Mileedi Mu pärisnimi on Charlotte Backson, mind teatakse ka krahvinna de La Fere'ina, leedi Winter'i ja Scheffieldi parunessina. Ma olin kunagi nunn Temlemari benediktide kloostris. Seal pidas jumalateenistusi noor ja heasüdamlik preester, ma võrgutasin ta. Ma veensin teda, et ta koos minuga põgeneks ja me saaks rahus koos elada. Meil polnud aga raha ja selleks varastas ta kirikus pühad nõud ja müüd need maha. Enne lahkumist, meid aga võeti kinni. Vangistuses võrgutasin ma aga valvuri poja ja põgenesin. Lille'i timukas aga leidis mu ja põletas mu õlale häbimärgi liiliaõie. Me aga põgenesime koos Berryesse ma esinesin seal preestri õena. Meie krikla isand krahv de la Fere (hiljem esinem Athose nime all) armus minusse ja palus mind endale naiseks. Me põgenesime koos ja minust sai krahvinna de la Fere. Peagi avastas mu abikaasa, et olen häbimärgistatud. See järel otsustas ta mu üles puua...
Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema
Sellel ööl andis kuninganna hertsogile 12 teemantiga ripatsi, kui kardinal sai teada, et kuninganna oli hertsogile andnud teemantitega ripatsi ütles ta kuningale, et kuninganna kannaks neid ripatseid mingil pidulikul üritusel. Kui kuninganna sai kuninga soovist teada, läks ta närvi, sest need teemandid olid Londonis Buckinghami hertsogi käes. Samal ajal saatis kardinal ühe oma käsilastest kauni ja võluva mileedi Londonisse, palus tal tantsida ja ära võrgutada hertsog, et ta saaks temalt ära lõigata vähemalt 2 teemantit ripatsi küljest ning nendega tagasi tulla. Kuninganna palus toateenijal, Constance'l minna Londonisse ja võtta hertsogilt tagasi see ripats ning kuna Constance oli kuningannale väga ustav, võtsid nad ette teekonna Londonisse. (Selleks, et saada enne balli kätte teemantid ning et kuninganna maine jääks rikkumata ning ka kuningas ei saaks teada midagi ta suhtest hertsogiga
D.A sõitis mileedile järgi, nägi teda tema vennaga tülitsemas. Astus vahele. Lepiti lahing omavahel kokku, mis tähendab lahing prantslaste ja inglaste vahel. 2.osa Loomulikult võitsid selle võitluse jälle musketärid. D'Artagnan sai tutvust teha võidetud õega mileediga. Kelle juures hakkas ta tihedasti käima. Porthos läks advokaadi juurde lõunatama, kus talle pakuti halba sööki. Hiljem, tegid nad diili, et Porthos saab hobuse ja muuli ning veel raha ka. D.A muudkui käis mileedi juures. Ühel päeval tahtis aga mileedi toatüdruk Ketty D.A'ga rääkida. Ta ütles, et mileedi tegelikult ei armastada teda. D.A ei uskunud seda alguses, kuid kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d'Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A ütles, et armastab Kettyt. Ta kirjutas feikkirja mileedile vastu, kus räägib et ta tuleb tema juurde kell 11, alla kirjutas de Wardes. D.A läks jälle mileedile külla, kuid kümne paiku ajas naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D
Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga. Proua Bonacieux röövitakse taas ning d'Artagnan kohtub salapärase Mileediga keda ta kunagi tolle võõra kes ta kirja varastas, kõrval tõllas nägi. Ta hakkab mileedile meeldima ning lõpuks saab d'Artagnan teada et mileedi on kardinali käsilane ja kindlalt seotud proua Bonacieuxi röövimisega. Lõpuks lastakse Mileedi ühte kindlusesse kinni panna. Tema endise mehe venna kindlusesse. D'Artagnanile ja ta sõpradele teatatakse, et nad peavad minema piiramisele. Piiramise ajal üritavad paar mileedi spiooni teda tappa kuid õnneks pääseb d'Artagnan sellest eluga. Ühe hulljulge Athose idee läbi saab d'Artagnan ka lõpuks musketäriks. Vahepeal on
