Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlur Oz (3)

3 KEHV
Punktid
Võlur OZ
L.Frank Baum
      
Dorothy on tavaline tüdruk.Ta elab koos oma tädi Emiga ja onu Henryga tillukeses majas mis asub keset suurt  lagedat preeriat.Dorothy on ka oma koer Toto.Ta mängib Totoga iga päev.
      Ühel päeval läks Dorothy koos Totoga mängima kui nad kodu poole minema  hakkasid märkasid nad suurt keeristormi.Nad jooksid kodu poole.Järsku viis suur keeristorm Dorothy ja Totoga maja lendu.Keeristorm keerutas maja mitu tundi.
       Nad jõutsid imeilusale maale.Dorothy polnud kunagi nii kaunis paika näinud.Äkki kuulis ta vaiksel häält mis ütles:" Tere tulemast Mugijate maale."Ta nägi enda selja taga kolme meest ja ühte naist.Nad olid väga väiksed.Naine küsis:"Kuidas me saaksime sind tänada õela Idanõia tappmise eest?"Doroth oli ehmunud kuna tema ei ole kedagi tapnud siis nägi ta maja mis oli kurja nõia maja peale kukkunud.Naine seletas Dorothyle et Idanõid oli õel ja hoidis mugijat enda orjuses,aga nüüd oleme me vabad.Nüüd sai Dorothy kõikest aru ja oli õnnelik ning küsis naiselt :"Kas ka sina oled üks mugijatest?"Naine vastas:" ei mina olen hea Põhja nõid."Järsku hakkas Dorothy nuttma,kuna ta tahtis koju.Põhja nõia hakkas Dorothy kahju.Ta võttis oma peat mütsi pani mütsi otsa vastu nina ja lausus võlu sõnad.Müts muutus tahvlik ta luges tahvlilt,et Dorothy peab minema Smaragdlinna Võlur Oz juurde.Enne minekut andis nõid Dorothyle õela Idanõia jalas olevad hõbekingad.Hea Põhja nõid suudles Dorothy otsmikule, suudlus kaitseb Dorothyt terve ta pikka teekonna.
         Nad läksid mööda kollast kiviteed.Kui nad olid juba mitmeid miile ära kõndinud tegid nad väikse peatuse suure viljapõllu juures.Tüdruk kuulis äkki häält põllult.Ta läks hääle suunas.Dorothy ja Toto nägid pikka pulga otsas hernehirmutist.Herne hirmutis räägis neile kui kurb ta on kuna tal pole mõistus ega ta pole saanud ringi rännata.Siis tuli Dorothy mõte,et äkki saab Võlur Oz talle mõistuse anda.Ta tõstis hernehirmutise pulga otsast alla ja  nad läksiki juba edasi kolmekesi .
    Mõne tunni pärast hakkas juba pimetaks minema ja nad otsisid kohta kus ööbida.Hernehirmutsi nägi maja kus ööbida.Majja jõudes jäid kõikk sügavasse unne.Dorothy ärkas hommikul kõva oige pealeTa läks asja uurima ja nägi Plekmeest.Ta küsis Plekmehelt:"kas sina oigasid."Plekmees vastas:"Mina jah ma olen nii kaua aega juba siin olnud aga keegi pole appi tulnud."Dorothy aitas Plekmeest ta õlitas Plekmehe roostes liigeseid .Plekmees räägis Dorothylr et ta tahaks endale südant et tunda tundeid.Nii läksidki nad juba edasi neljakesi.
     Äkki kargas teele lõvi.Dorothy ja kolm sõpra ehmusid.Toto hakkas lõvi peale haukuma.Lõvi tahtis Totot hammustada.Siis aga ütles Dorothy:"Kas sul häbi pole,enntast väiksemst hammustada.Sa oled üks argpüks."Lõvil oli häbi.Ta räägis Dorothyle et ta tahaks endale julgust .Ka lõvi läks teistega kaasa.
     Mõne päeva pärast jõudsid nad suure moonivälja juurde.Kuid kui moone liiga palju on vüib moonio lähnast magama jääda,see on ohtlik.Dorothy juba uinuski sügavase unne .Hernehirmutisel tuli hea mõte.Ta palus lõvil kiiresti üle põllu joosta ,et ohtlikute lillede lõhn eemale pääseks.Siis kannavad hernehirmutis ja plekmees Dorothy põllu juurest ära.Kui nad Dorothy olid jõe äärde viinud oli lõvi juba unne vajunud.Nüüd ei teadnud nad mida teha.Nad jätsid lõvi mooni väljale.
Hernehitmutis ja Plekkmees ootasid jõe ääres millal Dorothy ärkab.Herne hirmutis arvas et nad pole kollasest kiviteest kaugel.Järsku nägi Plekkmees kurja metskassi kes ajas väikest hiirt taga.Ta päästis hiirekese elu ning hiir ütles:”Aitäh,et sa mu elu päästsid ma olen põldhiirte kuninganna ja olen sulle nüüd heateo võlgu.”Plekmees soovis et hiir aitaks tema sõpra lõvi.Varsti oligi lõvi jõe ääres.”Põldhiire kuninganna ütles:”kui teil on veel meie abi vaja siis hüüdke meid põllult.”
Järgmisel hommikul hakkasid nad juba vara minema Smaragdilinna.Üsna pea olidki nad kohal.Nad nägid tohutult suurt väravat.Dorothy helistas kella ning värav avanes.Neile anti rohelised prillid mis pidid kaitsma neid Smaragidlinna sär eest.Linna ilupimestas neid.Kõik olid rohelised poed ,kommid,inimesed ja kõik teised asjad.Nad sisenesid suurde hoonesse.Neile oli öeldut et Võlur Oz võtab iga päev nende seast ühe vastu.Esimesena läks Dorothy ta nägi ühte suurt hirmast pead.ta räägis enda murest ning Võlur ütles et:”ta aitab teda siis kui ta õela läänenõia ära tabab.”Iga kord kui teised läksid oli Võlur Oz erinev kord olis suur pea siis aga ilus naine ta oli ka kohutav koletis ning hõõguv tule kera.Võlur Oz käskis neil kõigil õela läänenõia ära tappa siis kui nõid tapetud aitab Oz neid.Nii nad asusidki teele. Valvur hoitas neid õela läänenõia eest kuna nõid tahab neid oma orjateks.Kui nad olid pika maa ära kõndinud tegid nad puhke pausi ning jäid magama,aga nõid oli neid näinud,ta vilistas hõbevilet ja kutsus kohale hundid neid hävitama.Plekkmees aga nägi neid ning tappis kõik hundid ära.Siis saatis nõid varesed neid tapma ,aga ka see kord said nad jagu.Varsti lendasid nende juurde suur parv mesilasi kuid ka nendest said nad jagu.Nõid sai väga vihaseks.Siis tuli nõial mõte ning ta pani mütsi pähe ja kutsus tiivulised ahvid välja nad viisid plekmehe kaugele ära ning viskasid ta kõrgelt taevast alla.Hernehimutise rebisid nad tükkideks lõvi panid vangi ja Dorothy nad viisid õela nõia lossi kuna temale ei saanud nad haiget teha tal oli hea nõia suudluse jälg mis kaitses teda.Õel nõid tahtis Dorothy kingi kuid neid ta ei saanud.Dorothy sai vihaseks et nõid tahtis tema kingi ning ta viskas nõiale tulise vee peale.Nõid hakkas sulama.Dorothy aitas enda sõpru ja nad hakkasid tagasi Smaragdilinna poole minema.Lõpuks taipasid nad et on eksinud .Siis aga tuli Dorothyl mõte ning ta puhus vilet põldhiirte kuninganna tuli kohale ja andis nõu Dorothyl mütsi kasutada.Nii ta tegigi varsti olid kohal tiivulised ahvid ja viisid Dorothy ja tema sõbrad lossi.
Nad läksid Võlur Oz juurde ja tahtsid et ta oma lubatust täitaks.Siis aga mõtle Võlur neile tõtt räägita ta näitas end neile ning rääkis oma pikka loo.Varsti tuli ka välja et linn polegi roheline vaid prillid mida kõik kanavad teevad linna roheliseks.Järgmine päev andis Ozi hernehirmutisele mõistuse,plekkmehele südame,lõvile julguse aga Dorothy soovi pole veel täitetud.Alguses oli plaanitud Dorothy koju viia õhupalliga,kuid ta ei jõudnuki õhupalli peale.Ta vaatas kuidas Võlur Oz õhus hõljub.Dorothy mõtles et äkki saavad tiivulisedahvid teda koju viia,kuid nemad ei saanus nii kaugele lennata.Ta läks hea lõunanõia Glinda juurde ehk tema saab aidata.Glinda aitaski Dorothyt õigemini kingad mis Dorothy oli saanud hea põhjanõia käest viisid ta koju.Nii oligi ta varsti kodus ja kallistas oma tädi.
Võlur Oz #1 Võlur Oz #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kärt stalde Õppematerjali autor
VÕLUR OZi kokkuvõtte

