TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi
Ka Illimar oli abis ning aitas tädil värve valida. Ühel päeval saabus Piiskop oma kalakotiga ning Illimar imestas, kuidas ta talvel kala püüda saab. Kõik tegelesid millegagi: rätsep ja sepp olid tööl ning tegevust jätkus. Illimar käis koos Karlaga tuuleratast veeretamas. Nad käisid pikemat aega tuuleratta sabas ning see pidi alati juhatama otsitava asja juurde. Mõisa ees seisis Nunn-Jaani 6 hobune ning regi. Nüüd teati, et Nunn Jaan on jälle mõisas, kuid keegi ei teadnud kus täpselt. Karla oli ise teinud püssi ning nüüd tahtsid nad seda koos Illimariga saunas lasta. Illimar pani püssirohu põlema, käis kõva pauk ning keegi nagu liigutas saunalaval heintes. Seal oli Nunn Jaan. Ta oli selline, kes kõigepealt hästi palju sõi, siis magas ja siis jälle otsast peale niimoodi. Illimar õppis ka seda, et kohustused ja töö ei ole meeldivad asjad. Küünlakuul oli suur torm ning peale seda läks ilm üha soojemaks ja soojemaks. Lumi hakkas
Selle peale pandi Indrek tööle lätlase asemele, kes pidi ööpäeva ringselt ust avama kui vaja. IX Indrek sai seal ööbides nii mõndagi näha. Üks poolakas kes seal koolis õpilane oli, hakkas teda solvama ja Indrek virutas talle , kuid surem kaklus jäi ära kuna teised sekkusid. Hiljem öösel hakkasid poisid kahe uue õppejõu kulul nalja tegema ja laulsid toas ja tegid lärmi. Kui aga õpetaja tuppa jõudsid, siis oli seal vaikus ja keegi ei teadnud midagi. Siis vahetasid õpetajate viinapudeli veepudeli vastu, mis ajas õpetajad omavahel sõimama, kui ka see rahunes, siis koputasid poisid poole ööni õpetaja ukse peale, kuni ühel õpetajal üle viskas ja läks tõmbas poisse voodist põrandale, kuid ta tõmbas ka ühe sellise poisi põrandale, kes tõesti ka magas ega saanud asjale pihta. See aga hakkas vastu võitlema õpetajaga, mille tulemusel lõhkusid kapi otsas seisvad Goethe ja Shilleri kipskujud ja lae all rippuva luige
Siis ta ütles ainult poolttõtt. Ta rääkis, et oli põgenenud oma kaupmehest isa juurest, et vaatata ka mujal maailmas ringi. Ning seejärel tegi ettepaneku jääda nende sekka ja õpetada neile teisigi ajujahi üksikasju. Nad läksid Marci juurde, peatusid uhke lossi ees. Loss kõrgus mere kohal, ilus ja võimas, hästi varustatud kõigega, et vastu panna rünnakutele ja neid tagasi lüüa. Nad olid jõudnud Tristani vanemate abiellumis kohta, kuid paraku Tristan ise seda ei teadnud. Nad olid Tintagelis. Kui Marc oli Tristaniga kohtunud, märkas ta temas midagi tuttavat ja kiindus esimesest pilgust. Kuid ta ei teadnud, et Tristan oli tema õe Blanchefleuri poeg. Ühel õhtusöögil ilmus parunite ette üks Walesi muusik, kes oli oma ala meister, ja laulis harfi saatel ühe muistse loo. Kui ta oli selle lõpetanud, avaldas Tristan enda arvamust ja ütles, et see on kõigile teada lugulaul. Seejärel küsis muusik, mida
veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju XVIII - Andres mõtles, et kui poleks Jussi lasknud sauna, poleks praegu neil lapsi ja Mari võiks talle uueks perenaiseks olla, sest ta saab siin kõigi toimetustega nii hästi hakkama ja seda oli ka Krõõt tahtnud - Juss tunneb Marist saunas puudust, muretseb, ega naine tahagi Andresele perenaiseks minna,
,,Kuningas Oidipus" on antiiktragöödia, sest see vastab kõigile tragöödiaks olemise kriteeriumitele. (Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend). Kõige täiuslikumaks tragöödiaks on peetud Sophoklese "Kuningas Oidipust". Oidipus püüdis vältida kuritegusid, mida Delfi oraakel oli talle kuulutanud. Kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks: tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine,
Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama. Tagasi jõudnud rääkis ta, et Hiie talus on probleeme. Joosti ruttu kohale. Nad päästsid Hilda vägistamisest. Taavi viis Roosi Augusti ja Peetal Rause metsa. Ta lasi Augustil mehe kinni siduda. Augusti ülesandeks jäi Peetal Rause tappa. August hulkus nüüd, sest mehed metsas ei usaldanud teda ning Roosil olid taas venelased. Ta märkas salkade lisandumist ning tahtis Ignase abiga mehi hoiatada (ta ei teadnud, kus punker on). Ta jäi venelaste kätte ja ta sai haavata. Tõmm ja Ignas veetsid öö lakas. Hommikul kuulis Ignas vene keelset juttu. Ta ajas poja üles,et koos asja uurida. August tuli hobusega. Ta käes oli ka granaat. Talle oli antud käsk Ignas tappa. Selle asemel andis ta hobuse Ignasele. Ignas saatis poja hobusega mehi hoiatama. August tappis end granaadiga. Peagi ilmusid venelased nähtavale. Ignas lasi nende suunas ning hetkeks tekkis vaikus
