I kursus Lapse vaatlus- analüüs Vaatlus toimus 2. Novembri õhtul ajavahemikus 19.20-19.40. Polnud kõige parem aeg, mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi, õhupall käes, ise rõõmsa ja uudishimuliku näoga. Suur vend hakkab teise toa otsast tema poole jooksma ning see järel püüab Enrik põgeneda. Teepeale jääb kamin, mille möödudes ta hõikas valjult ,,ei-ei'' ja näitab käega kamina poole
August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva
Teisalt ei pea inimesed kõike libahuntidega seotut hirmsaks, sest need olevused on üldjuhul siiski väga inimlikud. Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi, Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Oli lihtne poiss nagu teised külapoisid, koolisundust tollel ajal ei olnud ja õpetajaks oli talle vend Aleksander
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo, kelle meisterdatud kaunis särava kõla ja ülihea häälepüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar o Mina näen rahvamuusika tulevikku vägagi jätkusuutlikuna. Iga aasta korrladatakse Viljandis pärimusmuusika festivali, samuti saab oppida rahvamuusikat kõrgkoolis. Viljandi lossimägedes tegutseb Pärimusmuusika Ait, mis on kaasaegne kontsertimaja ja kulrtuurikeskus. Aida keldris, mejesteetlike tellisvõlvide vahel, harjutavad pillimehed ning viivad oma
1999-2003 naisi Eestist USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal sunniti neid vägivalla abil seksikaubandusse. Kui Valdma Bostonis kinni võeti, määrati ta maksimaalseks kolmeks aastaks vangi, lisaks nõuti ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti mehe korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Politsei juhtivinspektor Enrik Luts tõdeb probleemi. "See tähendab, et meil pole otseselt registreeritud riigisiseseid inimkaubandusjuhtumeid," ütles Luts. "Neid ilmselt ikka on, aga me ei saa sada protsenti väita, et see on suur või väike probleem, sest statistika puudub." Seadus oleks Lutsu sõnul vajalik, sest annaks politseile piirid, millele tugineda. Kõik asjad ei lähe orjastamise alla, näiteks kui inimene on vabal tahtel välismaale läinud, mis sest, et pettuse teel, ei
Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal
kaasosalisega värbas aastatel 1999-2003 naisi Eestis USA-sse massaazisalongidesse tööle. Seal aga sunniti neid naisi vägivalla abil seksiärisse. Kui Valdma Bostonis vahistati, määrati talle 3-aastane vanglakaristus. Lisaks nõuti temalt ligi miljon krooni trahvi ning konfiskeeriti tema korter ja auto. Seevastu tema Eestis kinni peetud abilised pääsesid ilma igasuguse karistuseta. Kohtuasi nende vastu lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ka politsei juhtivinspektor Enrik Luts on seisukohal, et seadus inimkaubanduse kohta oleks vajalik, sest see annaks politseile piirid, millele tugineda (Laev 2005). Justiitsministeerium aga ei ole pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul nõus hinnanguga, et seaduselünga tõttu saavad inimkaubandusega tegelejad kergema karistuse. Karistusseadustik näeb orjastamise eest, millel on inimkaubanduse ilmingud, ette maksimaalkaristusena 12-aastase vangistuse
aastal tegi kaasa 2806 inimest), mille algatajaks ja edaspidiseks väsimatuks organisaatoriks on rajooni kehakultuuri ja spordikomitee esimees Andres Taimla. Paidelaste (õigemini ehk: türilaste) head jooksumainet teavad paljud aga teisegi kandi pealt. On ju Türi mailt sirgunud aegade vältel terve plejaad andekaid jooksumehi ja naisi, kelle tulemused mahtunud Eesti NSV edetabeleisse, vähel üsna tippugi. Nimetagem siinkohal komeedina kerkinud Enrik Langi (1957.a. 19500 m 3.50,0), Vladimir Freyd, Toomas Villemsit, Laine KallasErikut, Anne MeriSookaela, Kalev Maarandi, Ester Kärnerit ja Gunnar Kirsipuud. 1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
Ühel päeval tuli sinna lauta ilus ja noor kana Bräkk- Brii, kes hakkas Kerill- Kerkerillile meeldima, kuid too ei teinud temast välja. Kerill- Kerkerill otsustab lõunasse lennata. Kõik on elevil, kuid Kerill- Kerkerill ei suuda seda ning teda nimetatakse kelkijaks. Peale seda tuleb Kerill- Kerkerilli ette kukk Kurlukk, kellega nad võitlusse asusid. Kerill-Kerkerill võitis selle, kuid suri ka ise, nähes enda ees valgust ja lendu lõunasse. "Libahunt" Urgvee soodes elavad isa ja poeg Enrik, kes üksteist vihkavad. Poega armastab nõid Ulla tütart Hundvat, kuid Hundva on libahunt, ka isa ja Ulla on libahundid. Siis otsustavad Hundva ja Enriku isa abielluda. Enrik on väga vihane ja saab Hundva abiga libahundiks. Ta on täis viha oma isa vastu. Nad hakkavad koos Hundvaga mööda metsi jooksma, kuid ühel päeval tulistab isa Hundvat ning ta langeb. Inimesel elus ekstreemsed valikud "Punased hobused" tüdruk, kes käis mööda maju (teenija) Kui ta lahkus, siis see põles maha
453 555 Kolns Juris Läti 03:28:11 M35 1232 2186 Kondrovs Juris Läti 04:07:16 M35 2063 2808 Konno Hjalmar Harju 04:57:40 M35 1654 2935 Kont Genno Tartu 04:28:59 M35 1836 1628 Kont Sergo Harju 04:40:10 M35 1381 2067 Koppel Mart Tallinn 04:13:42 M35 602 630 Koppel Mart Tartu 03:36:02 M35 2053 1619 Kozik Enrik Harju 04:56:44 M35 648 1387 Kotsin Marek Pärnu 03:38:07 M35 542 1166 Kriger Vladislav Tallinn 03:33:33 M35 546 368 Kriisa Helar Lääne-Viru 03:33:40 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1873 2100 Krijer Rene Tallinn 04:42:58 M35