Kas A. Hitler oli Saksamaa ainus võimalus? Pärast esimest maailmasõda oli kõige kohutavam olukord just Saksamaal- ta pidi ära andma mitmeid maaalasid, sõja tegevus oli piiratud, majanduskriis oli kõige kohutavam- hüperinflatsioon. Oma nõrga riigiga piirasid ka nad teisi riike, kes olid tunduvalt paremas seisus. Seega otsisid sakslased igasugust väljapääsu nende ebaõiglasest saatusest. Adolf Hitler üritas aastal 1923 Münchenis võimu haarata, kuid natside mässulisus suruti kiirelt maha. Ta pisteti koos oma kaaslastega kongi, kus ta kirjutas oma raamatu ,, Mein Kampf", seal rääkis ta, kuidas suudaks Saksamaa oma olukorda päästa ning rääkis nende ilusast tulevikust.
Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele. ,,Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur vaid ka tema taga seisnud isik," selgitab Josephus. Ajaloolase sõnade kohaselt hirmutas inimesi hiigelsuure katapuldi vinnastamisega kaasnev ragin. Selle tekitas köite pingutamine vinnadega. Köied olidki need, mis mehhanismile tohutu laskejõu andsid. ,,Ja veel kohutavam oli heli, mida tekitasid sihtmärki tabavad kivimürsud," kirjutas Josephus. Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur, vaid ka tema taga seisnud isik. Ühes Põhja-Aafrikas peetud lahingus tabati heitemasinast vaenlase väeüksuse juhti, kes kaugemal seistes roomlasi varitses. Väljalastud raudvarb läbistas ohvitseri rinna ja naelutas ohvri tema taga seisnud hobuse külge. Kristiin Sõõrumaa 5k Antiikaja heitemasinad olid suure purustusjõuga - Imeline Ajalugu
suutnud-oma unistuste pärast ja soovist kaitsta riiki- jätta oma naise ja tütre siia Eestimaale. Igapäev me võime lugeda ajalehtedest, kuidas meie omad kaitseväelased pöörduvad taas kuskile kaugele missioonile, et seista riikide ja rahvaste vabaduse ja turvalisuse eest, kes seda ise veel teha ei suuda. Paljud emad, naised ja lapsed on jäänud oma kõige kallimast ilma, kuna nende poeg, mees või isa on valinud sellise tee, mis väärikalt läbida. Sõda on kõige kohutavam siin maailmas ja see võib mõjuda inimestele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Palju on mehi, kuid on ka naisi, kes naasevad sealt ja pole enam kunagi endised. Minu tuttav sõitis Afganistanis miini otsa ja läbi selle sai põletushaavu. Ka vaimselt on see teda mõjutanud väga palju. Ta ei suuda enam iial rahulikult magada, sest mitmeid aastaid on ta pidanud magama relv padja all. Ta ei ole enam endine, kuna ärritub väga kiiresti ja on rahutu.
Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma. Meie iseloom on meie saatus, seda võib väita ka Raskolnikovi kohta. Tema kõrkusest kantud, kuid siiski vigane teooria viis ta mõrvani. Mina, kes ma tundsin nihilistliku Raskolnikoviga hingesugulust kuni ta kohtlase teooria väljatulemiseni,
Eneseteostus ja selle hind Inimese üheks suurimaks vajaduseks on eneseteostus. Enamik meist püüdleb selle poole me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv? Ameerika psühholoog William James on öelnud: ,,Otsi üles see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: ,,Selline olen ma tegelikult." Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda." Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks
Me elame üksteisega külg-külje kõrval ja võime kogeda, et püüdlus eraklikule eluviisile on saanud üpris võimatuks. Me sünnime maailma olles üldjuhul ümbritsetud rohkearvulisest toetajaskonnast, kellest osa aastaid meie eest, meile endile sõnagi andes, distsiplineeritult hoolt kannavad. Ometi kasvades ja arenedes jõuame ühel hetkel mõistmiseni, et meid on jäetud ihuüksinda, õigemini me oleme seda alati olnud ja oleme edaspidigi ning kõige kohutavam avastus on, et see üksindus, millest me vabaneda soovime on tervenisti meie endi süü. Läänekultuurses maailmas, kus me elame, on psühholoogilisel tasandil enamjaolt rõhk pandud välisele elukvaliteedi edendamisele ning individuaalsele arengule. Ühiskond ei ole andnud meile piisavaid võimalusi oma seesmiseks arenguks ja ega suurem hulk inimesi neid tõenäoliselt ka otsima ei lähe, kui just päris kätte ei tooda. Võimalik, et selleks pole mingisugust põhjustki, kuna
4) "Üllatav loodus" Mark Carwardine Suur paks raamat annab endast kogu ülevaate kõige kõigematest kõige kestvaim armuhammustus; kõige venivam keel; kõige rohkem jalgu; pikimad mürgihambad; kõige ohtlikum kõrvetaja; kleepuvaim nahk; parim elektritajuja; kummalisim poksija; surmavaim sülitaja; suurim suu; kõige kunstipärasem kosimine; kõige paksem kiskja; raskeim puuasukas; kõige varasem laulja; kõige kohutavam tapja; teravaim kuulmine; väledaim vastsündinu; kõige nupukam tööriistategija; kõige entusiastlikum ühiselu; pikim ränne ja palju muud. Kokkuvõttes võib öelda, et raamat räägib loomariigi üllatavamatest võimetest, liikumisest, kasvust ja perekondadest. 5) "Seda kuuske peab kuulma" Aili Paju, Arne Ader Raamatus on hästi tabatud pildid looduses olevatest lindudest, loomadest ja taimedest ning nende juures huvitavad, kaasahaaravad jutukesed
valib endale uueks nimeks šarikov. Professor proovib Šarikovi muuta paremaks inimeseks ja õpetada talle häid kombeid. Hiljem näitab Šarikov dokumenti, kus ta nõuab endale ühte tuba korterist, seejärel võtab ta professori kabinetist raha ja tuleb samal ööl koju tagasi koos kahe sõbraga, kes varastavad professorilt mütsi ja tuhatoosi.Samal ööl oma kabinetis professor Preobraženski vestleb Bormentaliga sellest, et toredast koerast sai selline inimene. Kõige kohutavam on see, et tal pole enam koera vaid inimese süda. Ta on veendunud, et tema ees on Klim Tšugunkin kogu oma kuritegudega. Ükskord koju jõudes näitab Šarikov dokumendi, kus seisab, et ta puhastab linnatänavaid loomadest(kassidest jne). Mitu päeva hiljem toob koju neiu, kellega ta abielluda tahab. Professor jutustab neiule Šarikovi minevikust, neiu nutab. Järgmisel päeval üks professori
