TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Miloserdova Õpperühm: KATB47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus-
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9K Töö pealkiri Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Elektrofereesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE TÖÖ EESMÄRK Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja - potentsiaal elektroforeesi teel. TÖÖVAHENDID
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9k Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Joonis 1. Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE Töö eesmärk Töös on vaja valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal elektroforeesi teel. Töövahendid FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli saab, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE Töö nr: 6/9 POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem 6. SOOLI VALMISTAMINE Töö ülesanne
polümeridega. Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Va...
Lühiülevaade liigimääratlusest eesti rohelistel konnadel Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega
1 8. Aerosoolides on : a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest?
esmalt kindlaks, milline elektroodidest on positiivne ja milline negatiivne- käsiraamatu abiga. Elektromotoorjõu mõõtmiseks ühendatakse mõlemad elektroodid voltmeetriga ja saadakse nende vahel olev pinge. e. elektromotoorjõud. Saadud elektromotoorjõu põhjal arvutatakse elektroodide potentsiaalid. Vt 18. Töö juhendist. 10. mõõtmine potentsiomeetriliselt. 11. Potentsiomeetriline tiitrimine. 12. Lahustuvuskorrutise potentsiomeetriline määramine. 4) 6/9 k kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektrokeemiline määramine 1. Kolloidlahuste saamise meetodid kolloidlahust võib saada näiteks töös 6k tehtud viisil. Põhimõtteliselt tuleb tekitada olukord, kus mingi faas lahusest välja sadeneb ja raskusjõud ületab difusiooni. Vt 6.töö juurest. 2. Kolloidosakeste mtmed. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased
Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt • Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. • Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste soojendamisel või elektrolüütide lisamisel tekib koagulatsioon. See tähendab kolloidosakeste liitumist suuremateks osadeks, mille tõttu osakesed sadenevad lahusest välja. Tyndalli efekt · Tyndalli efekt on nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuses hajub. Kui pimedas toas lasta valgust läbi kolloidlahuse ja tõelise lahuse, siis on näha, et kolloidlahuses on valguskiirte tee nähtav, aga tõelises lahuses ei ole. · Tyndalli efektiga saab kindlaks teha, kas tegemist on tõelise lahusega või kolloidlahusega.
c) happelahustes 8. Aerosoolides on : a) vedelik pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) gaas pihustunud vedelikus 9. Emulsioonides on: a) gaas pihustunud vedelikus b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15
Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees Suspensioon see kui tahke aine on pihustatud vedelikku õlivärvid, lubimört
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 6/9K Kaitstud: Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE KOLLOIDOSAKESTE ELKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahusdispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: külgtoru täidetakse juhendaja poolt määratud kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud
Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon). Vahud- gaas on pihustunud vedelikus (sebivaht, mannavaht, vahukoor). Aerosool- tahket ainet v vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda (pilved, udu, tolm, sudu, suits, tahm). Emulsioon- vedelik on pihustunud teises vedelikus (piim, majonees, vi, koor). Suspensioon- tahke aine on pihustatud vedelikku (lubimrt, livrvid, lubjapiim).
visuaalne helendus ehk opalents. Hajunud valgus on seda entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö.Elektriline kaksikkiht: torudeks. Need torud jagunevad edasi väikesteks tilkadeks. Niiviisi mittepolaarset ainet, näiteks süsivesinik dodekaani, siis muutuvad intensiivsem, mida suurem on dispergeeritud faasi osakeste selle tugevus kolloidosakeste pinnal tagab kolloidosakesele tema homogeniseeritakse näiteks piima. Dispersiooniaste sõltub: seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus kontsentratsioon. Valguse neeldumine: Lambert-Beeri seadus In=I0e- püsivuse. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. - dispergeeritava vedeliku lisamise kiirusest (mida aeglasemalt väheneb tuhandeid kordi. kcl
kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna
küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks (ladinakeelne "gelare" külmutama). 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu liiga suureks. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kasutatakse nii kondenseerimiskui ka dispergeerimis(peenestus)meetodeid. A Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste (aatomite, molekulide, ioonide) liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia
Surfaktandid on näiteks seebid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 3.) Kolloidsüsteemide puhastamine. Dialüüs Nagu öeldud, läbivad kolloidosakesed enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada.
Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus? Millised meetoteid kasutatakse keemilises puhastuses? Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Meetodid: 1 .Keemiline sadestamine-setitamine 2. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 3. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 4. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid 5. pH-reguleerimine, neutraliseerimine 4) Mis on keskkonnaseire ja milleks seda kasutatakse? Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
b) Ultrafiltratsioon pöörosmoos, lahusti osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. c) Geelkromatograafia uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni d) Elektrodialüüs 5. Millel põhinevad dialüüs, ultrafiltratsioon, elektrodialüüs? Dialüüs Kolloidosakesed läbivad enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada.
elektrivälja mõjul. Peenestatud faas (dispergeeritud faas) jääb paigale. Puu (näiteks palgi) võib selle abil kuivatada paarikümne tunniga. Elektroosmoosiga on võimalik kuivatada ka pinnast, toiduaineid, ehitusmaterjale. Teise rühma kuuluvad voolamis- ja sadenemispotentsiaal. Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks.Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide vahe tekke tõttu hoida plastmasskanistrites, kuna valamisel võib tekkida säde! 26. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. Vaatleme edasi elektrilise kaksikkihi kujunemist kolloidosakese pinnal. Leidsime juba, et
on mõõtmetelt väikesem valguse poollaine pikkusest ning osakese murdumisnäitaja erineb optilise keskkonna (dispersioonikeskkonna) omast. Sellisel juhul on osakeste poolt hajutatud valgusele iseloomulik tema levimine kõikides suundades. See avaldub visuaalselt helendusena, mida nimetatakse opalestsentsiks. J.Tyndall leidis 1868.a. opalestseeruva koonuse tekke koonduva kiirtekimbu läbiminekul kolloidlahusega anumast (Tyndalli efekt). J.W.Rayleigh esitas 1871.a. kolloidosakeste poolt valguse hajutamise Tyndalli efekti kohta teooria, milline kehtib sfääriliste, elektrit mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust () kolloidosakeste juhul. N- osakeste arv ruumalaühikus V- osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0- dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0- langeva valguse intensiivsus I- hajunud valguse intensiivsus 1) Kui n = n0, siis süsteemis valgus ei haju
püsivus *Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool
*Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool
spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. Biokeemilised (ensüümidega töötlus): Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine): Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel.
2. Struktureeritud süsteemid, kus dispersse faasi osakesed moodustavad omavahel küllaltki tugevaid ruumilisi struktuure. Sellise süsteemi omadused lähenevad tahke aine omadustele ja selliseid süsteeme nimetatakse tarreteks ehk geelideks. Kolloidse süsteemi valmistamise peamised tingimused: 1. Disperse faasi mittelahustuvus või väike lahustuvus dispersioonikeskkonnas. 2. Kolloidosakesi stabiliseerivate ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas. Need pidurdavad näiteks kolloidosakeste kasvu. Meetodid kolloidsüsteemide valmistamiseks määrab ära kolloidsüsteemide vahepealne asend molekulaardispersete ja jämedispersete süsteemide vahel. Kondenseerimismeetodid. Selle eesmärgiks on väiksemate osakeste liitmine suuremateks agregaatideks. Kondenseerumine toimub isevooluliselt, kuna kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine. Kondensatsiooniprotsessi põhiprobleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et
Ei peegeldu mullaprofiilis, mullaprofiil on diferentseerumata III Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1.leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. 2.lessiveerumine E selle all mõistetakse ibe (<10-3 mm) ja kolloidosakeste ümberpaigutumist mulla ülemistest kihtidest laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse mehaaniline ümbepaigutumine. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel. Mullaprofiilis esineb kindlasti "keemine" 10%-lise HCl-iga. Tähistame E-tähega 3
Sama tüüpi ühendite korral sidemete polariseeritavus ksavad siduva elektronpilve tiheduse vähenedes, seega aatomite mõõtmete kasvamisega ja elektronegatiivsuste kahanemistega(suureneb reas HF>HCl>HBr>HI) Polariseeritavuse piirjuhtum on sidemete katkemine ja ioonide teke. Kui katkemisel läheb elektronpaar täielikult üle ühele aatomitest heterolüütiline katkemine. 5) kolloidlahuste keemilised-füüsikalised om - *valgushajumine. Kolloidosakeste pinnal toimub küllalt suur valguse hajumine. Selle tõttu on KL läbi juhitud valguskiirtekimbu tee lahuses näha heleda koonusena. *Elektrilised om.-sageli elektriliselt laetud(Ag-halogeniidid). Välise elektrivälja mõjul liigub graanul katoodi(-) või anoodi(+) suunas, difuusse kihi ioonid vastupidises suunas. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 6) reaktsiooni etapid IV RÜHM
Polariseeritavuse piirjuhtum on sidemete katkemine ja ioonide teke. Kui katkemisel läheb elektronpaar täielikult üle ühele aatomitest heterolüütiline katkemine. 4. Kolloidlahuste füüsikalised-keemilised omadused Valgushajumine, kolloidlahusest läbi juhitud valgus-kiirtekimbu tee lahuses on näha heleda koonusena. Kolloidlahused on sageli elektriliselt laetud. Tekitades kolloidlahustes elektrivälja, hakkavad osakesed liikuma. Osakeste liikumise saab muuta nähtavaks. Kolloidosakeste suunatud liikumine elektriväljas elektroforees. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 5. Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj) Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse
Niisiis: kõrge SÜK-> domineerib tuumakeste moodustumine->suur arv väikesi osakesi; Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle *Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused:lahustuvus Kolloidsete sademete koagulatsioon: Koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed:Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel.
· Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III)
Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis.
· Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi Heitveepuhastusmeetodid VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste) · Füüsikalis-Keemiline (II ja III) · Bioloogiline (II ja III)
61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. 62. Kirjelda keemilist veepuhastust Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel (lahustunud-mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja) Keemiline sadestamine-setitamine Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi) 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastust Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine
· Mahla selitamine Värskelt pressitud mahl sisaldab suuri ja väikesi heljumeid, rakukesta tükke, kolloidosakesi (pektiin, valk, parkaineid) ja lahustuvaid aineid (suhkrud ja molekulaarühendid). Mahla selitamise põhieesmärgid: o Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga o Mahla stabiliseerimine o Organoleptiliste omaduste parandamine Mahla selitamine tähendab mahla puhastamist heljumist ja kolloidosakeste suuremast osast. Mahla selitusmeetodid: o Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon
Filtrid (liiv, aktiisüsi) Flotaatorid- väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale , sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistmaterjalist kus eralduvad vees olevad heljumosakesed. Keemiline puhastus: Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja ja veest kõrvaldamis vajava reoaine vahel. Keemiline sadestamine ehk setitamine, Kogulatsioon- vähendatakse peenete kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks, Hapendamis-taandamise(redoks)protsessid, muutumine vähem ohtlikusse vormi. Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus.
a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla TOITEREZIIM-taimede keemilises koostises mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja umbes 50 elementi. laguproduktide profiilist välja.protsessi
Kui osakeste suurenemine- sade koosneb väikesest arvust suurtest osakestest Niisiis: kõrge SÜK-> domineerib tuumakeste moodustumine->suur arv väikesi osakesi; Madal SÜK->domineerib suurenemine-> kristalne sade Eksperimentaalne kontroll sademeosakeste suuruse üle Vähendada SÜK - Kõrge temperatuur(suurendab sademe lahustuvust); - Lahjad lahused; - Aeglane sadestusreaktiivi lisamine, koos segamisega; - pH mõju Kolloidsete sademete koagulatsioon- koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed: Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu
Raskmetallide imbumisele mõjuvad pH, pE, temperatuur, katioonide vahetusvõime, pinnase mineraalosa ning orgaaniliste ainete koostis ja sisaldused. 12. Ohtlikke ainete muundumine hüdrosfääris: olulisemad protsessid. Nimetage ja seletage. Reoainete muundumised hüdrosfääris toimuvad füüsikaliste, keemiliste ning biokeemiliste protsesside käigus, kus olulised on järgmised protsessid: hüdrolüüs kui molekul lõhustub H2O molekuli liitumise teel; sadestumine ning sellega kaasnev kolloidosakeste aglomeratsioon; oksüdatsioon-taandumine (tavaliselt mikroorganismide mõjul); sorptsioon, kus osalevad põhjasetted, heljuvas olekus mineraalid ja orgaanilised osakesed; biokeemilised protsessid, mis hõlmavad hüdrolüüsi ning oksüdatsioon-taandumise reaktsioone; fotokeemilised reaktsioonid. 13. Valkude koostis, struktuur ning bioloogilised funktsioonid Valgu molekulides moodustavad aminohapped kolmemõõtmelise struktuuri. Valkudes on
pinnakraapidega. 6. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest: - kemikaali lisamine ja segamine - pH reguleerimine - flokulatsioon, - sette eraldamine; - settekäitlus. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH- väärtuste reguleerimisega. Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule
Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil 57. Näivleetumine.
