uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Tähtsus: Mida rohkem on kättesaadavat energiat, seda kiiremini areneb tehnika ja tehnoloogia ning seda vähem on vaja inimestel teha füüsilist rasket tööd. Taastuvad energiaallikad: maapöörlemise energia, maa gravitatsiooni energia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, päikese energia jt. Taastumatud energiaallikad: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Traditsioonilised energiaallikad: fossiilkütused (vt. Taastumatud kütused), tuumaenergia, vee-energia, osa biomassi energiast. Need on energiaallikad, mille kasutamine on praegu väga tavaline. Alternatiivsed energiaallikad: päikeseenergia, tuuleenergia, tõusu.ja mõõna energia, geotermaal energia...jt Need on energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad või on need kallid ja ei tasu ära. 36
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Riikide arengutaseme näitajad. SKT- sisemajanduse kogutoodang. USD/ 1 in aastas. SKT on rahvamajanduse toodangu hulk rahalises väljenduses, mis on valmistatud antud riigi territooriumil aasta jooksul. GDP- gross domestic product HDI- Human development index/ inimarengu indeks. Koosneb üle 100-st erinevast näitajast (SKT, kirja oskus, arstiabi, haridus, puhkuse võimalus jne) näitab, millises riigis on hea elada. Mc´donaldsi index- näitab palju peab tegema tööd riigis ühe bigmaci jaoks. Eestis 30 minti, indias 2 päeva, Norra 10 minti. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid · EU- algselt majanduslik liit, hiljem ka poliitiline ja kaitse liit. · WTO- world tradeing organisation. Eesmärk elavdada maailma kaubandust ja alandada tollitariifi. · UN- united nations, ÜRO
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu. Inimarenguindeks vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus (kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad)
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
10) MIS ON SKT (SKP)? Sisemajanduse kogutoodang on rahvamajanduse kogutoodangu osa mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (Tavaliselt aasta ) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses . See käib nii : 1. aasta / 1 el /USA dollarites teenintud tururiigis . 11) TOO KOLM NÄIDET RIIKIDEST MIS KUULUVAD ERINEVATESSE ARENGUTASEMEGRUPPIDESSE SKT ALUSEL . Vähim arenenud riigis on : Lõuna riigis ( Aafrika , Aasia ja Lõuna Ameerika ) Kõrgelt arenenud riigid on : Peaaegu kõik Euroopa riigis , Austraalia , Iisreal , Jaapan , Kanada , Usa ja Uus Meremaa ning Istandusriigid . 12) MIS ON SUURRIIK ? ( TOO NÄIDE ) Riik, kelle majandus , territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid arvestama tema huvide , ambitsioonide ja poliitikaga . (Suur territoorium , rahvaarv , sõjaline , poliitiline ja majanduslikult suur )
Keenia; üle 2000 sordi.) 53. Too välja vähemalt kaks istanduskultuuri! (datli- ja kookospalm, banaan) 54. KOOKOSPALM - pärit, milleks kasutatakse, eksportija? (pärit Okeaaniast Polüneesia saarelt ja on tüüpiline kultuurtaime vaikse ookeani saartele; kondiitri- ja kosmeetikatööstuses; suurim eksportija Filipiinid.) 55. DATLIPALM - iseloomustus, tootjad? (üks vanimaid kultuurtaimi ja tähis oaasides; Iraak, Iraan, Egiptus, Saudi- Araabia.) 56. BANAAN - iseloomustus, tootjad? (maailma suurim rohttaim/kobaras üle 100-300 vilja ja kaal üle 30 kg/jagunevad dessert- ja jahubanaanideks; suurimas (dessertbanaanide) tootjad Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Costa-Rica, Panama.) 57. Milline on põllumajanduse mõju keskkonnale? (kuivendamine - kemikaalide kadumine vette [-> kuivendusvete biopuhastamine]; niisutamine - muldade sooldumine [-> niisutamise käigus üleliigse vee
Mõõdukas parasvöötmes 19. Miks valitseb paljudes maailma piirkondades nälg? Selgita erinevaid põhjuseid ja nende tagajärgi. Kuidas saaks olukorda muuta? ● Kõrbestumine(maa temp liiga kõrge, tekivad kergesti kõrbed) maad koomartakse liiga palju, mineraalid kaovad.rahvastiku kiire juurdekasv ● vaesus- pole raha süüa osta ● madal haridustase ● kliimamuutuste mõju- vähendavad vee kättesaadavust ● linnastumine ● põllumajanduspoliitika- investeeritakse liiga vähe ● toidu raiskamine, ületootmine kuidas saaks olukorda muuta: ● toiduharjumuste muutmine ● pereplaneerimine ● haridustaseme tõstmine ● toidu raiskamise vähendamine ● maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine ● vetikate, pärmseente, bakterite kasutamine toidu tootmiseks (GMO kasutamine) 20. Mis organisatsioon on FAO ja millega ta tegeleb?