mis valmistas ette Stalini tapmist. Sostakovitsi ellujäämises nähakse Stalini jesuiitlikku kassi-hiire mängu, aga ka õnnelikku juhust terrorilaviinis. Üle kuulatud NKVDs laupäeval, kutsuti Sostakovits tagasi esmaspäevaks koos ähvardusega, et kui ta ei "laula" ette ülejäänud "terroristide" nimesid, siis ta arreteeritakse kohapeal. Esmaspäeval ülekuulamist aga ei toimunud, sest ülekuulaja oli juba maha lastud. Sostakovitsi kommentaar oli järgmine: "Kõige kohutavam oli see, et tuli üle elada pühapäev". Vaatamata sellele, et sellest nädalavahetusest peale ei jätnud hirm represseerimise ees teda enam iialgi maha, kirjutas ta oma sõbrale Isaak Glikmanile järgmised read: "Kui mul raiutakse maha ka mõlemad käed, kirjutan ma muusikat sulepea hambus edasi." V sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia saalis Jevgeni Mravinski juhatusel oli selline sündmus, mida mäletatakse tänaseni. Saal hakkas püsti tõusma
augustiks on loodud ja tegutseb Pärnu linna vähese sissetulekuga perede lastele vanuses kuni 17. aastat abikeskus, kus pakutakse sooja sööki ja erinevaid enesearendamise ning vaba aja veetmise võimalusi, päevas 20- 25 noorele Projekti sihtgrupp: Statistikaameti andmetel kasvab vaesuses iga neljas Eesti laps. Käesoleva projekti sihtgrupiks on Pärnu linna 7-16. aastased lapsed, kellel puuduvad piisavad võimalused enesearendamiseks või mis veel kohutavam elementaarseks toitumisvajaduseks. Vabaajakeskus aitab lastel sisustada vaba aega, saada abi koolitöödel, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. Tegevuskava: Ettevalmistava etapi tegevused: Esimesena planeerimine abikeskuse asukohta, mille ruumid saame loodetavasti Pärnu Linnavalitsuse abil ning toetusel. Kui asukoht on teada, siis tuleb hinnata ruumide olukorda, et
muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju. Hiljem Sarikov näitab dokumenti, et talle tuleb anda ühe toa selles korteris, võtab professori kabinetist raha ja samal ööl tuleb koju tagasi purjus, kahe sõbraga, kes varastavad professorilt tuhatoosi ja mütsi. Samal ööl oma kabinetis professor Preobrazenski vestleb Bormentaliga sellest, et toredast koerast sai selline inimene.Kõige kohutavam on see, et tal pole enam koera vaid inimese süda. Ta on veendunud tema ees on Klim Tsugunkin kogu oma kuritegudega. Ükskord koju jõudes näitab Sarikov dokumendi, et ta on linnapuhastaja tänavaloomadest ( kassidest jne.) . Mitu päeva hiljem oob koju neiu kellega ta abielluda tahab. Professor jutustab neiule Sarikovi minevikust, neiu nutab. Järgmisel päeval üks professori patsientidest toob talle pealekaebamise, mille oli Sarikov kirjutanu
2. Otsene eesmärk aasta 2012. augustiks on loodud ja tegutseb Pärnu linna vähese sissetulekuga perede lastele abikeskus, kus pakutakse sooja sööki ja erinevaid enesearendamise ning vaba aja veetmise võimalusi, päevas 20- 25 noorele. 2 Projekti sihtgrupp: Statistikaameti andmetel kasvab vaesuses iga neljas Eesti laps. Käesoleva projekti sihtgrupiks on Pärnu linna 7-16. aastased lapsed, kellel puuduvad piisavad võimalused enesearendamiseks või mis veel kohutavam elementaarseks toitumisvajaduseks. Vabaajakeskus aitab lastel sisustada vaba aega, saada abi koolitöödel, korralikult toituda, leida uusi sõpru sarnaste probleemidega ning hoiduda kuritegevusest. Tegevuskava: Ettevalmistava etapi tegevused: Esimesena tuleb planeerida abikeskuse asukohta. Kui asukoht on selgunud, siis tuleb hinnata ruumide olukorda, et kui palju remonti need nõuavad ning kui suured kulutused sellega kaasnevad
muuta, sõimab professor teda arengu alumiseks astmeks ja käsib visata kahjuliku raamatu ahju. Hiljem Sarikov näitab dokumenti, et talle tuleb anda ühe toa selles korteris, võtab professori kabinetist raha ja samal ööl tuleb koju tagasi purjus, kahe sõbraga, kes varastavad professorilt tuhatoosi ja mütsi. Samal ööl oma kabinetis professor Preobrazenski vestleb Bormentaliga sellest, et toredast koerast sai selline inimene.Kõige kohutavam on see, et tal pole enam koera vaid inimese süda. Ta on veendunud tema ees on Klim Tsugunkin kogu oma kuritegudega. Ükskord koju jõudes näitab Sarikov dokumendi, et ta on linnapuhastaja tänavaloomadest ( kassidest jne.) . Mitu päeva hiljem oob koju neiu kellega ta abielluda tahab. Professor jutustab neiule Sarikovi minevikust, neiu nutab. Järgmisel päeval üks professori patsientidest toob talle pealekaebamise, mille oli Sarikov kirjutanu
