casarmanata, kui linna oli selleks ajaks juba suletud ja isegi Niccolot ei lastud linna kuna seda kaitsesti vibudega varustatud sõjamehed
Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka eivisanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss
Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus mattuseid nagu metsas kombeks oli olid kõik metsa elanikud ning Leemeti sõbrad vaatama tulnud tänu Manivaldi mainele kui vaenlaste laevade tuleku hoiatana. Kunagine veteran rüütel Meeme annab Leemetile mingi õhukese kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
temasse. Kui nad said teineteisega tuttavaks, siis sai Micki kohe aru, et tahab olla Jane i abikaasa, kuid ta ei teadnud, kas tahab seda Jane. Lõpuks nad abiellusid ja elasid väga rõõmsalt ning Micki oli väga rõõmus, et ta sõbraks oli orav. Kuid aastatena Micki rohkem ei aidanud oravat ning oraval oli sellest väga kurb, sest ta mõtles, 3 et Micki rohkem ei taha olla ta sõber ja ta lahkus metsast. Ühel päeval tahtis Micki minna oravale külla, kuid teda polnud kodus, ta ei saanud aru, mis oli juhtunud. Ta saatis oravale kirja, kus tahtis teada saada, kuhu kadus orav. Kui ta sai vastuse kätte, siis oli ta väga õnnetu, Kirjas oli kirjutatud, et orav läks ära, sest Micki rohkem ei aidanud teda ega pannud tähele ja sellepärast läkski ta ära. Micki ei teadnud mida teha ja küsis abi Janel, kuid ka tema ei teadnud ja sellepeale oli Micki väga
ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine. Karjed olid kohutavad, tunne oli, nagu lõigataks nende häälte omanikke tükkideks või siis nendega tehakse midagi veelgi hullemat. Sellel ööl poiss enam ei maganud, tegelikult ei maganud pool linna, kuna nemadki kuulsid karjeid. Järgmisel päeval nägid kõik lihtsalt kohutavad välja. Mitte kellelgil ei õnnestunud välja magada- kellelgil peale Helena.
huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende
lõpuks (õhtul) rahul sellega et tundis ennast lõpuks ometi perenaisena. Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega
Teispere sulane Kaarel ja tüdruk Mai vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis neiu väga aga ei julgenud seda välja öelda, tunded olid vastastikused. Siis kui väljas mängu käigus vett loobiti sattus ikka nii et ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale. VIII Heinatöö Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis midagi korda saata. Sulane Juss rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal
Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas kelle lõi toas kaheksa, sest Tyltyl mõtles aja peale ja, et nad lubasid Valgusele, et on kella üheksaks tagasi. Enne seda küsis Tyltyl oma vanavanemate käest,. Ega neil juhuslikult Sinilindu ei ole, aga vanaema ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsitki lapsed ta kaasa. Lapsed jätsid hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind aga üleni mustaks. Poisil oli pettumus suur, et ei saanud viia Valgusele Sinilindu aga Valgus ei olnud pahane, vaid ütles: "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate" Järgmine koht kuhu nad sattusid Sinilinnu otsinguil oli öö palee. Seal oli neil kaasas koer Tylo, Leib ja Suhkur. Kass oli aga salakaval ja teadis, et kui lapsed
Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas kelle lõi toas kaheksa, sest Tyltyl mõtles aja peale ja, et nad lubasid Valgusele, et on kella üheksaks tagasi. Enne seda küsis Tyltyl oma vanavanemate käest,. Ega neil juhuslikult Sinilindu ei ole, aga vanaema ja vanaisal oli musträstas, mis laulis väga ilusti, ning oli seal samas, ja pealekauba veel ka sinine. Siis võtsidki lapsed ta kaasa. Lapsed jätsid hüvasti ja hakkasid tagasi minema. Kui nad aga said mälestuste maalt tagasi, siis muutus lind aga üleni mustaks. Poisil oli pettumus suur, et ei saanud viia Valgusele Sinilindu aga Valgus ei olnud pahane, vaid ütles: "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate" Järgmine koht kuhu nad sattusid Sinilinnu otsinguil oli öö palee. Seal oli neil kaasas koer Tylo, Leib ja Suhkur
oli paks paberkuulidest ja kemplusmüdinast. Ja kõige selle kohal istus suur mees, naeratades majesteetlikult, kohtuniklikult kogu majale ja soojendades end omaenda suuruse päikeses, sest ka tema «näitas end». Puudus ainult üks asi, mis oleks mister Waltersi vaimustuse teinud täielikuks, ja nimelt juhus piiblit autasuks anda ning ünt imelast näidata. Mitmel õpilasel olid mõned kollased piletid, kuid kellelgi polnud neid vajalikul määral, nagu ta oli parimate õpilaste hulgas järele päridesjdndlaks teinud. Ta oleks andnud ei tea mis, et too saksa poiss oleks jälle terve mõistuse juures köhal olnud. Ja nüüd, hetkel, kus igasugune lootus oli kadunud, astus Tom Sawyer ette üheksa kollase, üheksa punase ja kümne sinise piletiga ning nõudis piiblit! See oli välk selgest taevast. Walters polnud sellest allikast lähema kümne aasta jooksul sooviavaldust oodanud. Kuid möödapääsu polnud:
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
„Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda, kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib. Vesi ahjus- Peebule meeldis ahju otsas pikutada, aga alla enam ei julgenud tulla. „Noh, juba vesi ahjus“ ütles vanaisa.Ronis siis kiiresti alla vaatama, et kus see vesi siis ahjus on, aga pidi jällegi pettuma... 14 R
.." "Oh ei!" olin väga ehmunud. "... Kahjuks nime ma ei mäleta, väga imelik nimi oli igatahes. Ta rääkis müüjaga ja siis äks taharuumi. Seal ta rääkis ühe hukkunuga ja siis tuli sealt karjeid: "Appi, appi, Kristiina ärka üles! Selle peale läks müüja taharuumi ja sealt kostus veel midagi, aga seda ma ei kuulnud. Pärast ta sealt enam välja ei tulnud! Siis läks üks 20 minutit mööda ja ukse vahelt hakkas välja ajama paksu suitsu. Ma küsisin, kas kellelgi mobiili on, aga kellelgi polnud! Seal leti lähedal oli telefon ja ma helistasin 112. Tänan teid ja nüüd head õhtut!" "Jumal tänatud, et tal mu nimi meeles ei olnud, sest muidu oleks ma omadega pigis olnud!" Ma panin ruttu teleka kinni, kuna trepilt kostus tuttavat müdinat, Stiiv-Maikel tuli üles. Kas ka tema oli uudiseid näinud? Ma panin kiiresti ööriided selga ja pugesin teki alla. Ma püüdsin teha nii nagu magaks. Vaevalt olin ma seda teha saanud, kui Stiiv-Maikel astus tuppa. "Kas sa uudiseid nägid
lossilapsed süüa saavad. Järsku koputab keegi uksele ja sisse tuleb väike vanaeit rohelise mütsiga. Küürakas, lombakas, ühe silmaga. Räägib, kuidas tema väike tütar on haige ja ta otsib sinilindu, kes tooks tütrele õnne. Lapsed saavad aru, et see on haldjas (Berylune) ja Tytyl samastab teda nende naabrinaisega, kes näeb sarnane välja ja kelle tütar on samuti haige. Haldjas aga tahab neid saata sinilindu otsima. Kui haljas uurib, mida lapsed tegid, ja kuuleb, et nad mängisid, et sõid kooke, on ta üllatunud, et lapsed ei ole lossilaste peale kadedad. Lapsed aga ütlevad, et nad on ju rikkad ja seal on nii ilus. Seepeale ütleb haldjas "Siin on just niisama ilus, ainult et teie ei näe seda." (Tahab neid panna nägema head ja ilusat kõigis asjades, ent näeb samas, et enamik inimesi elab ja sureb kõikjal nautimata õnne, mis tegelikult nende ümber olemas on !)