Söömise ajal märgati haarangut. Leonard läks punkris olevaid mehi hoiatama. Tagasi jõudnud rääkis ta, et Hiie talus on probleeme. Joosti ruttu kohale. Nad päästsid Hilda vägistamisest. Taavi viis Roosi Augusti ja Peetal Rause metsa. Ta lasi Augustil mehe kinni siduda. Augusti ülesandeks jäi Peetal Rause tappa. August hulkus nüüd, sest mehed metsas ei usaldanud teda ning Roosil olid taas venelased. Ta märkas salkade lisandumist ning tahtis Ignase abiga mehi hoiatada (ta ei teadnud, kus punker on). Ta jäi venelaste kätte ja ta sai haavata. Tõmm ja Ignas veetsid öö lakas. Hommikul kuulis Ignas vene keelset juttu. Ta ajas poja üles,et koos asja uurida. August tuli hobusega. Ta käes oli ka granaat. Talle oli antud käsk Ignas tappa. Selle asemel andis ta hobuse Ignasele. Ignas saatis poja hobusega mehi hoiatama. August tappis end granaadiga. Peagi ilmusid venelased nähtavale. Ignas lasi nende suunas ning hetkeks tekkis vaikus
hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel
läbivad mitut peatükki, näiteks Liina ja Hansu armuromaan. Raamat on seotud tervik. 3. Mitu lugu teoses jutustatakse? Pane kirja iga loo lühike sisututvustus ning lisa lõppu kokkuvõttev küsimus selle kohta, millest lugu räägib. Nt Milleni võib viia ahnus? Igat sisututvustust illustreeri näidetega tekstist. Jaan läks mõisasahvrisse vargile, kuid kuna Jaan on rumal sulane, siis ta ei teadnud, mis on seep ning sõi suures koguses seepi. „Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4) „Ole rahul, ei ta sure
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha. Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas. Surmapõhjus: lasti maha 4.6. E. Kõiva Sünnikoht: Harala Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid; Välimus: küllap hea välimusega, kui tal nõnda palju naisi oli; Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei
Isegi tema kolleegid panid tähele, et Indrekut tabas mingi imelik huvi oma töö vastu, et isegi öösiti töötas. Ühel päeval tuli Indreku juurde Kalvi, kes alguses hakkas oma kurnavast tööst ja perest rääkima, kuid jättis vihjeid, millest Indrek aru sai. Nimelt esimese kõneluse lõpus lausus Kalvi lause, et küll on kahju nendest meestest, kes ei tea kus nende naised käivad. Kuid Indrek tegi nagu poleks sellest aru saanud. Isegi Indreku ämm ei teadnud enam midagi öelda, kuna tal oli piiritus leitud ja karistuse mõistmine ees. Mitu päeva ajas Kalvi oma juttu ühe teema ümber. Kalvit ajas pidevalt segadusse see , et Kalvi poolt tõsised ütlused naiste ja perekonna kohta Indrek tegi naljaks, kuni ühel päeval Kalvi ütles, et Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas
- linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda - algul läks Indrek valesti, käis kurakätt, kuigi pidi hääd kätt hoidma, lõpuks jõudis kohale ning ootas direktori vastuvõttu II - Indrek jõudis koolini, ta juhatati Mauruse juurde - teel trepist üles direktori kabinetti koges ta äratundmisrõõmu, trepiruumilõhn meenutas talle Vargamäel kirikus temast möödunud naiste lõhna, kes läksid palvetama, tol korral küsis ta: „Lõhnab siis õpetajaproua leian nõnda?“
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt
nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
- ,,Dresden oli nüüd nagu Kuu pind aina mineraalid. Kivid olid kuumad. Kõik muu kogu ümbruskonnas oli surnud" lk 138 9 - Valenciani jõudis teade lennuõnnetusest, sõitis kohe Billy juurde haiglasse, tegi teel sinna avarii, kuid midagi erilist ei juhtunud, kui teine õnnetuses osalenu naist üle vaatama tuli, sõitis see minema ja haigla juurde jõudes minestas ära - õde ja arst tulid vaatama, mis juhtunud on, kuid Valencia oli sisse hinganud heitgaasi ja suri veidi hiljem - Billy ei teadnud naisega juhtunust midagi, sest ise taastus alles opist - oli ühes palatis Harvardi ajalooprofessoriga, kes oli haiglas jalaluu murru tõttu, haiglas oli ka professori naine Lily, kes kartis Billyt, sest ta sonis - professor luges Hiroshima pommitamise kohta ajaviiteks, naine tõi ka Dresdeni pommitamise kohta teoseid - Billy rändas jälle ajas, ärkas Vermonti haiglas oma poja Roberti kõrval, kes nüüd oli täiskasvanud - Billy Valencia matustel olla ei saanud, sest oli selleks liiga haige
Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on