Puhastunud inimese hing ei tunne häbi, uhkust, vaenu, põlastust. Ükski kõlvatus ei määri, kuritegu ei hukuta, Jumala ees pole muud kohut kui süüme. Kes on tõene tahtmises, see on lepitatud, sest kes on tõene, on alandlik. St. süüdi pole keegi või on kõik. Keegi ei tohi olla kellegi kohtunik. Igaüks on ainult oma venna vend. Inimesed häbenevad iseendi armastust, sest nad peavad alandlikust nõrkuseks ega aimagi, et see on inimkonna kõige kohutavam relv. Kes tahab sellisesse ühiskonda astuda, peab astuma üle kõikidest piiridest. Nad peavad olema kogenud kõiki nilbusi, olema iseendas kaugel ja iseenda kõrval. Loodus armastab vaid neid, kes uue korra nimel seda korda rikuvad. Igasugusid piire rikutakse armastusest. Armastus ei ole õnneseisund ega tasakaal, vaid kõrgenenud sisemine konflikt seega kannatusseisund. Nad ei taha armastada samal määral, nagu neid armastatakse. Igaüks tahab neist armastada ja olla samaaegu olla ohver
Põua ajal kaob neist auramise ja joomise tagajärjel rohkem vett, kui koguneb tagavaraks vihmasadude ajal. Kahanevad ka toiduvarud, sest taimi kasvab vähem põuaperioodil. Seetõttu võivad surra põua ajal tuhanded loomad. Tulekahju Tulekahju on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid
religioossest sõnumist. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna, ja just uuenenuna, puhastununa uuekssaamise rõõmusõnumit ka kõigi teistega jagada. Luuletaja oleks nagu jõudnud millegi suure ja pöördelise mõistmiseni edasi saab minna, kui jätta maha vana, vale, iganenu, ning mitte kanda endaga leppimatuse taaka. Seda kohutavam on teada, et lõpp oli nii lähedal ja nii ülekohtune. Luuletus kannab aastanumbrit 1945 see on arreteerimise aasta, kõige kalli mahajätmise aasta, ränkade kannatuste alguse aasta. Kannatused algasid, tõsi küll, tunduvalt varem. Seda kummastavam on lugeda nii andeksandvat, lepitavat ja ülevat luuletust. Milline hingejõud... "...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar
Kokkuvõte Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer ja Dönitz olid Hitleri kuus käsilast ja tema võimu täidesaatjad. Nende ja paljude teiste selliste inimesteta poleks Hitler oma võimu hoida suutnud. Alles tänaseks on selgunud 20.sajandi kurito tegelik suurus ning diktatuuri kurjakuulutav enne. Selleks polnud mitte sõda oma õudusega, vaid varjatud kuriteod, nagu massimõrva sünonüümiks saanud Auschwitz. Kainest ajaloolisest vaatevinklist vaadatuna jääb ka kõige kohutavam sõda kord unustuse varju. Enam kui viie aastakümne möödudes mõjub Teine maailmasõda mantlina, mille hõlma all viidi täide ja varjati holokausti kuritegusid. Koos Hitleri käsilastega olid kuritegude täidesaatjaiks ka nende abilised. Holokausti otsesteks süüdlasteks võib lugeda poolt miljonit sakslast.
Meie hukkunud on matmata, kuni nende mälestus pole jäädvustatud. Mitte ainult nende mure muljutused, vaid rahva vabadustahe ja kustumatu lootus aitas allasurutud ühiskonnal ent säilitada ning esimesel võimalusel jälle pead tõsta ja jälle oma riiklik iseseisvus taastada. Meie Eesti okupatsiooni muuseum pole nii suur, aga siin on toodud välja kõik inimeste valud ja emotsioonid. Tuhandele inimestele see oli kõige kohutavam aeg nede elus. Paljud säästsid, aga paljud lahkusid. Muuseumi külastades on võimalus igaühele tunda, natukene küll, aga tunda, mis toimus nende aastatel ja kuidas see toimus. Ma saan aru, et igaühel on küll oma mõtted sellest, sest muuseumi külastavad ka välismaalt tulnud turistid, ja kes teab, missuguste mõttetega nad väljuvad muuseumist. Arvan, et igaüks võiks leida aega, et külastada ja mõnele ajale sukelduma teise ajale, mis, õnneks, on juba möödunud.