15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.
Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi 16:07 Energiamajandus Energiaallikad: Energiallikad Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Päikeseenergia Vee-energia Nafta, maagaas,kivi- ja Tuuleeneriga pruunsüsi, põlevkivi, turvas Bioenergia Maa pöörlemise energia Loodete energia tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus Termotuuma energia Nafta ja gaasitööstus 2/3 varudest Lähis-Ida riikides, Ladina-Ameerika suurimad ammutajad Mehhiko ja Venetsuela, Euroopa riikidest Venemaa
taastuv rajada ka väikese energiatarbimise korral väike energia hulk; kasutusala piiratud. Biomassi energia taastuv Saastet ei teki,tasub rajada väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energiatarbimise korra Energiarassurss Plussid Miinused Muu Nafta +energiasisaldus suur -vajab töötlemist -piiratud varud Kõige kasutatavam ahjukütus, +palju kasutusalasid -tuleohtlik -sellest sõltuvad teiste toodete elekter, keemiatooted, sõidukite hinnad kütus
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
ühendused.OPEC 2)majandusühendused riigid teevad koostööd,kas mõnes või kõikides majandus valdkondades Eesmärk:vabakauba vahetus.EFTTA,NAFTA,ASEAN,APEC,EL 3)Maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid WTO,IMF,IBRD(Maailmapank) 1) OPEC naftat eksportivate riikide org.(1960). - 11 liiget (Iraan,Iraak,Kuveit, SaudiAraabia,Venezueela,Alzeeria,Indoneesia, Liibüa, katar, nigeeria, aüe) - Kontrollib nafta hinda - Kaitseb liikmete huve 2) NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandus assotsiatsioon(1989) - vabakaubandus + rahvusvaheliste firmade koostöö korraldamine - 3 liiget (Kanada,Mehhiko,USA) 3) EUROOPA LIIT Liikmesriigid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa. Suurbritannia, Iirimaa, Taani. Austria, Rootsi, Soome, Portugal, Hispaania, kreeka Euroopa Liidu töö põhineb kolmel sambal: - I Euroopa ühendus
Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust. Suurimad tootjad Hiina, India. Suurimad eksportijad Tai (Hiina polegi, sööb ilmselt ise ära), India, USA joon: Riis (rohelise täpi juures kasvatatakse kõige rohkem) 8 Mais corn Põhil. USA-s Suurimad tootjad USA, Hiina Suurimad eksportijad USA Mais Puuvill cotton Aasia, Ameerika Suurimad tootjad Hiina, India, USA, Pakistan Puuvill
Metsade pindala on suurenenud Hiinas ja USA-s Vähenenud: ekv ja l-ekv sest võetakse põllumaad juurde Metsatööstusklaster –Metsa majandamisega, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ja äriteenused.(Soome ja Rootsi) Röövraie: Kesk-aafrika vihmametsad, Amazonase piirkond, indoneesia Happevihmad: Hiina, Jaapan, USA idaosa Metsapõlengud: Austraalia, USA, Kanada, Venemaa põllumaade laiendamine metsade arvelt- Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia ENERGIAMAJANDUS Elektroenergeetika – Elektri ja soojusenergia tootmine ja kasutamine ja juhtimine Energiavarad: Taastuvad ja taastumatud Miks kaasajal kasutatakse rohkem fossiilseid kütuseid, kui taastuvaid kütusevarasid? Energiahulk suurem. Energiaallikate osatähtsus maailmaenergia majanduses? Tähtsamad: nafta, maagaas ja tahked kütused. Elektrienergia tootmise peamised allikad maailmamajanduses? Tahked kütused(süsi), hüdroenergia ja tuumaenergia
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige
* Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala.
