notariaalse tõestamise nõue kõiki ülalkirjeldatud funktsioone. Näiteks osa võõrandamise kohustustehingute puhul täidab notariaalse tõestamise nõue eelkõige isikusamasuse tuvastamise funktsiooni, mitte aga nõustamisfunktsiooni. Sellist seisukohta saab põhjendada asjaoluga, et Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud osade võõrandamisel notariaalse tõestamise nõue ei kehti (ÄS § 149 lg 5), millest järeldub, et seadusandja peab osa võõrandamise kohustustehingu sõlmimist põhimõtteliselt lubatavaks ka ilma erapooletu isiku nõustamiseta. Riigikohtu seisukoha järgi on varem kehtinud PärS § 23 lõikes 2 sätestatud nõue, et testaator ise teataks tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testament sisaldab testaatori viimset tahet, testamendi tegemise oluliseks vorminõudeks, mille järgimata jätmine toob kaasa testamendi tühisuse. *32
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4
4.1.Hoonestusõigus nagu piiratud asjaõigus Hoonestusõigus, nagu teisedki piiratud asjaõigused, vajab tekkimiseks asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist ja kinnistusraamatusse kandmist. Hoonestusõiguse seadmisele kohaldatakse kinnisasjale asjaõiguste seadmise üldsätteid. Kuna seadus annab vaid üldreeglid, peavad hoonestusõiguse seadmisel kokkulepped seadust täpsustama. Hoonestusõiguse seadmisel nagu kinnisomandi üleandmisel saame eristada võlaõigusliku kohustustehingu ja asjaõigusliku käsutustehingu olemasolu. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav leping on võlaõiguslik kausaalleping, mis sarnaneb müügilepinguga, kusjuures erandiks on hinna eeldatav tasumine hoonetusõiguse perioodiliste intressidena, mitte aga ühekordse maksena. 4.1.1. Hoonestusõiguse üldpõhimõte Hoonestusõiguse puhul kehtib üldpõhimõte, et tsiviilõiguslikke suhteid saab alati poolte kokkuleppel lõpetada
õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne – vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne – vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes
õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise) · Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda laiemalt (ka nt tasaarvestus, nõudest loobumine, võlasuhte puudumise tunnistamine, lepingu muutmine jms käsitletakse ka käsutustehinguna) Lahutamispõhimõte · Kohustustehing ja käsutustehing on eraldiseisvad tehingud Abstraktsioonipõhimõte · Käsutustehing on abstraktne, st ei sõltu kohustustehingu olemasolust · Ühe tehingu kehtetus ei mõjuta teise tehingu kehtivust Tahteavalduse liigid (1) Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. (3) Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. (4) Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine
järgida. Seadus tunneb ainult piiratud arvu seadusi, pooled ei saa neid juurde luua. Asjaõiguste liikide ammendatavus e numerus clausus printsiip), avalikkuse pm (need õigused peavad olema kõigile nähtavad, et neid õigusi saaks austada), määratletuse e spetsiaalsuse pm ( igale asjale saab tekkida mingi asjaõigus eraldi. Ühe asja asjaõiguslik reziim peab olema ühine), üleantavuse pm (asju peab saama teisele üle anda), eraldatuse pm (kohustustehingu ja käsutustehingu range eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast
õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19. Milliseid tehinguid eristatakse õiguslike tagajärgede alusel? Tehingud jagunevad kohustus- ja käsutustehinguteks. Nende tehingute puhul kehtib eraldamisprintsiip. 20. Mis on kohustustehingu üldiseks sisuks? Loob kohustuse teha (või jätta tegemata) teise isiku kasuks mingi tegu, loob kohustuse arvestada teise poole õiguste ja huvidega ja annab teisele isikule õiguse nõuda kohustuse täitmist. 21. Mis on käsutustehingu üldiseks sisuks? Käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Sellest tulenevad ühtlasi piirangud võlaõiguse reeglite rakendamisel asjaõiguslikes tehingutes
või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud – nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nõude. Ainult kohustustehingu tühisuse puhul saab eristada alusetu rikastumise nõude Käsipant on aktsessoorne pant (AÕS § 284), st pant sõltub nõudest ja lõpeb, kui tagatav kohustus on täidetud. 27. Milliste tingimuste täitmisel registerpant tekib? Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpanti saab seada
endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga ei ole võimalik. Seevastu aga võivad asjade kogumid olla ühe tervikliku kohustusliku lepingu objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping. NB! Asjaõigused saavad tekkida konkreetsetele asjadele, mitte abstraktsetele asjade kogumitele ja varadele - asjaõiguste määratletuse põhimõte. II Lahutamispõhimõte Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida. Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina
Käsutustehing e. täitmistehing; on suunatud asja üleandmisele või ka kohustuste üleandmisele. Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud. Varalised tehingud enamus tsiviiltehinguid on varalised Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine Eraldamispõhimõte tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud. Abstraktsioonipõhimõte mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest ehk teisipidi kohustustehingu kehtetus ei too endaga kaasa käsutustehingu kehtetust. Tahteavaldus- tehing ongi tahteavaldus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Tehing on kas üks tahteavaldus või mitme tahteavalduse kogum. Oluline on jälgida tahteavalduse ja tahte seost. Tahteavalduse ja tahte seose vahel on kaks põhireeglit: 1) tahe peab olema kujunenud vabalt tegelikke asjaolusid teades; 2) tahteavaldus peab vastama tahtele.