Adeele: Paistab, et Saatus ikka eksis see kord...Minu südames on armastus ärganud seda võin ma südametunnistuspiinadeta kinnitada! Kuid talunikus? Kes, tuleb välja, ei olegi peljalt talumats, vaid heast perekonnast härra...Issand, kuidas ma olen küll eksinud! Ja tollele headust täis inimesele haiget teinud! Mitte tema ei pea minult andestust paluma, vaid tema õilis hing peab mulle armu heitma!...Kas nii siis lõpebki meie lugu, Marc? Vaikus, mida häirivad vaid üksikud vihmapiisad. Marc jookseb lava äärde, ent märgates Adeelet peatub. Vaikselt ja aeglaselt, kergendatud naeratus suul, hiilib mees Adale selja tagant ligi. Muusikaks sobib "Für Elise" meloodia, mis on segunenud vihma tibutamisega. Marc sulgeb kätega Adeele silmad, too põikleb eemale ja vaatab ehmunult tagasi. Olles Marci märganud, viskub talle kaela. Adeele: Marc! Marc: Ada! Lõpuks ometi ma leidsin su! Adeele: Otsisid sa kaua, mu vaene läbivettinud hulkur?
rahakotti ja ühte suudlust. Kristiina palus appi Neitsi Maarjat ja kuulis siis põhjapoolt tulevaid hobuseid. Need olid kolm meest. Lõpuks saadi kahest välismaalasest lahti ja mehed olid nõus viima tüdrukud kloostrisse. Ingebjorg tegi ettepaneku minna ringiga, kuna üks meestest, Erlend Nikulausepoeg, talle meeldima oli hakanud. Sellegipoolest sõitsid ühel hobusel Kristiina ja Erlend. Kohale jõudes jätsid Kristiina ja Erlend üsna kohmekalt hüvasti. Mõned nädalad pärast seda kuulis Kristiina ühelt oma kloostrikaaslaselt, et Ingebjorg käis salaja Erlendiga kohtumas ning Erlend oli pidevalt Kristiina järele küsinud. Kristiina tundis sellest põhjendamatut rõõmu ning ta nägi vaeva, et peita oma naeratust. 20. juulil peeti iga-aastaseid pidustusi, mis olid pühendatud pühale Margareetale. Samal ajal Ingebjorgiga valis Kristiina endale riideid. Ta tahtis panna endale kõige ilusamaid riideid
Kui ta mantli väljas võttis veeresid põrandale kaks kivi, Uurim ja Tummim. Talle tuli meelde kuningas ja ehmatas ära, et ta oli nii hoos sellega tööga, et oli kuninga ära unustanud. Ta võttis karjusekoti ja pani selle teiste asjad juurde. Läks trepist alla ja märkas siis, et kristallkaupmehe juuksed meenutasid kuninga juukseid ja see maiusutsemüüja naeratus meenutas talle kuninga oma. Tundis, et kuningas on kogu see aeg olnud temaga. Ta lahkus ilma, et oleks kaupmehega hüvasti jätnud kuna ei tahtnud teiste ees nutta. Aga ta teadis, et jääb seda kõike taga igatsema. Kuid nüüd oli ta enesekindlam ja täis soovi vallutada kogu maailm. Ta hoidis käes Uurimit ja Tummimit ja tundis vana kuninga jõudu ja tahet. Juhuslikult-või oli see märk- jõudis ta samasse baari, kus ta oli olnud ka esimesel päeval. Petist seal polnud ja baaripidaja tõi talle tassikese teed. Siis ta mõistis ja tundis rõõmu, et ta võib hakata karjuseks ükskõik kuna ise vaid tahab
Võlur OZ L.Frank Baum Dorothy on tavaline tüdruk.Ta elab koos oma tädi Emiga ja onu Henryga tillukeses majas mis asub keset suurt lagedat preeriat.Dorothy on ka oma koer Toto.Ta mängib Totoga iga päev. Ühel päeval läks Dorothy koos Totoga mängima kui nad kodu poole minema hakkasid märkasid nad suurt keeristormi.Nad jooksid kodu poole.Järsku viis suur keeristorm Dorothy ja Totoga maja lendu.Keeristorm keerutas maja mitu tundi. Nad jõutsid imeilusale maale.Dorothy polnud kunagi nii kaunis paika näinud.Äkki kuulis ta vaiksel häält mis ütles:" Tere tulemast Mugijate maale."Ta nägi enda selja taga kolme meest ja ühte naist.Nad olid väga väiksed.Naine küsis:"Kuidas me saaksime sind tänada õela Idanõia tappmise eest?"Doroth oli ehmunud kuna tema ei ole kedagi tapnud siis nägi ta maja mis oli kurja nõia maja peale kukkunud.Naine seletas Dorothyle et I
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Le
annaabi.ee 