Sarnased õppematerjalid

Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Rehepapp
18
docx

Rehepapp

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun

Eesti kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

jõe ääres leiavad," lausus naine. "Minu nimi on Jasmiin Saarest või Jasmiin Kiibet. Tema nimi on Miina." "Miina Kustauloots," lisas Miina, kuna mina ta perekonnanime ei teadnud. "Jasmiin, sinu mees elab Itaalias, vähemalt sinu mõtetes on see nii.... Miina, sinu mees on surnud. Sa ei tea, kuidas. Ta leiti Itaaliapoolsest dzunglist surnuna teadmata põhjustel. Sinu mees tapeti nõidusega. Kuna ta sees oli üks mõrvarivõime, mis ei olnud inimestele kohane ja meie dzungli kuulus võlur Udhaphi pidi ta tapma. Ilma jälgedeta. Aga kahjuks läks see mõrvarianne kaduma. Udhaphi oli teinud midagi valesti ja see nõidus pääses valla. Nüüd on see anne ühe teise inimese sees ja ma ei tea, kelle," rääkis Selgesilm pikalt. Miina hakkas suure häälega nutma. Mulle tundus see asi kuidagi tuttav. Aga ma ei teadnud, kuidas. "Tulge ma näitan teile meie küla. Kui te end nii hästi tunnete, et suudate kaasa tulla?" ütles naine ja läks välja.

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Mahtra sõda Eduard Vilde
15
docx

Mahtra sõda Eduard Vilde

Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et

Kirjandus
Mahtra sõda kokkuvõte
15
doc

Mahtra sõda kokkuvõte

Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et

Kirjandus
Nimetu
11
docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Kommentaarid (3)

kristofer01 profiilipilt
kristofer01: Koolis on raamtuid vaja lugeda , siit leiab kõik ülesse ;) :D
21:08 04-02-2013
kertuutrek profiilipilt
kertuutrek: Väga sisukas kokkuvõte.
16:48 27-01-2013
magnuspiir profiilipilt
magnuspiir: see pask
20:03 07-01-2020



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun