Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam 9-15 C, juuli aga kuumem 20-28 C. Loodusvarad: kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. RIIGI ARENGUTASE SKT - elaniku kohta: $ 22,500 (2009) SKT sektorid: põllumajandus: 2,7% tööstus: 23% teenuseid: 74,3% (2009) Kirjaoskus: kogurahvastikust: 93,3% Mehed: 95,5% Naised: 91,3% (2003) Internetikasutajaid: 5168000 (2009) Telefoni kasutajaid: 15178000 (2009) Imikusuremus: 4,72 surnud/ 1000 elussünni kohta (2010) Sündimus: 10,12 sündinud/ 1000 elanikkonnast (2010) Suremus: 10,74 surnud/ 1000 elanikkonnast (Juuli 2010) Portugal kuulub inforiiki. PORTUGALI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)- liige alates 1995 Euroopa Liit (EU)- liige alates 1986
14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta Mees: 5,53 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta emased: 4,54 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta (2009 est.) Keskmine eluiga: Kogurahvastikust: 78,24 aastat Mees: 75,6 aastat emased: 81,06 aastat (2009 est.) Kokku sündimus: 1,85 sündinud laste / naine (2009 est.) HIV / AIDS - täiskasvanud levimuse määr: 0.2% (2007 est.) HIV / AIDS - on inimesi, kellel on HIV / AIDS: 5500 (2007 est
muutuste käigus kaotas Eesti ligi veerandi oma põlisrahvast. Samas Muutused Eesti rahvaarvus viimasel kolmekümnel aastal liideti Eesti demograafiliselt vähem arenenud riigiga: arengunihe Venemaaga küündis poole sajandini. Aastatel 19701990 kasvas Eesti rahvaarv samas demograafilises arengujärgus olevate riikidega võrreldes tavatult kiiresti. Kumulatiivne kasv oli umbkaudu 17% kogurahvastikust. Veelgi kiirem oli linnarahvastiku kasv, küündides koguni 30%ni, kuigi ootuspärane oleks olnud hoopis deurbanistlike suundumuste mõjulepääs. Kogu- ning ennekõike linnarahvastiku sedavõrd kiire kasv antud perioodil seletubki pea täielikult sisserände otsese ja kaudse mõjuga. Maarahvastiku vähenemine oli seevastu peamiselt rahvastiku vanuskoostisest tuleneva loomuliku negatiivse iibe tagajärg. 1980. aastate alguseks Eesti maarahvastiku
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud, sh metsade hävitamine Ökoloogia seminar 07.10.2009 Kristi Pedanik Tallinna Tehnikaülikool 2009 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad.
JEEMEN Rahvastiku püramiid: Demograafilise ülemineku etapp: Demograafiline üleminek Sündimus Suremus Loomulik iive: 2.72% Eeldatav keskmine eluiga: Keskmine vanus: 18,6 aastat Laste arv naise kohta: 5,5 Haridustase: kirjaoskus kogurahvastikust: 65,3% Mehed: 82,1% Naised: 48,5% Kooli eluiga kokku: 9 aastat Mehed: 11 aastat Naised: 8 aastat Pilt riigi elanikest: Rahvastiku kaart Rahvaarv: 26,052,966 Asustustihedus: 44,7 in/km² Linnastumise tase 32.3% kogu elanikkonnast 3 suuremat linna: San`ā' 2 298 000 Aden 737 800 Ta`izz 591 600 Hõive majandussektorites Põllumajanduses: 7.7% Tööstuses: 30.9% Teeninduses: 61.4% Leiduvad maavarad: *nafta *soolakivid *marmor *süsi *kuld *plii *nikkel *vask Peamised tööstusharud:
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv stabiliseerub,
Eestit saab mitmeti jagada kaheks- vanad ja noored, rikkad ja vaesed. Kuid kas neid aspekte vaadeldes leiame siiski,et Eesti on jätkusuutlik? Eesti üheks suureks mureks on saanud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik aina vananeb ja väheneb. Arvestame siinkohal ka demograafide arvamust, mis seisneb selles, et kui sündivus Eestis ei tõuse lähemate aastate jooksul ligi kaks korda, sureme rahvusena lihtsalt välja. Jätkusuutlikuks peetakse riiki, kus üle 65-aastased moodustavad kogurahvastikust 7 või vähem protsenti. Eestis on see protsent aga 16,3. Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur. Ning nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu. Eestis on selle taga suures osas Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka.Selleks, et tagada Eestis demograafiline jätkusuutlikus, tuleks suurendada sündimust nii palju, et sündide arv
Nendeks on peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. Saare elanikest moodustavad 85%inglased, 10% sotlased ja 5% kõmrid. Ühendkuningriik on koduks ka erinevatele sisserännanute kogukondadele peamiselt endistest asumaadest: Kariibi mere saartelt, Indiast, Pakistanist, Bangladesist ja Aafrikast. Suurima linnastumusega riigid on näiteks Suurbritannia, Iisrael, Austraalia ja Rootsi, kus linnades elab üle 80% nende riikide kogurahvastikust. Suurbritannia on Infoajastu linnastumise etapis. Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa (kokku Suurbritannia) ja Põhja-iirimaa. Kõrgeim mägi on Ben Nevis Sotimaal (1 343m). Ühendkuningriik on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on 646 liiget, kes valitakse üldistel valimistel. Umbes 700 inimest kuuluvad ülemkotta (House of Lords), sealhulgas eluaegsed peerid, pärandatava
Meeste osakaal on riigis suurem kui naiste osakaal. See on suhteliselt kõrge, aga võrreldes maailma keskmise elueaga on see madalam. Liibüas on sündimus 27 ‰ ja suremus on 4 ‰ seega on Liibüa iive positiivne 23 ‰. Alla 5- aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta) on 19, ei leidnud viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhet ja riigi rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis. Liibüa linnarahvastiku osatähtsus on 85% kogurahvastikust. Suuremad linnad paiknevad mere ääres, sest sinna on parem ligi pääseda nt. laeva liiklusega jne. Lisaks usun,et nendes suurtemates linnades asuvad ka suuremad sadamad, kaubandus- ja tööstus keskused. Kasutatud kirjandus : http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11572 http://www.regio.ee/static/body/files/37.aafrika_riigid.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa http://www.annaabi.com/Liib%C3%BCa-rahvastiku-iseloomustus-m40174.html http://www.census
· Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna infrastruktuur: veevärk, kool, apteek jms 6 · Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusena kogurahvastikust (%) · Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug Aasiasse, Ameerikasse.
12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahvastikupüramiidilt on näha: 15. laste ja vanurite osatähtsust; 16. meeste ja naiste suhet erinevates vanuserühmades; 17. erinevate vanuserühmade osakaal kogurahvastikust; 18. sündimuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul. Vananev rahvastik See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid;
7. Migratsioon Aastal 1990 oli rändesaldo 0. Alates aastast 1991 on läinud negatiivsemaks. Kõige negatiivsem oli aastatel 1999-2002 , kui oli -4. Järgnevatel aastatel on negatiivsus vähenenud ja 2009.a jõudis see nullini. Aastal 2010 oli ka null. Välismaal sündinuid elab Venezuelas 4,4 % Sisserändajad on pärit Kanadast, Kolumbiast, Portugalist, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest Sisseränne pole Venezuela jaoks tõsine probleem. 8.Linnastumine 93% kogurahvastikust elab linnas (2008) Suurema rahvaarvuga linnad on : Caracas 2 097 400 Maracaibo- 1 891 800 Bolivar- 1 592 100 Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna.. 9. Tööjõud
Rabat- ejtun- 13 410 elanikku Naxxar- 13 678 elanikku Lisainfo Malta riigi, linnastumise, kirjaoskuse, haridustaseme, keelte ja usundite kohta. Vanuseline struktuur 0-14 aastat: 17,1% (meessoost 35 264; naissoost 33 368) 15-64 aastat: 69,1% (meessoost 139 890; naissoost 136 767) 65 aastat ja rohkem: 13,7% (meessoost 23 554; naissoost 31 371) (2006, hinnanguline) Oodatav eluiga sünnimomendil kogurahvastikust: 79,01 aastat mees: 76,83 aastat naine: 81,31 aastat (2006. aasta seisuga) Kodakondsus: Etnilised grupid (rahvused) Malta - 95,3% Suurbritannia - 1,6% Teised - 3,1% Religioonid (usundid) Katoliku usk 98 % Keeled Malta (riigikeel) Inglise keel (riigikeel) Itaalia keel (laialdaselt mõistetav) Kirjaoskus
pädevuse jagamist ja ministrite nõukogu vahel nietatakse kaasotsustusmeenetluseks3.kaasotsustamisest on saanud nn"seadusandlik tavamenetlus",mis laieneb uutesse poliitikavaldkondadesse- vabadus,turvalisusõigus4.sel viisil laienevad EP seadusandlikud volitused5.suurem roll EL eelarve heakskiitmisel 25. Kvalifitseeritud häälteenamus Saavutamiseks on vaja, et poolt hääletaks 55% liikmesriikidest(praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st), kes esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust 26.Euroopa Stab.mehanis Alaline päästemehhanism ESM on oluline instrum,mis kasutatakse kriisi ajal,kuna ajutine p/m EFSF ei rahuldanud ei ootuse ega vajadusi. Eesmärk on vältida,et kriisikogemusenam ei korduks 27.Euroopa Fin.Stab.Fond Ajutine fond,mis laenab raha oma võlakirjade emissioonidega fin.turgudelt ja annab need vahendid edasi abivajajatele liikmesriikidele(vaese riikide toetamine) 28. EL kuuluvad riigid Asutajad: Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa (1.01
Tööealised ehk 15- 65 aastased moodustavad Belgias enamuse riigi elanikkonnast. Laste südimus pole väike seega ei ohusta Belgiat rahvastiku vananemine. Üle 75 aastaseid inimesi on Belgias vähe ja naiste eluiga on pikem kui meestel. 12 2.4 Linnastumine Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osatähtsusega kogurahvastikust. Belgias elab linnades üle 80% elanikest. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Brüssel. 13 3 ENERGIAMAJANDUS Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia. Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad. Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik.
ette. 18. sajandi lõpul oli eestlasi linnades veel nenud abiellumist ja sündimata jäänud lapsi Eestis (samades piirides) 958 351 inimest. 1911. samal ajal üle 5,5 korra, ulatudes 1913. aastal alla poole elanikest, 1881. aasta loenduse järgi arvestades tähendas see rahvastiku kadu aastal on Eesti alal arvestatud 1 086 000 116 132le (10,5% kogurahvastikust). 56,1% (sakslasi 29,3%, venelasi 11,1%), 1897. vähemalt 200 000 inimese võrra. 19. sajandi elanikku, 1913. aastal 1 101 000. Linnaelanikkonna rahvuslik koostis aastal 67,8% (sakslasi 16,3%, venelasi 10,9%), Eestlased moodustasid rahvaarvust viimastel kümnenditel naiste arvuline ülekaal
rahuldatakse, saab temast pagulane. 3. Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas? Aasias? Euroopas? Ameerikas: USA (42,8 mln)* Kanada (7,2 mln) Argentiina (1,4 mln) Aasias: India (5,4 mln) Pakistan (4,2 mln) Kasahstan (3,1 mln) Euroopas: Venemaa (12,3 mln) Saksamaa (10,8 mln) Suurbritannia (6,4 mln) Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid – 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% (2 mln) 4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi. Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist. 5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või arengumaadesse?
kindlustunde saavutamiseni. Ülalpeetavate määr on alates 2006. aastast kasvanud ning hetke prognooside järgi kasvab ka edaspidi vananeva rahvastiku tõttu(joonis 6).(1,3) Rahvaarv oli aastal 1991 – 1 567 749 inimest, ning aastal 2014 – 1 311 870 inimest.(1) 2012. - 2014. aasta seisuga on Eestis elavatest inimestest suurim osakaal siiski eestlastel, kes moodustavad kogu rahvuslikust koosseisust 69%. Eestlastest järgmisel kohal on venelased kelle osakaal on kogurahvastikust 25%(joonis 8). Suurim väljaränne oli aastal 2013 kui väljarännanute arv oli 6 740. 2014. aastaks oli väljaränne langenud 4 367’le mis on võrdne 2007. aasta väljarändega. Kõige väiksem väljarändaanute arv oli aastal 2004 kui rändeid oli veidi üle 2000. Sisserännete osas oli suurim sisseränne aastal 2013 kui rännete arv oli 4 098. 2007. aastast alates on sisserännete arv kõikunud 2000 ja 4000 vahel(joonis 9).(1) Loomulik iive aastatel 1991 – 2014 (joonis 5)
Alates 20.11.2009 põhineb näitaja aastakeskmistel kvartaliandmetel (varem oli aluseks üks vaatluskvartal — kevad). Mõiste „haridussüsteemist varakult lahkunud” viitab 18–24-aastastele järgmistel tingimustel. Tasemehariduses omandatud kõrgeim tase vastab ISCEDi astmele 0, 1, 2 või lühikesele 3C ja küsitletav ei osalenud õppetöös või koolitusel uuringule eelnenud nelja nädala jooksul. Osatähtsus on võetud sama vanuserühma kogurahvastikust (v.a küsimustele „kõrgeim omandatud haridustase” ja „õppetöös ja koolitusel osalemine” eitavalt vastanud).7 7 https://www.stat.ee/57299 7 Sellisest tabelist me näeme erinevust Eesti ja Norra noorte vahel. 2012 2013 2014 2015 Eesti 10,3 9,7 11,4 11,2
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburg...
kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus). 22 Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5- aastaseid vanuserühmi Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga Meeste ja naiste suhe Sündimuse, suremuse erinevates muutusi viimaste aastakümnete jooksul vanuserühmades Sisse ja väljarände Meeste ja naiste mõju riigi rahvastiku keskmist eluiga koosseisule 23 24 Võrdle kahe riigi rahvas- tikku ! 25
Pärast suurimate sünnipõlvkondade vanuriikka jõudmist 1960. aastatel on põlisrahvastik edaspidi veidi noorenenud. Seda protsessi on iseseisvate teguritena toetanud nii keskmise eluea stabiliseerumine suhteliselt madalal tasemel kui ka tuntav sündimuse tõus 1960. aastate lõpul. Aastatel 19701990 kasvas Eesti rahvaarv samas demograafilises arengujärgus olevate riikidega võrreldes tavatult kiiresti. Kumulatiivne kasv oli umbkaudu 17% kogurahvastikust. Veelgi kiirem oli linnarahvastiku kasv, küündides koguni 30%ni. Kiire kasv antud perioodil seletubki pea täielikult sisserände otsese ja kaudse mõjuga. 1980. aastate alguseks Eesti maarahvastiku vanuskoostis tasakaalustus, sellele viitab ka rahvaarvu languse aeglustumine või peatumine maa-asulates. Seni on Eesti kõige pikema tööteega 1930. aastate keskpaiga põlvkonnad. Nooremate puhul väheneb tööaastate arv progresseeruvalt
III Maailmavaade põllumajandusest • Üldandmed: • 70,8% kaetud veega (ehk 361 milj km2) • 29,2% maismaad (149,1 milj km2) , kuid kasutuskõlblik on väike osa, kuna sellest on 14milj km2 liustike, 17 milj km2 tundrat ja 15 milj km2 • Maailmas on maad inimese kohta 2,5ha • Eestis on maad inimese kohta aga 3ha • 7% maismaast elab 70% kogurahvastikust Riik Maad/inimese kohta Põllumaad/inimese kohta Venemaa 11ha 0,91ha Soome 6,7ha 0,47ha Austraalia 44,3ha 2,5ha Saksamaa 0,4ha 0,15ha India 0,3ha 0,16ha
Asulad erinevad mitte ainult funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on üldjuhul tiheasustusega. Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused. Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud riikideks. Suurriikidest on linnastumistase Hiinas 33%, Venemaal 73% ja USA's 77%. 100% linnastumisega on linnriigid (Singapur, Vatikan). Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi oli see suhe vastupidine. Tavaliselt saab asula linna nimetuse, kui elanike arv on seal piisav. See arv on riigiti erinev (nt Eestis on selleks keskmiselt 8000 elanikku, Jaapanis aga 30000 elanikku, Islandil aga 800 elanikku).
87,4% koondub 3 üksuse alla. Rahvaarvult suurim neist on Krasnodari krai 37,7%-ga (5 226 647 inimest). Temale järgnevad Rostovi oblast 30,9% ja Volgogradi oblast 18,8%-ga (vt.Joonis ). Kõige vähem rahvast, 2,1% föderaalringkonna elanikest, elab kehvema teedevõrgustikuga Kalmõkkia vabariigis. Enamik elanikest on koondunud tööstuse piirkondadesse, sh suurematesse linnadesse. Sellele vaatamata on Lõuna föderaalringkonnas maapiirkonna elanike arv üks suurimaid, moodustatdes ringkonna kogurahvastikust 38% ( linna elanikke 62%) (vt. Lisa Joonis ). Tegu on ka ühe Venemaa suurema põllumajandusest elatuva piirkonnaga. Asustustihedus on lääne poolsel alal suhteliselt suur kohati 25-50 inimest km2 kohta. Linnades rohkem. Rahvastiku tihedus ja tööstuspiirkond langevad ka siin kokku. Ida poolsel, põllumajandusega tegelevas piirkonnas on rahvastikutihedus 1-10 inimest km2 kohta või vähem (vt.Lisa Joonis ). Joonis . Vene Föderatsiooni Loode föderaalringkonna rahvastik 2.7
ve rtikaalte lje l o n kujutatud vanus e rühmad ja ho ris o ntaalte lje l vas akul po o le l ig a vanus e g rupi me e s te arv (võ i o s atähts us ) ja pare mal po o le l nais te arv (võ i o s atähts us ). 22 Rahvastikupüramiidilt on näha: Rahva üldarvu Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5- aastaseid vanuserühmi Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga Meeste ja naiste suhe erinevates Sündimuse, suremuse vanuserühmades muutusi viimaste Meeste ja naiste keskmist aastakümnete jooksul eluiga Sisse ja väljarände mõju riigi rahvastiku koosseisule 23 24 Võrdle kahe riigi rahvas- tikku !
Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. (Vahtre, 1993) XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. (ibid) Usk 12.sajandil valitses Eestis veel paganausk. 13.sajandi alguses alustasid sakslased paganlaste ristuusustamist tule ja mõõgaga. (A.Viires, 2004) Kuigi dokumentidest võib sageli lugeda kaebamist eestlaste pagenlikkuse üle, on kindel, et kristlikud kombetalitused nagu ristimine, armulaud, laulatus või matused kuulusid edaspidi siiski talupoegade kombestikku. Õieti
Kopter KOPTER, Heli 4 6. Pr Malle Maasikas, Osakonna juhataja Hr Jaan Jalgratas, Müügiagent Pr Pille Peenike, Personalijuht Pr Kallis Armas, Müüja Pr Tiina Tuvike, Turundusjuht Pr Eve Kene, Ehitaja Pr Liina Liblikas, Logistik Hr Kalle Kaalikas, Komandant Hr Priit Pillerkaar, Traktorist Pr Heli Kopter, Ehtekunstnik Ülesanne 5 Täida valemitega tühjad lahtrid tabelis: Naiste arv kogurahvastikust Meeste osatähtsus rahvastikus (%) Naiste osatähtsus rahvastikus (%) Mitu meest on 100 naise kohta Mitu naist on 100 mehe kohta Kogu Sellest Sellest Meeste Naiste Mehi 100 Naisi 100 Aasta rahvastik mehed naised osatähtsus osatähtsus naise kohta mehe kohta 1970 1,351,640 618,455 733,185 45.76% 54
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Sündimus on kindlasti suurenenud. 2007 aastal 14, 4 sündi 1000 inimese kohta. 2008 aastal 14, 33 sündi 1000 inimese kohta. 2009 aastal 14, 23 sündi 1000 inimese kohta. 2010 aastal 16, 37 sündi 1000 inimese kohta. Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Suhe on peaaegu võrdne. Ei ole diskrimineerimist ka. LINNASTUMINE Linnastumine: Linnades ja nende äärtes elab Iirimaal 61% kogurahvastikust (2008). Linnad paiknevad enamasti veekogude äärest. See on tingitud sellepärast, et ookeanide ja mere ääres olevad linnad tegelevad kaubandusega. Samuti ka veekogudest saadud saadused on kasulikud. ENERGIAMAJANDUS Päikeseenergia Iirimaal on Eestiga sarnased kiirguse näitajad. Järelikult on päikeseenergia kasutamine väheefektiivne. Tuuleenergia Iirimaa ajakirja Business and Finance ühes artiklis oli kirjutatud, et Iirimaal on nõnda
demograafilist struktuuri. Kuigi uurimise tulemused peaksid heitma valgust sellistele teemadele nagu sündimus, suremus, perekonnaseis ning majapidamiste olukord, on rändeandmed olnud ainult osalised. Olukord on võrreldav nende vähearenenud riikide usaldusväärsete rahvaloendusmaterjalidega, mis hõlmavad 1 faasi ning 2 faasi sisenemist. Zachariah leidis, et rände netokäive isiku kohta Indias aastatel 1901-1911 oli ainult 817 000 või 0,4% kogurahvastikust 1911. aastal. Nii Zachariah kui ka Davis leidsid tõendeid, et selline madal rändemuster kestis vähemalt 1941. aastani. Sarnase pildi geograafiliselt stabiilsest talupojaühiskonnas maalis ka Irene Taeuber Jaapani kohta, kus see kestis kuni 1920. aastani. Suhteliselt head demograafilised andmed Taiwani kohta Jaapani okupatsiooni ajal näitavad, et vähemalt enne II maailmasõda, oli ränne suhteliselt tähtsusetu, välja arvatud mõningad suuremad linnad
Statistika andmetel oli 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus 1995.a. Eestis 13,1%. Seejuures on 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal aastast-aastasse suurenenud: kui 1992 aastal moodustas see elanikkonna grupp 17,9% meie rahvastikust; 1993.a -18,2% ja 1994.a.- 18,4%, siis 1995.a. oli kasvanud 18,6%-ni. Pensionisüsteemi finantseerimine Rahvusvahelistes võrdlevates uurimustes on täheldatud seaduspärasust, et mida vanem on ühiskond (suurem üle 60 aastaste osakaas kogurahvastikust), seda rikkam ta on (kõrgem SKP per capital). Seega, et ühiskonna vananemisega kaasneb reeglina ühiskonna rikkuse kasv. Samal ajal näitavad sotsiaaltrendid, et mida suurem on rahvuslik rikkus, seda suurema osakaalu moodustavad SKP-st pensionikulutused. Just SKP kasv on võimaldanud majandusel valutumalt kanda pensionikulutuste suurenemist. Nimetatud trendide taustal selgub ka Eesti pensioniküsimuse üks paradokse. Meie probleem ei ole mitte niivõrd selles, et Eesti SKP per
vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik oli see, kes omas linnas kinnisvara ja nad olid vähemuses. Linnaelanikke oli Eest kogurahvastikust kuni 8 protsenti. Eeslinnad ehk agulid. Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus? Tallinn: 6700-7000 Riia: 10 000-12 000 Tartu: 4000 Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö, mis oli peamiseks sissetuleku allikaks (Suurgild, Mustpeade Vennaskond). Eesti linnad asusid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahelistel kaubateedel. Koger- kauba- ja sõjalaev. Liivimaa oluliseimaks väljaveo kaubaartikliks oli teravili. Eesti oli transiitmaa:
Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15. sajandil umbes 7000 8000, Tartus 5000 6000, Viljandis veidi üle 1000, Narvas veidi alla selle ja mujal veelgi vähem Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikust võis olla kuni 8 % (seega suhteliselt kõrge) Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased, kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel Suure juurdevoolu linnadesse tõid mõisatest ära põgenenud talupojad, kes said linnakodanikeks olles elanud seal aasta ja päeva (tegelikult ilmselt aasta ja 6 kuud)
Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10 Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7 Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4 Malta 3 KOKKU 345 Nõukogu hääletusel kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Kvalifitseeritud häälteenamus in saavutatud, kui: otsuse poolt on enamus (osadel juhtudel kaks kolmandikku) 27 liikmesriigist hääletamisel osales vähemalt 255 häält võimalikust 345st Liikmesriik võib lasta kontrollida, kas enamus esindab vähemalt 62% liidu kogurahvastikust. Kui see nii ei ole, siis otsust vastu võtta ei saa. Tundlikel teemadel, nagu julgeolek, välisasjad ja maksustamine, peavad nõukogu otsused olema ühehäälsed. See tähendab, et üksainus riik võib blokeerida otsuse vastuvõtmise. Alates 2014. aastast hakatakse kasutama nn topeltenamusel põhinevat hääletussüsteemi. Ettepaneku vastuvõtmiseks on siis vaja kahesugust enamust: enamust riikidest (vähemalt 15)
hääletamiseks uut menetlust. Kui nõukogu hääletab komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, loetakse selle menetluse kohaselt kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks, kui on täidetud 2 tingimust: poolt hääletab 55% liikmesriike praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st ettepanekut toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust Seda uut menetlust nimetatakse ka ,,topeltenamuse" eeskirjaks. Blokeeriv vähemus Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt 4 nõukogu liiget, kes esindavad rohkem kui 35% ELi elanikkonnast. Erijuhud Kui hääletusel ei osale kõik nõukogu liikmed, näiteks teatavates poliitikavaldkondades mitteosalemise (opt-out) tõttu, võetakse otsus vastu juhul, kui poolt hääletavad 55% osalevatest nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 65% osalevate liikmesriikide
Jumalateenistuse põhiosa pärineb varakristluse aegadest. 2. Kristlased Rooma impeeriumis esimesel ja teiel sajandil. Arvu kasv, selle põhjused. Tagakiusamised. Märterlus. Apoloogiad jne. Rooma ühiskond oli väga seisuslik ühiskond ja see põhjendab ka, miks kristlus vaesemate ühiskonnakihtide seas kiiresti populaarsust kogus. Aastal 100 võis olla Rooma riigis umbes 50 000 kristlast, ent 300. aastaks oli kristlaste arv kasvanud umbkaudu 6 miljoni (mis oli 10% kogurahvastikust). Kristluse kiire kasvu taga on nähtud ka teisi põhjuseid: 1) E. Gibbon pakkus 18. sajandil välja, et pidevalt vahetuvad valitsejad, sõjad, näljahädad, korruptsioon jne õõnestasid roomlaste usku oma riiki. Samas väidetakse tänapäeval vastu, et roomlased nägid hädade tekitajatena pigem kristlasi kui ühiskondlikku korda. 2) Tertullianus pakkus välja, et usu levikut soodustasid usumärtrid. Võrreldes kristlaste koguarvuga oli märtreid küll vähe, kuid
N 33 33 33 33 33 33 33 33 **. Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed). *. Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed). Allikas: Eurostat, autori koostatud statistikaprogrammis SPSS. 58 Lisa 6. Kirjeldav statistika maksehäirete esinemise kohta (% kogurahvastikust) perioodil 2005-2013. Descriptive Statistics N Minimum Maximum Mean Std. Deviation Norra 8 4 6 5,11 ,567 Belgia 8 3 4 3,20 ,518 Taani 8 1 3 2,28 ,703
Tartu umbes 8500 elanikku, Pärnu umbes 4000, Kuressaare umbes 2000 elanikku. Kubermangu keskus Riia oli tollal elanikkonnaga umbes 42 000 inimest. Tallinn umbes 13 000 elanikkku. Väikseim linn oli 200 elanikuga Paldiski. Eestlaste sualal paiknev linn oli ka Narva, kuid adiministratiivselt paiknes ta Peterburi kubermangus (Narvas umbes 3500 elanikku). Kuni 1860nendate aastateni kavab linnarahvastik suhteliselt aeglaselt. Linnarahvastiku protsent oli tõusnud umbes 9% peale kogurahvastikust. Tollal siis Tallinnas umbes 20 000, Tartus umbes 14 000, Narvas ja Pärnus mõlemas alla 10 000, kõik muud linnad 3-4 tuh ümber. 1860nendatest alates hakkavad aga toimuma kiired ja suured muudatused mis puudutavad linnastumist. Mitmed olulised tegurid hakkasid mõjutama seda protsessi: talurahva liikumisvabaduse kasvamine, samuti rahvaarvu üldine kasvamine ja maapuudus. Samuti olid tegurid kaubanduse ja tööstusettevõtete üldine arenemine ehk moderniseerumine.
Mõisate silmapaistvam osa oli mõisnikupere uhke elamu, samuti kõrvalhooned. Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss,aednik jt), nii et ka mõis oli võrdlemisi suur asula. XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandini linnade arv oluliselt ei suurenenud, kuid olemasolevad linnad kasvasid jõudsasti, eelkõige maalt tulnud inimeste arvelt. Sel ajal moodustas linnarahvastik 5-6 % kogurahvastikust e. linlasi oli 20 000 inimese ringis. XVI sajandil said linnaõigused Kuressaare ja Valga. Arvukalt tekkis linnuste või kirikute juurde väiksemaid aleveid, mis meenutasid linnu, kuid millel puudusid spetsiifilised linnaõigused. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud oli sakslaste vähesus, samuti suhtusid juba olemasolevad linnad tõrjuvalt kõikvõimalikesse kaubanduskonkurentidesse. Eesti asulad uusajal
kanalisatsiooni jms teket on juba mainitud). 18. sajandil hakkasid aga kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni kodanikega seotud sanitaaroludesse. Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud industrialiseerumisest (alates 1750. aastast saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni kogurahvastikust 1880. aastal. Samas umbes ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest, mõnel pool rohkemgi, jne). Oluline märksõna oli ka globaliseerumine 1816. aastal tabas Euroopat esimene koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19. sajandi esimesest poolest ründama hakkasid, selleks fenomeniks, mille vastu võideldi nn ,,sotsiaalse meditsiini" abil
annaabi.ee 