Müügilepingu alusel ei lähe veel mingid asjad üle. Käsutustehingu abil lähevad asjad üle, käsutustehing võib toimuda samal ajal kui kohustustehing. Käsutustehing on täitmistehing, see on asja üleandmise tehing. Kohustustehing kohustab vastastikku midagi tegema; käsutustehing on selline tehing, mille alusel õigused ja kohustused antakse tegelikult üle. Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks
Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6). (4) Tarbijalemüük on asja müük
omandamisele eelneb kehtiv õigusalus (causa), milleks on kohustus- ehk võlaõigustehing. Sellega on käsutustehing kausaalne, mitte abstraktne. Kokkuleppepõhimõte põhineb abstraktsioonipõhimõttel. Selle kohaselt on asjaõigusliku muudatuse esilekutsumiseks vaja vastavat kokkulepet (asjaõiguskokkulepet) õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing? Asjaõigustehing on olemasolevat õiguslikku olukorda vahetult muutev käsutustehing. Asjaõiguslik muudatus toimub sõltumata sellest, kas kohustustehing on üldse toimunud või on kehtiv. Omandaja muutub õigustatud isikuks, kes võib asja edasi käsutada, ilma et eelmise omandamise õigusaluse puudumine jõuaks kolmanda isiku teadmiseni. 165
vastavast teost teada sai (VÕS § 9 lg 2). Oluline reaalne teadasaamine, mitte teadasaamise võimaldamine. Kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5). 1) Puuded, mis toovad või võivad kaasa tuua tehingu kehtetuse Eelkõige puudutab see täitmisnõude esitamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kehtiva kohustustehingu olemasolul on võimalik nõuda kohustatud poolelt täitmist ehk käsutustehingu tegemist, mida saab asendada kohtuotsus. 2) Puuded, mis ei too kaasa tehingu kehtetust * Tahteavalduse kättesaamise riisiko. Tühine tehing.
õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tüüpiliselt: huvid on vastandlikud (üks soovib müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule).
tagajärje saavutamiseks. Tüüpiliselt: huvid on vastandlikud (üks soovib müüja, teine osta). 2.2. Mitmepoolsed – pooli on rohkem kui kaks, kuid huvid ei ole vastandlikud. Nt. kaks isikut lepivad kokku, et ehitavad ühiselt maja; huvid on ühesuunalised. Mitmepoolsed tehingud on ka üldkoosoleku otsused, see on nt. hääletajate omavaheline leping, et võtame vastu sellise otsuse. Tehingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingu ja käsutustehingu vahel. Nt. A (müüja) ←→ B(ostja) sõlmivad müügilepingu, see on kohustustehing. Müüja kohustub andma ostjale asja üle. Tegelik üleandmine, ehk täitmistehing, on käsutustehing. Kohustustehingule järgneb käsutustehing, kus müüja annab ostjale asja üle. Kohutustehing ehk võlaõiguslik tehing, käsutustehing ehk täitmistehing. Võib eristada ka kausaaltehingud ja abstraktsed tehingud. Reeglina kohustustehing ongi
käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks.
Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND – võib olla tegemist vigade identsusega. See asjaolu, mis põhjustab kohustustehingu tühisuse, põhjustab ka käsutustehingu tühisuse. 6.2 Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid 6.2.1 Tahe ja tahteavaldus Tahe – soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Taheavaldus – soovi väljendamine, selle õigusliku tagajärje saavutamiseks.
3. selleks soorituseks puudus õiguslik alus. Võib väljenduda selles, et kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või et kohustus langeb hiljem ära. Välistavad asjaolud on sätestatud 1028 lg 2, nimelt on SK vaatamata õigusliku aluse puudumisele ikkagi välistatud järgneval kolmel juhul: 1. kui sooritusega täideti mittetäielik kohustus. 2. kui sooritust ei oleks saanud nõuda aegumise tõttu. 3. kui tühise kohustustehingu täitmiseks sooritatu tagasinõudmine oleks vastuolus tühisust ettenägeva sät- tega või sätte eesmärgiga. Nt A-l on nõue B vastu ning see on aegunud, kuid B ei tea seda ja täidab kohustuse ära, siis ei saa B esitada A vastu soorituskondiktsiooni alusel ja oma sooritust välja nõuda. AR-sest tulenev nõue võib eksisteerida samaaegselt mõnest teisest õigussuhtest tuleneva nõudega: RK 3-2-1-70-06.