moodustamisega: Vesinikaatom reageerib hapnikuga ning moodustub hüdroperoksüülradikaal: Hüdroperoksüülradikaal osaleb ahelreaktsioonides: Hüdroperoksüülradikaal on väga tähtsate atmosfäärireaktsioonide vaheprodukt, kuigi see reageerib teiste osakestega aeglasemalt kui hürdoksüülradikaal. 12. Millised protsessid leiavad aset atmosfääris tahkete osakeste pinnal. Illustreerige valemitega. Osakesi, mille suurus on võrdne kolloidosakeste suurusega (0,001 10 m), nimetatakse aerosoolideks. Need osakesed pärinevad mereaerosoolidest, suitsugaasidest, tolmust, jne. Siia kuuluvad ka bakterid, udu, õietolm ja vulkaanide tuhk. Atmosfääriosakesed võivad difundeeruda, koaguleeruda, sadeneda, kondenseeruda või reageerida atmosfääri gaasidega. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Näiteks: püriidi särdamisel ja lubjakivi kuumutamisel:
muudetakse otseselt elektrienergiaks. KEEMILISE TASAKAALU NIHKUMINE- ainete kontsentratsioonide muutumine tasakaalus oleva süsteemi üleminekul (välisteguri toimel) teise tasakaaluolekusse. KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABEL- tabel, milles elemendid on reastatud tuumalaengu (aatomnumbri) kasvu järjekorras. Koosneb rühmadest ja perioodidest. KERGMETALLID- metallid (Na, K, Mg, Ca, Al) tihedusega alla 5 g/cm3. KIVIM- mitmest mineraalist koosnev moodustis. KOAGULATSIOON- kolloidosakeste liitumine. KOEFITSIENT- vt. kordaja. KOLLOIDLAHUS- vedelik (süsteem), milles pihusunud aine osakesed on suurusega 10-7-10-5 cm. KOMPLEKSÜHEND- keemiline ühend, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid. Kompleksioon koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist ja sellega seoses olevatest lisanditest (aatomid, ioonid või molekulid). KONDENSATSIOON- auru (gaasi) muutumine jahutamisel vedelikuks.
kokkupuute piirkonnas põhjustab ühendite eraldumise ükteisest. Jaotumisprotsessi olemuse järgi eristatakse kuute erinevat kromatograafiat.Liikuva faasi agregaatoleku põhjal eristatakse gaasi- ja vedelikukromatograafiat. Liikumatu faasi paigutuse põhjal eristatakse kolonn- ja kihtkromatograafiat. Esimesena võttis kasutusele M.Tswett. Rakendatakse keemilises analüüsisja eriti puhastekeemiliste ühendite saamisel. 48.Elektroforees Makromolekulide separeerimine elektriväljas. Kolloidosakeste ja makroioonide liikumine elektrvälja mõjul katoodile(kataforees) või anoodile (anaforees). Seda põhjustab osakeste elekrilaeng, mis kolloidosakeste puhul tuleneb osakeste tuumadel absorbeerunud ioonidest. Elektroforees võib toimuda ka lahustiga immutatd kandmaterjalil- filterpaberil(paberelektroforees) või geelil(geelelektroforees). Elektroforeesi rakendatakse metallide pinnale kolloidosakestest kattekihi tekitamiseks,
47. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim)
loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline
Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa. Sisemine osa – tuum – koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakeste põhilise massi. Tuum adsorbeerib oma pinnale kas positiivseid või negatiivseid ioone, mis annavad tuumale laengu. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Fajansi-Panethi reegli järgi saavad nendeks olla ainult ioonid, mis on tuumas olemas. Vastasioonid – difuusne kiht. 49. Kolloidsüsteemide jaotus, lüofiilsed ja lüofoobsed süsteemid, mitselli moodustumine pindaktiivsete ainete lahustes.
annaabi.ee 