põlesid tuhaks (Dresden). Jaapani pommitamine aga ei mõjunud tsiviilisikutele kuidagi, ainult pärast aatompommi viskamist lagunes inimeste tahe. Inimesi mõjutati muud moodi. Mitmeid sunniti töötama orjuses Saksamaa sõjatehastes. Mitmed orjatöölised näljutati surnuks. Samuti hävitati inimeste elukohti. Tsiviilelanikud okupeeritud riikides liitusid, ka vastupanu liikumistega. Holocaust Sõja kõige kohutavam sündmus oli 5 miljoni juudi inimese tapmine. Juudid toodi okupeeritud riikidest koonduslaagritesse. See oli Hitleri viimane lahendus juudi probleemile. Samuti otsustati tappa mustlasi ja homoseksuaale. Tapmiseks kasutati peamiselt gaasikambreid ja piinamisviise. 17 Inimkaotused Inimkaotused olid kõige suurimad Nõukogude Liidule. Poola kaotas 1/5 oma rahvastikust
hukkunu saatuses, kui tegematajätmistes teise hukkunu saatuses oleks ta vaid teadnud, kui lähedal oli pääsmine, oleks ta võimeline olnud veel mõned sammud teha. Sarnane arvestus võib selgitada, miks ebaõnnestumised, mida põhjustavad mõned erandlikud lahkuminekud igapäevastest rutiinsetest sündmustest, näivad eriti kahetsusväärsetena. Et keegi suri Titaniku hukkumisel, on küllaltki kohutav, kuid see on veelgi enam kohutavam, kui see keegi sai pileti laevale üksnes ühe äkiliselt haigestunud reisija keeldumise tõttu sellest reisist viimasel minutil. Ilmselt on kergem luua vaimne stsenaarium tegematajätmistest ebatavaliste asjaolude tõttu, kui kujutleda, et paljud tavapärased sündmuskäigud võivad muutuda (Kahneman ja Miller, 1986). (pilt) Kahetsus. Kurvastus ,,See oleks võinud olla teisiti". (Chat Addams'i joonis; The New Yorker Magazine, Inc
langesid nende kätte ristisõdijate poolt vallutatud osad piirkonnad. See tingis Teise ristisõja korraldamise vajaduse. Teise ristisõja suund võeti Jeruusalemma peale. Võideldi veel ka paganate vastu Põhja-Euroopas. Teine ristisõda lõppes täieliku läbikukkumisena. Kolmas ristisõda (1189-1192) Islami usulised hakkasid järjest rohkem ristisõdijatele vastu ja üksteise järel hakkasid langema ristisõdijate tugipunktid. Kõige kohutavam oli see, et aastal 1187 langes Jeruusalem. Nüüd asusid ristisõdijate eesotsa kolm juhti. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu, mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada. Neljas ristisõda(1202-1204) Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et
22 Araablaste jaoks olid Teise maailmasõja järelkajad Esimese maailmasõja järel toimunu kibedaks korduseks. Jällegi oli neile antud igasuguseid lubadusi, et nende koostöövalmidust või vähemalt neutraalsust tagada, kuid pärast sõja lõppu murti taas kõiki lubadusi taas. (Ibid.) Väljavõte Suurbritannia kirikukogu raportist pealkirjaga ,,Towards Understanding the Arab-Israeli Conflict": ,,Kõige tähelepanuväärsem ja kohutavam jõud, mis mõjutas Iisraeli riigi loomist (ja sellele järgnenud Araabia-Iisraeli konflikti) oli Euroopas aset leidnud holokaust. Tagakiusamine ja sellele järgnenud genotsiid motiveeris juute, maksku mis maksab, oma riiki looma. Euroopa holokaust mõjutas ka maailma üldsuse arvamust ja toetust ning andis maa nõudmisele omaaegsete suurvõimude (ilma araablasteta) arvates vajaliku kaalu." (Ibid.) Quakeri raportis ,,Search for Peace in the Middle East" tuuakse välja Palestiina