tunnistatud või üldse puudunud. Ka siis, kui mõlemad lepingud sõlmiti üheaegselt ja ühes dokumendis. Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nõude. Ainult kohustustehingu tühisuse puhul saab eristada alusetu rikastumise nõude. 6. Asja liigitus, asja osad MÕISTE: TsÜS § 49 lg 1 asi on kehaline ese. TsÜS § 48 esemed on asjad, õigused ja muud hüved, mis on õiguse objektiks "kehaline" - midagi meeltega tajutavat, seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda. Sisuliselt on asja tunnuseks kolmemõõtmelisus ja selge eristatavus teistest asjadest, samuti peab asi olema omandatav, kasutatav, hõivatav. LIIGITUS:
teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine ei ole tehingu tegemise ajal kindel (TsÜS §102) Tingimus võib olla:
Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) uleandmise viis. Ettevõtte uleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale ule ettevõtte. Ettevõte võib omandajale ule minna ka seaduse alusel. 26 Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt muugi- ja vahetustehing). Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ulemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte uleminekule juriidiliste isikute uhinemise, jagunemise või umberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte uleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub ka maksukohustuse uleminek VÕS § 182 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad
oferent vastavast teost teada sai (VÕS § 9 lg 2). Oluline reaalne teadasaamine, mitte teadasaamise võimaldamine. Erandiks olukord, kui poolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (nt kaupade teele lähetamine). Kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5). Eelkõige puudutab see täitmisnõude esitamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kehtiva kohustustehingu olemasolul on võimalik nõuda kohustatud poolelt täitmist ehk käsutustehingu tegemist, mida saab asendada kohtuotsus. Kohtuotsus tahteavalduse asendajana seondub. a) tahteavaldusega käsutuseks; b) kohustusega anda nõusolek c) kohustusega sõlmida leping. Välistatud ei ole võimalus, mille kohaselt ka eellepingut (VÕS § 33) saab käsitleda kohustustehinguna, mis annab võimaldab asendada käsutustehingu tegemiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega.
rohkem nt ühise tegutsemise leping) Tehingute jagamine : Kohustustehingud kausaaltehing - müügileping (kohustab midagi tegema) (õigused ja kohustused) Käsutustehingu abstraktne tehing - kohustus asi üle anda, üleandmise protseduur (asja või õiguse tegelik üleandmine) Abstraktsiooniprintsiip on sätestatud TsÜS§6 lg 4 käsutustehingu kehtivus ei sõltu vahetult kohustustehingu kehtivusest. st juhul kui kohustustehing osutub tühiseks, kuid selle tühise tehingu järgi on asi juba üle antud, siis saab asja tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid. Tahteavalduse mõiste Tahteavaldus ei saa olla ilma tahteta. Tehingu tegija peab tahtma mingit õiguslikku tagajärge. Tahe peab olema väljendatud, et tal oleks õiguslik tagajärg.
sellest, kellele ettevõte kuulub. Ettevõte on varakogum ja seadusega kehtestatakse sellise varakogumi (õiguste ja kohustuste kogumi) üleandmise viis. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Tegemist on kohustustehingu kirjeldusega, millele lisaks tuleks juhinduda ka vastavate võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt müügi- ja vahetustehing). Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ülemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub ka maksukohustuse üleminek
tutvustati. Seega tugines hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kokku lepitule. VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi 1. lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. Kui kohustustehingu sõlmimise eelsete läbirääkimiste käigus kokku lepitu ei kajastunud notariaalselt tõestatud müügilepingus, muutub see asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 järgi kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. 3-2-1-113-07 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine p 10, q 12-13 Pooled tunnistavad, et kinnistusraamatus ja notariaalses müügilepingus oli kinnistu suuruseks
objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping. II Lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip NB! Asjaõiguste üleandmisel kehtib abstarktsiooniprintsiip - võlaõigusliku kausaaltehingu (causa) ja asjaõigusliku kokkuleppe eristamine. Müügilepinguga kohustub müüja asja üleandmiseks ja ostja tasumiseks, asjaõigusliku lepinguga kohustub müüja omandi üleandmiseks. 1. Lahutamispõhimõte Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida.
või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid nõudeid.59 Kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul on oma ese, st konkreetne suhe või suhe- te ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lõike 2 järgi nõuetest loobumist üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromissilepingu kui kohustustehingu. Kompromissi- lepingu sõlmimisel võidakse teha vastastikuseid järeleandmisi ka mittevaieldavates, kuid kompromissilepinguga hõlmatud õigussuhetes, saavutamaks selgus (kokkulepe) vaielda- vas õigussuhtes.60 Vaidluste vältimiseks peab töölepingu lõpetamise kokkulepe sisaldama seega täpset informatsiooni, millistest nõuetest pooled lepingu lõpetamisel loobuvad. Kokkuleppe sõlmi- misel tuleb arvestada TLS §-st 2 tulenevat, mille kohaselt on töötaja kahjuks kõrvalekalduv
annaabi.ee 