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3
tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine
sõltuvad Põhjast, peamiselt kolooniad. Dekoloniseerimine on koloniaalsüsteemi likivideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse,esmajoontes poliitilise iseseisvuse saavutamine. ARENGUTASEMENÄITAJAD : SKT (sisemajanduse kogutoodang)- rahvamajanduse kogutoodangu osa,mis hõlab ainult riigi territooriumil mingi ajalvahemikul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses. Rahvatulu terve rahva tulu (sama mis SKT edasi), maha aga arvestatud kaudsed maksud ja amortisatsioon. Riigid jagunevad : 1.)Kõrgelt arenenud riigid(MEDC) asuvad maakera põhjapoolsemates osades..Euroopa,Austraalia,Iisreal,Jaapan,Kanada,USA,Uus-Meremaa. 2.)Vähem arenenud riigid(LEDC) : Lõuna riigid.. Aafrika,Aasia,Lõuna-Ameerika. Uusindustriaalsed riigid riigid kes varem olid vähem arenenud kuid pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on arengutasemel jõudnud/jõudmas arenenud riikide hulka(Singapur,Lõuna- Korea). RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID : 1
3.SKT>20 000 USD 4.Heaoluühiskond 5.demokraatia USA, Luksemburg, Soome, Jaapan Lõuna-riigid:1.Madal või keskmine majanduse arengutase 2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis
Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas Lisanduvad veel põlevkivi, pruunsüsi ning turvas. Kivisöe leiukohad( USA, Venemaa, Hiina, Austraalia, Ukraina) Nafta leiukohad ( Saudi Araabia, Iraan, Venemaa, Venezuela, Iraak) Maagaas( USA, Venemaa, Kanada) Põlevkivi( Hiina, Saksamaa, Eesti) · Demograafilise ülemineku etapid, rahvastikupüramiid Demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus( sündimus väga kõrge,
Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
elualasi või hobidega tegelevaid inimesi erinevates riikides (nt ROK-rahvusvaheline olümpiakomitee, NBA...) ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon- Ülemaailmne rahu ja julgeolek EL - Euroopa Liit - Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL...Eesti liitus 2004 - Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine. - Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja
Bangladesh (1000 in/km2), Taiwan (600), Lõuna-Korea (500), Holland (400) Asustustihedust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid (kliima, reljeef, vetevõrk, maavarad jt.), Majanduslikud tegurid (pealinnad, sadamalinnad, töökohad jt.), Poliitilised tegurid, Ajaloolised tegurid 6. Demograafiline siire (üleminek), oskad kirjeldada erinevaid etappe, tead, kunas üks või teine etapp levis Põhjariikides ja Lõunariikides ning kus on levinud tänapäeval. Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suur sündimus (40‰) ; suur suremus (40‰) ; iive umbes 0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes Demograafiline plahvatus: suur sündimus ; järjest vähenev suremus ; iive kasvab ; varaindustriaalse tootmisviisiga langeb kokku ; põhiline 18. Saj Euroopas ; lõunariikides 20. sajandi keskel ; levinud arengumaades (nt. Nigeeria) Rahvastiku vananemise etapp: sündimus langeb (u 15‰) ; suremus langebuh ; iive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