Ruttates Treville juurde kohtus d'Artagnan jõe ääres proua Bonaciuexit, ta oli seal koos Buckinghami hertsogiga.. Hertsog tuli Pariisi kohtuma kuninganna Annaga, teda pidi abistama kohtamist määrata proua Bonaciuex. Mälestuseks endast andis kuninganna laeka ja palus hertsogil lahkuda võimalikult kiiresti Prantsusmaalt. Vahepeal olid härra Bonacieux ja Athos kardinali juures käinud ning Athos oli selgitanud, et ta pole d'Artagnan. Kardinal oli mileedi saatnud Inglismaale Buckinghami hertsogi juurde ülesandel tuua kaasa kaks teemantiripatsit(,mis oli kuninganna Anna andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus kuninganna kannaks teemantkeed. Kuninganna Annale see ei meeldinud, ta kartis, et tuleb ilmsiks, et ta on kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele
siis tormavd kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja) kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d`Artagnan saab sõbraks nende kolmega, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. Athos on neis kõige vanem ja d`Artagnan`ile kõige rohkem sõbra eest. D`Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux`d, kellesse ta armub.! Ta saab ka mileedi (mileedi on kardinali üks ustavamaid spioone ja salaagente) saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks tapetakse kuri mileedi, kes suutis mürgitada d`Artagnan`i armastuse ja oma abikaasa teisest abielust lord Winteri
aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Musketäridest saavad tollase kauni, vapra ja kergemeelse Prantsusmaa sümbolid, mis maalivad silme ette kangelaste tulipäise tahtekindluse, hoopleva jõu, aristokraatliku melanhoolia, galantse ja peene elegantsi kui prantslaste neli peamist iseloomujoont. 3. Prantsusmaa Gascogne – asub Lõuna-Prantsusmaal. Sealt oli pärit d´Artagan. Väike Meungi linn – „Vabamöldri kõrts“. Seal kohtub d´Artagan esmakordselt mileedi ja Krahv de Rochefortiga. Pariis de Treville maja – sarnanes sõjaväe laagriga. Viiskümmen musketäri kõndisid siin lakkamatult edasi-tagasi täies relvastuses ja valmis igaks väljaastumiseks. Treppidel käis mõõga võitlus, eeskojas jutustati lugusid naistest ja ootetoas kõneldi õukonnasündmustest. Louvre- kuningaloss Calais – sadamalinn La Rochelle´i – linn, mis kuulus hugenottidele Bethune´i klooster – sinna oli peidetud Contance Bonacieux Inglismaa
Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi. Mileedist saab, talle gaskoonlase poolt mängitud triki tõttu, d'Artagnani surmavaenlane. Pärast pikka sõjavarustuse jahti asusid meie neli sõpra teele La Rochelle'i piirama. Tänu hulljulgele ja vaprale teole ülendati d'Artagnan seal musketäriks, samal ajal kui kardinali käsilased üritasid teda tappa
Kõik kolm musketääri kususid ta duellile. Duelle segasid kardinali mehed, kelle musketärid olid tagasi löönud tänu d'Artagnani abile. Kõik neli said omavahel suurteks sõpradeks. Pidevalt kohtas d'Artagnan ka meest Meungist, keda tal ei õnnestunud kunagi kätte saada, sest tema sõnul oli see mees nagu fantoom, kes kadus alati ruttu ära. Vahepeal oli d'Artagnan päästnud ära proua Bonacieuxi, kellesse ta hiljem ka armus. Vahepeal oli üks mileedi röövinud proua Bonacieux. Teose saatel oli see mileedi üritanud saada d'Artagnanist lahti, üritades teda mürgitada, saates talle mitmeid mehi kallale, kelle ta saatis d'Artagnani relvadega tapma, kuid d'Artagnan'i kasuks oli õnn. Mileedi sooritanud juba väga 5 palju kuritegusid. Ta oli põgenes Bethune'i karmeliitide kloostrisse, kus viibis ka proua Bonacieux, kelle ta enne põgenemist tappis
XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põhilist naistegelast olid Kuninganna Anna kellele avaldas armastust Buckinghami Hertsog Mileedi Constance 3. Milles seisnes iga naistegelase roll? Kuidas nad teiste tegelastega seotud olid? Kirjuta ühest pikemalt! Mileedi Mileedi ehk Charlotte Backson oli krahvinna de La Fere, leedi Winter’i ja Scheffieldi paruness. Oli nunn ja põgenes ning ta õlale oli tätoveeritud häbimärk – liiliaõis. Abiellus Lord Winter’iga, sai tema pärijaks, otsustas ta lõpuks ära mürgitada. Põgenes Prantsusmaale, temasse oli armunud noor d’Artagnan, tema aga armastas hoopis teist
d'Artagnan ukselävele. . «See häbematu poisike annab ise teistele õpetust,» hüüdis ta, «ja ma loodan, et sel korral isik, keda ta peab õpetama, ei pääse tal käest nii kergesti kui esimesel korral.» «Ei pääse tal käest?» kordas tundmatu kulme kortsutades. 18 «Ei, sest ühe daami juuresolekul ei julge ta põgeneda.» «Ärge unustage, et kõige väiksemgi viivitus võib ära rikkuda kogu asja,» hüüdis mileedi, nähes aadlikku kätt mõõga külge panemas. «Teil on õigus,» hüüdis aadlik. «Sõitke siis edasi ja ka mina lähen oma teed.» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus.
prooviga nende uueks balletiks. Seda jälgiv kardinal Richelieu saab uudise, et hertsog on pagenud kuninganna kaelakeega, nähes selles võimalust kuningannat kompromiteerida, teeb kardinal ettepaneku, korraldada ball, kus kuninganna saaks mainitud ehet kanda. Hirmunud kuninganna hakkab otsima võimalust kee tagasisaamiseks ja palub abi Constancelt. See omakorda palub abi musketäridelt, kes on nõus teda aitama ja annab D´Artagnanile talismaniks kaasa käärid. Tuppa tormanud, mileedi ei leia kirja ja võtab vaese Constance vangina kaasa. Kuna musketäre rünnatakse teel, peab D´Artagnan üksi edasi minema. Sadamas võitleb ta Rochefordiga ja natuke enne võitu saabub mileedi kaasas Constance, keda ähvardab tappa, seda nähes D´Artagnan alistub. Mileedi on kaval ja võrgutab Buckinghami hertsogilt kaelakee välja. Constance ja D´Artagnan on vangis, kuid talismaniks antud käärid päästavad nad köidikutest
On veel mõned tegelased kellest on raamatus palju juttu. Näiteks need kolm musketäri: Athos, Aramis ja Porthos. Athos on kõige tähtsam musketär. Ta on peategelasele kui isa eest. Kaaslastest on ta vanem, kuid siiski noor mees. Tema paistab silma igas asjas-- intelligentsis,välimuses,vapruses ja võitluskuntstis. Aramis on kena noor mees, vaikne ja tasakaaluskas. Musketär on ta aga ainult veel mõni aeg, sest varsti läheb ta tagasi kirikusse vaimulikuks. Tal on suhe mileedi de Chevreusega. Kolmas musketär, Porthos, on vali, ninakas ja isekas.Ta on erakordselt edev ning ta naudib end hästi riietada. Üle selle kõige on ta aga ka vapper võitleja ja suurepärane sõber. Ka porthosel on romantiline suhe, nimelt mildeedi Coquenardiga. Raamat lõppes nii, et d´Artagnan ja kolm musketäri tapsid mileed Winteri, sest ta oli üritanud d´Artagnani kolm korda mõrvata. Mees andestas talle, kuid siis mürgitas
päeval Pariisis suudab ta endale kaela tõmmata kolm duelli. Kui aga esimest duelli alustatakse, siis tormavad kardinali (musketäride vihavaenlase, kuid kuninga mõjutaja) kaardiväelased neile kallale, kuna tol ajal olid duellid keelatud. Musketärid võidavad kaardiväelasi ja d'Artagnan saab nende kolmega sõbraks, kelle vastu ta pidi algul duellil minema. Nende nimed on Athos, Porthos ja Aramis. D'Artagnan aitab kuninganna Annat ja kohtab proua Bonacieux'd, kellesse ta armub. Ta saab ka mileedi saladuse jälile, milleks on see, et mileedi on häbimärgistatud ja et ta oli Athose naine, kelle Athos poos üles, kui lillast liiliast vasakul õlal teada sai, kuid mileedil õnnestus eluga pääseda. Athos tegelikult oli krahv de La Fère ja Athos oli varjunimi - samamoodi nagu Aramis ja Porthoski. Loo lõpuks tapetakse kuri mileedi, kes suutis mürgitada d'Artagnani armastatu ja oma abikaasa, lord Winteri. Ta proovis ka d'Artagnani mürgitada, kuid see tal ei õnnestunud.
Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi.
TEEMANTRIPATSID Annette Kits Anna Maria Tuberg 8.a MIS TOIMUS RAAMATUS? · Louis XIII kinkis kuninganna Annale teemantkee 10 ripatsiga · Anna andis need kingituseks hertsog Buckinghamile · Mileedi läheb ripatsitele järele · Louis XIII peab balli · Anna on õnnetu ning proua Bonacieux kuulis teda pealt · Anna usaldas talle oma saladuse · Hr. Bonacieuxiga on probleeme · D' Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2 · Musketärid asuvad teele · Porthosel tekkis aadlikuga tüli · Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde
Katre Rohumägi 8c Athos Dumas' teoste põhjal on Athose täielikuks nimeks Olivier d'Athos de la F ère ning tema eluaeg jääb vahemikku umbes 15951661. "Kolmes musketäris" on Athos d'Artagnan ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi.Athosel oli üllas ja peen välimus ,tema suursugusus,mis aeg ajalt esile tungis varjust,kuhu athos ennas vabatahtlikult peitis, muutumatult kindel meelelaad,mis tegi temast maailma sobivaima kasslase, terav hammustav lõbusus, vaprus,mida oleks võinud nimetada pimedaks.Need olid iseloomu jooned miks d'Artagnan austas ja imetles oma sõpra Athost.
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Töötas Rahvusooper Estonias baletisolsitina 1999-2005, 2005-2007 töötas ta Staatsballett Berliin'is. Ning 2008 naases tagasi Rahvusooper Estoniasse tööle.
Kuidas on see võimalik, et ta kirjanik ei ole, kui ta kirjutab nii hästi. Kuid selle peale vastas ta, et elu on keeruline ja ta olevat olnud kunagi väga kuulus kirjanik, aga kuna ta tundis, et ta ei suuda enam saavutada paberil seda, mida ta varem oli suutnud, lõpetas suurte teoste kirjutamise. William isegi avaldas mulle oma suuremate teoste nimed. Ta on kirjutanud järgmised romaanid: ,,Jumalavanaema klooster Itaalias", ,,Kauge saare ajad". Ta on kirjutanud järgmised luuletused: ,,Mileedi", ,,Imestus", ,,Maailm". William püüab iseennast taas leida. Sellepärast ta jäigi meie linna kauemaks peatuma. Me hakkasime tihedamalt läbi käima ning meist said väga head sõbrad, kes pühapäeviti aktiivselt vestlesid. Me rääkisime palju ka minevikust. Ma usaldasin talle oma suure saladuse ning niimoodi avas ka tema end ja rääkis mulle oma elust. Ta elu oli suhteliselt roosiline , kuni hetkeni, millal ta vanemad traagilises laevahukus uppusid. Vanemate surmaga kadus ta
annaabi.ee 