mehevennad, meheõed ja perekonna vanemad liikmed. Perekond pole traditsioonilises india ühiskonnas mitte kahe armastaja romantiline ühendus, vaid religioosne kohustus ja sotsiaalne vajadus. Tütarlaps sai ise omale abikaasa valida. Pruut pidi olema neitsi, seega mitte juba abielus olnud, eriti mitte lesk. Kordusabielu oli keelatud, eriti kõrgematest kastidest naistele. Lese saatus on india naisele kõige kohutavam, mis üldse olla saab ja see kehtib kõikides varnades. Mida kõrgem seisus, seda karmimad seadused. Leseks võis jääda juba paariaastane tüdruk, kuna abielulepingud sõlmiti Indias vara. Devadasi oli templitantsijanna. Devadasid õppisid ainsate naistena Indias ametlikult lugema ja kirjutama, neile anti hea ja mitmekülgne haridus. Templis algas raske ja pidev treening, kuni tütarlaps omandas keha valitsemise oskuse, mütoloogilise tantsu kõik
maodki. Lohede tuline hingus võis kilbi ainsa silmapilguga tuhaks põletada ning oda nende soomusest läbi ei tunginud. Ja nad elasid madude kombel maa all, sageli kääbaskalmetes, mida leidus Põhjala maastikus küllaga. Lohed said oma urgudest väljuda alles pärast päikeseloojangut. Germaani ja Skandinaavia mütoloogias oli lohede ülesandeks valvata maetud aarteid. Kirjanduses näevad nad vahel koguni välja nagu kullahimu kehastused. Kõige kohutavam Põhjala müütide siug oli kahtlemata ilmamadu Jormundgand. 7.9 Päike Päikese vormisid ühes müüdis jumalad eredast tulesädemest. Selle hiilgav kera asetati kaarikusse, mida vedasid kaks valget ratsut ja mida juhtis päikeseneitsi Sol. Kartes, et päikese kuumus võiks kahjulik olla, asetasid jumalad selle kuldse sõiduki ette kilbi Svalinni ehk Jahutaja. Teises müüdis andsid jumalad hiid Päevale kaariku ja hobused, et ta korra 24 tunni jooksul ümber maa sõidaks. 7
mehevennad, meheõed ja perekonna vanemad liikmed. Perekond pole traditsioonilises india ühiskonnas mitte kahe armastaja romantiline ühendus, vaid religioosne kohustus ja sotsiaalne vajadus. Tütarlaps sai ise omale abikaasa valida. Pruut pidi olema neitsi, seega mitte juba abielus olnud, eriti mitte lesk. Kordusabielu oli keelatud, eriti kõrgematest kastidest naistele. Lese saatus on india naisele kõige kohutavam, mis üldse olla saab ja see kehtib kõikides varnades. Mida kõrgem seisus, seda karmimad seadused. Leseks võis jääda juba paariaastane tüdruk, kuna abielulepingud sõlmiti Indias vara. Devadasi oli templitantsijanna. Devadasid õppisid ainsate naistena Indias ametlikult lugema ja kirjutama, neile anti hea ja mitmekülgne haridus. Templis algas raske ja pidev treening, kuni tütarlaps omandas keha valitsemise oskuse, mütoloogilise tantsu kõik
surematu nooruse. Ema aga hakkas muretsema ja jäi ühel ööl vaatama, kuidas laps tulle pandi. Jumalanna sai vihaseks, võttis poisi koldest ja asetas maha. Nüüd ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis jahmunud naistel ehitada talle tempel linna lähedale, et võita tagasi tema südame soosing. Demeter lahkus. Inimesed töötasid innukalt templi ehitamisel ja kui see valmis sai, istus Demeter sinna, igatsedes oma tütre järele. Saabus kõige kohutavam aasta, sest midagi maas ei kasvanud ega tärganud. Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval jumalaid Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde.
