..................................... 3 Katariina II valitsejana................................................................................................................ .............................. 4 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad.......................................................................................... 5 2 Katariina varajane valmisolek troonile tõusmiseks Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2.mail 1729.aastal Pommeri Stettinis. Tema isa Christian August teenis seal Preisi kindralina. Sophie’ t peeti tahtejõuliseks, elavaks, ärksaks ja enesekindlaks. Tal näis olevat enesearendamiseks vajalikke omadusi ning teda valmistati ette juba maast ja madalast õukonnaeluks. Tema ema nägi palju vaeva, et tütrest kangekaelsust välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud. Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina ( ) ning 29
RAKVERE GÜMNAASIUM Katariina II Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada. Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps. 1744
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis
Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg Paul I ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas
Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21.august 1745 aastal
traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga.
Samuti võimaldab antud teos tutvuda tsaaririigi õukondlike omapäradega. Montefiore teose peaeesmärgiks on aidata mõista Grigori Aleksandrovitš Potjomkini tõusu ratsakaardiväelasest silmapaistvaks vene riigitegelaseks, sõjaväelaseks ning Katariina II favoriidiks. Raamat on kronoloogiliselt üles ehitatud, koosneb kaheksast osast, ning käsitleb Potjomkini ja Katariina omavaheliste suhete arengut 52 aasta jooksul. Nende aastate jooksul tõusis vürst peaaegu võrdväärsesse partnerlusse Katariinaga, millesse olid põimitud nii sõprus, armastus kui ka poliitika. Samal ajal annab raamat ka ülevaate Euroopa poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest arengutest 18.sajandil, käsitledes Vene-Türgi sõdasid ning Krimmi ja Musta mere ranniku liitmist tsaaririigi koosseisu. Eraldi tooksin välja ka lõppsõna, milles autor kirjeldab kokkuvõtlikult Katariina elu pärast vürsti surma
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. 1761. aastal impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele, kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed, kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis poeg, suurvürst Paul Petrovitš (tulevane keiser Paul I), ja hiljem tütar Anna, süvendas
tinginud Peeter I sihitu välispoliitika. Riigivalitsejana jäi kirjaoskamatu Katariina üsna tagaplaanile ja võim riigis koondus 1726. aasta veebruaris moodustatud Kõrgeima Salanõukogu kätte, mis koosnes püsivast 7 salanõunikust. Peeter II (1727-1730) Elas aastatel 1715-1730. Peeter II asus troonile kui ta oli 11-aastane. Keisriks krooniti ta 25. veebruaril 1728. aastal. Kuna ta oli alaealine, siis valitsesid tema eest esialgu vürst Aleksandr Mensikov ning tema kaaskondlased, hiljem aga oli riigis tegelikuks võimuks Kõrgeim Salanõukogu, mille koosseis aga muutus, sinna kuulusid ebasoosingusse langenud Mensikovi asemel 4 vürsti Dolgorukide suguvõsast ning 2 Golitsõnit. Peeter II valistusajal viidi Venemaa Keisririigi valitsemine üle Peterburist Moskvasse. Ametlikult kuulutas Peeter end oma vanaisa reformide vastaseks, ent tegelikult laveeriti tema ajal läänelikkuse ja traditsioonide vahel. Anna Ivanovna (1730-1740)
Referaat Friedrich II Diana Aronia 10b Kohila Gümnaasium Friedrich sündis Berliinis 24. jaanuar 1712. Ristimisel sai nime Karl-Friedrich. Tema isa oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I, Hohenzollerite dünastiast ning ema Sophie Dorothea von Hanover, kes oli Inglismaa kuninga Georg I tütar. Friedrich oli teine laps selles suure kuninglikus peres, kus sündis kokku 14 last. Kuningas Friedrich Wilhelm I tahtis, et tema pojast saaks ideaalne sõjamees, tõeline vaese, kuid tööarmastaja Preisi pärija. Isa suurim kirg oli tema vägi. Õukondlikud lõbustused, mood, galantsed peod olid kauaks välja heidetud Berliinist. Aga noor Friedrich omas hoopis teistuguseid kalduvusi huvides: talle meeldis flöödimäng, prantsuse filosoofia ning tantsud. 1730. aastal sai Friedrich tuttavaks leitnant Hermann von Katte'ga, kellega ta üritas pageda
21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha
interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu.. . Katariina elukäik Kui pärast keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, ilmnesid üha tugevamini mehe lühinägelikud ambitsioonid, eriti vastumeelselt tema Preisi-lembus. Katariina taha koondunud kaardivägi kuulutas ta paleepöördes vastu 14. juulit valitsejaks. Asjasse oli kahtlemata segatud ka võimuahne Katariina ise, kuna rügemendis teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, ometi eelistatakse näha, et keisrinnasse ei puutunud Orlovi venna korraldatud Peeter III mõrv mõni päev hiljem ja
Peale asjatundjate värbamise oli suursaatkonna ülesandeks veel tutvuda Euroopa sõjalise- ja tehnilise tasemega. Välisreisil tutvuti mitmete eurooplaslike tavadega. Samuti töötas Peeter Euroopas ka tervelt nädal aega laevaehitustöökojas, millest ta väga huvitatud oli. Euroopast tagasi Venemaale suundudes saadi teateid Venemaal puhkenud streletside mässudest, mis sundis tagasiminekuga kiirustama. Ravas tehti aga üks pikem peatus, kus Peeter kohtus Poola kuninga August II ' ga ehk Friedrich August Tugevaga. Diplomaatilised läbirääkimised lõppesid aga edutult. Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud.2 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Reformide ajastu Kui oldi 1698. aasta septembris tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest
Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 17611762 PeeterIII 17621796 Katariina II 1796 1801 Paul I 18011825 Aleksander I 18251855 Nikolai I 18551881 Aleksander II 18811894 Aleksander III 18941917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste
vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve
Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada. Vale-Dmitri tahtis muuta Venemaa katoliiklikuks ja seetõttu toetasid teda paavst ja Poola-Leedu. Dmitri rünnak Venemaale oli võimas palju kindlusi langes tema kätte vastupanuta. 1605. a. sai Vale-Dmitri troonile. 1606. a. kukutavad bojaarid Vale-Dmitri. ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a
Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Lapsed 1-st abielust: Aleksei (1690), Aleksander (1691), Pavel (1693) Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta (1709), Natalija (1713), Margarita (1714), Pjotr (1715), Pavel (1717), Natalija (1718), Pjotr (1723), Pavel (1724). Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ilma troonipärijat määramata ja testamenti jätmata. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevits ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks Aleksandr
Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu." Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. · Esimene naine Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina · poeg Aleksei Petrovits · Teine naine Marta Elena Skawronska ehk Katariina I · tütar Jelizaveta Petrovna · tütar Anna Petrovna suri Peterburis 8. veebruar (28. jaanuar) 1725. Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist.Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter Aleksejevits ja enne abielu Katariinaga sündinud tütred. Peale Peetri surma moodustus 2 võimutaotlejate gruppi, kus esimeses oli liidriks Aleksandr
Nimelt 25. juunil 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Ivani ja Peetri kroonimist tsaarideks Jumalaema Unspenski peakirikus. Regendina valitses Peetri poolõde Sofia kuni 1689. aastani. Peetri jaoks oli valmistatud lisakomplekt võimutunnuseid karusnahaga servatud kroon, mida nimetati Monomahhi mütsiks, riigiõun ja valitsuskepp, rinnarist ja keep ning kaastsaaridele oli tehtud kahekohaline troon.3 Selle kahekohalise trooni taga varjas end valitsejanna Sofia, kes ütles vendadele kuidas käituda ja mida öelda. Nii käisid nad pidulikel vastuvõttudel ja kiriklikel tseremooniatel, mis ei toimunud küll tihti, kuid see-eest olid väga väsitavad. 2 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 33 3 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 35 5
Selles rängas olukorras hakkasid levima kuuldused, et Dmitri jäi siiski ellu ning igaltpoolt ilmuma vale Dmitrid. Kuulsam neist kannab nime Vale-Dmitri I. Godunov suri 1605 ning ValeDmitri sai tsaariks. Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks. VD püüdis võita enda poole vene mõisnikke. VD oli tänu võlgu Poolale(miks? :|). Teda hakati põlgama ja mais 1606 puhkenud rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud Poola-Leedu riigi tagasitõrjumisest, sest muidu oleks võinud tekkida suur slaavi riik, millele Rootsi ei suudaks vastu seista. 1609 Veb. allkirjastati leping mille kohaselt pidid Rootsi väed abistama tsaari võitluses poolakatega. Tehti Rootsi-Vene ühisvalitsus, kuhu kuulusid 2 rootslast ja enamik nuvgorodlast. 1610 kukutati Vassili troonilt
tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
aadlite käest võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati ametisse riigiametnikud intendandid. Richelieu pidas ka kultuuri ühtlustamist vältimatuks. Ametlikuks kultuuri ideoloogiaks sai klassitsism. Richelieu asutas Prantsuse Akadeemia (eesmärgiks hoida prantsuse keele puhtust, tähelepanu pööramine kirjanduse vormilistele külgedele). *Louis XIV Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV(1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad Itaalia päritolu esimene minister kardinal Jules Mazarin, kes oli Louis XIV ema Austria Anna armuke. 1661.a. suri Mazarin ja 23-aastane Louis XIV asus ise valitsema, erinevalt oma isast Louis XIII-st otsustas ta tegeleda riiki puudutavate asjadega (,,Riik see olen mina!"). Louis XIV ei kehastanud mitte ainult Prantsusmaa absolutismi, vaid teda peeti kogu ajastu puhtaimaks esindajaks
pealinn. 1721. aastal võttis Peeter I endale imperaatori ehk keisri tiitli. Vene riik sai impeeriumiks. Paleepöörded: Peeter I kehtestas troonipärimise korra , mille kohaselt võim läks edasi ka naisliinis. Tänu sellele oli võimalus tõusta valitsejaks ka sellel, kellel Romanovite dünastiaga oli kauge sugulus, kuid keda toetasid mõjukad rühmitused. Peeter I surma järel asus troonile tema lesk Katariina I, kelle varjus valitses hoopis Peeter I soosik vürst Aleksandr Mensikov. 1717. aastal haarasid võimu vanade bojaarisuguvõsade esindajad, vürstid Dolgorukovid, Golitsõnid jt., kes panid troonile Peeter I 12 aastase pojapoja Peeter II. Too suri 1730. aastal rõugetesse. Valitsejaks sai Peeter I vennatütar, Kuramaa hertsogi lesk Anna Ivanovna, kes valitses järgmised 10 aastat. Anna Ivanovna suri 1740. aastal ja see võimaldas pead tõsta rahvuslikel jõududel. 1741. aastal tõsteti troonile Peeter I tütar Jelizaveta, kes valitses 20 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