et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti, kuigi ta ei teadnud, et alles homme hommikul. Kui Miina koju jõudis, siis ta ei jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks
et kui ta oleks kupjaga abiellunud, siis ei oleks seda juhtunud. Miina sülitas kupjale otse näkku. Siis astus piitsutaja vahele ja ütles kupjale, et ta vaese tüdruku rahule jätaks. Teel koju nägi Miina Mai-d. Mai ei tundnud teda kohe ära. Kui lõpuks Mai mõistis, et see on Miina, siis ta küsis, et mis juhtus. Miina rääkis kõigest Mai-le. Mai küsis, et millal siis Päärn pidavat minema ja Miina ütles, et täna õhtul arvatavasti, kuigi ta ei teadnud, et alles homme hommikul. Kui Miina koju jõudis, siis ta ei jõudnud enam oma jalgagi üle lävepaku tõsta. Järgmise päeva õhtul oli jälle Uustoa saunas kõvasti seljamäärimist. Päärn sai ju 80 hoopi. Uut seadust uuritakse edasi Ants läks jälle linna nõu küsima seaduste kohta, kuid kõik kohtuhärrad olid, kellet ta küsis, mõisnikud. Ants soovis vene keelst seadustiku kuid keegi ei andnud seda, üks
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK................................................................................................ 13 VII PEATÜKK.............
Raamat jutustab Laari, Enriku, Anti, Mikku, Riko, Siimu, Joosu, Peepu, Volemri ja Antsu tegemistest. Räägitakse põhiliselt sellest, kuidas inimesed hakkama saavad nendel rasketel aegade, kui külast käivad läbi erinevate maade sõdurid ( poolakad, rootslased, venelased ). Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud. Kord tulnud külla uus kirikuõpetaja, kellel oli väga ilus lauluhääl, usust ta eriti ei teadnud, natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda. Mehed tast lugu ei pidanud, kuid naised olid väga temasse kiindunud (kauni hääle pärast). Nii ta siis võrgutaski naisi, meelitas mõned voodissegi, mille peale mehed ja isad väga kurjaks said. Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses.
ooper- lõbustused. Kuid Irma ei mõistnud, milleks on neid lõbustusi vaja, kui neil kahekesi koos olles on hea, nii, et teisi ei ole. Irma arvas, et teisi las lähevad vaatama ja kuulama need, kel ei ole omal kodus midagi muud aga kui seinad, asjad ja söök ja jook, ükskõiksus, tüdimus, igavus ning igatsus. Üks päev Rudolf aga küsis, kas Irma ei tahaks temaga üht ärireisi kaasa teha. Irma lõpuks otsustas minna ise ei teadnud küll kuhu aga ta läks. Selgus, et nad läksid oma uude koju. Sooniku tallu, kus kohtasid sealset pererahvast. Vanamemm nähes Irmat soigus endamisi, et liiga nooruke meie koha perenaiseks. Nad suundusid põllult uudistades heinamaa poole ja siis Irma taipas, miks Rudolf tal ennist kõrged kalossid oli käskinud jalga panna. Nad seisatasid heinaküüni ees- millest hiljem nende nn. armumuuseum sai. Seal tuli värsket heina lõhna, nad pikutasid nende heinade sees
Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et
armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua
Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis
palju seda ka maha ei raiuks. See sümboliseerib Tristani igavest armastust Isolde vastu. 8. Keskaegne linnakirjandus. Linnaluule ja Francois Villon Keskaegne linnakirjandus Keskaegne linnakirjandus kujunes välja lihtsamaks ja rahvapärasemaks, rahva seas populaarsemaks kui rüütlikirjandus. Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik- poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele
tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 19)P.Merimee looming. (1803-1870)
lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it.
et tal on nüüd aeg minna. Theseuse vanaisa oli laeva valmis pannud, kuid Theseus keeldus minemast meritsi, kuna see on liiga ohutu, ta läks jalgsi. Theseus tappis kõik mehed, kes varastasid või üldse midagi halba tegid. Ta oli väga kangelaslik. Kreeklased ülistasid Theseust, sest too puhastas nende maad kurjategijatest. Ateenasse jõudes oli ta juba tuntud kangelane ja tal paluti minna peole kuninga juurde, kes ei teadnud, et too kangelane ongi tema poeg Theseus. Tegelikult oli kuningas aga kade kanglase populaarsuse peale ja kutsus võõra külla selleks, et ta ära mürgitada. Sellist nõu andis talle Medeia, kes oli näinud, kes Theseus tegelikult on. See plaan läbi ei läinud, kuna Aigeus tundis poja mõõga järgi ära ning Medeia sai põgenema. Aigeus kuulutas kogu maale, et Theseus on tema poeg. Aastaid enne Theseuse linna jõudmist oli Ateenat tabanud õnnetus: Kreeta valitseja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