Nad hakkavad tööle. Von Koren kinnitab, et ta eksis, kuid ta ei tea, mis neist edasi saab. Ta ütleb lõpuks, et keegi ei tea tegelikku tõde (see peegeladab ka Tsehhovi seisukohta). ,,Palat nr. 6" Tsehhov kujutab tegelast, kes on jutustuse alguses haigla peaarst. Ragin on intellektuaal. Ta peab väljavalituks neid, kes mõtlevad. Inimeste ravimise jätab ta unarusse. Haigla on lagunemas. Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov
Kord saadeti mind vagunitest puid välja laadima. Ühes laastudega kotis leidus nimekiri: inimeste nimed ja kohanimed, kust nad saabusid ja kuhu neid viiakse. Otsisin ahnelt tuttavaid nimesid ja oh imet! – leidsin oma isa nime Klooga laagri juutide nimekirjast. Kuidas sinna pääseda? 1944. a mais teatati meile, et sada inimest viiakse üle Kloogale. Meie vennaga panime end kirja. SS-laager Kloogal […] See oli kõige kohutavam laagreist, milles olin olnud. Okastraadi taga oli kaks ehitist: naiste blokk ja meeste blokk. Kõrval oli väljak, kus käis loendamine. Meie blokis oli kaks suurt ruumi: iga ruum kolmesajale inimesele, külgedel olid väiksemad toad. Magasime kolmekordsetel puust naridel. 2500 vangi hulgas oli nii noori kui vanu, mehi ja naisi. Süüa oli vähe ja seegi vastik. Töö oli sunnitöö. […] Ükskord loenduse ajal küsiti meilt, kas on teise laagrisse minna soovijaid
nendele samadele seadustele, nagu ka kogu inim-ühiskond. Aastate 1913-1914 jooksul tuli mul erinevates ringkondades (paljud neist inimestest jäid ka nüüd ustavaks natsionaal-sotsialistlikule liikumisele) esmakordselt välja öelda veendumus, et peamiseks küsimuseks, mis omab otsustavat tähtsust kogu Saksa rahvuse saatuse jaoks, on küsimus marksismi hävitamisest. Kolmikliidu õnnetus poliitikas nägin ma ainult üht marksismi lammutustööd. Kõige kohutavam oli see, et see mürk imbus läbi täiesti märkamatult ja mürgitas ära kogu terve majandusliku ja riikliku arengu aluse. Inimesed, allutatuna selle mürgi mõjule, ei märganud ise sageli, kuivõrd nende tahe ja nende teod olid marksistlike jutluste, mida nad kõik sõnades hukka mõistsid, resultaatideks. Tolleks ajaks oli saksa rahva sisemine degradeerumine juba ammu alanud. Kuid nagu see elus
uinuda, vajusin ma pooluima, mis mulle jättis küll ümbrusetaju, kuid röövis jõu ennast kaitsta või põgeneda. Lohistasin enese voodi juurde, et siit võtta ainsat kaitsjat, mis mulle oli jäänud -- mu päästjat, nuga. Ma jõudsin aga ainult voodipäitsini ja kukkusin põlvili; mu käed klammerdusid ümber voodisamba. Siis ma mõistsin, et olen kadunud.» Felton läks õudselt kahvatuks ja kramplik värin läbistas kogu ta keha. «Kõige kohutavam oli see,» jätkas mileedi moondunud häälega, nagu elaks ta veel kord läbi selle koleda silmapilgu-hirmu, «et ma olin teadlik mind ähvardavast ohust. Hing minu uinunud kehas valvas, ma nägin ja kuulsin. Tõsi küll, kõik see tundus nagu unes, aga oli seda kohutavam. Ma nägin, kuidas lamp tasakesi kõrgemale tõusis ja mu pimedusse jättis. Siis kuulsin ma nii tuttavat ukse kriuksumist, kuigi see uks oli avanenud vaid kaks korda.
annaabi.ee 
