559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), ...
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Vahemere maad Moonika Almar · 9.klass Vahemere maade hulka kuuluvad : · Hispaania · Itaalia · Kreeka · Küpros · Malta · Portugal Hispaania · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Madrid · Üldpindala: 504 782 km² · Rahvaarv: 45,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Hispaania majandus · 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee- ettevõtted. · Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogi...
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonide...
KERNU PÕHKOOL Kreeka Referaat Õpilane: Kelly Jersman Juhendaja: Tiina Nurmela Kernu 2011 Sisukord: 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Kreeka lipp ja vapp........................................................................................................4 2.1. Kreeka lipp...............................................................................................................4 2.2. Lipu päritolu ja tähendus.....................
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond ATEENA JA THESSSALONÍKI referaat Tallinn 2014 Arvuti töövahendina 2014 kevad Arvuti töövahendina 2014 kevad Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn. Maavärinaohtude tõttu ei ehitata sinna kõrgeid hooneid. 2011. aastal elas seal 322 240 inimest. Arvuti töövahendina 2014 kevad Ateena Ateena (vt Joonis . Ateena akropol) on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere...
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
Kreeka Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10b Üldine KaguEuroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres Balkani poolsaare lõunaosas Pealinn Ateena Rahvaarv 11,2 miljonit Rahaühik Euro Ametlik riigikeel kreeka Üldpindala 131 957 km2 Majandus Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kre...
Aasia 9.B klass 2011 a. Liibanon .Liibanon on riik Lähis Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia,...
KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) ...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Vahemere maad Vahemere maade hulka kuuluvad : Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Hispaania ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Madrid Üldpindala: 504 782 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Eesti ja Hispaania majandussuhted Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eks...
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab Euroopa veebilehelt: europa.eu ,,EUROPE DIRECT" vastab teie küsimustele Euroopa Liidu kohta telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-postiga veebilehe europa.eu/europedirect kaudu Euroopa riigid Belgia (Belgique/België) Pealinn: Brüssel (Bruxelles/Brussel) Rahvaarv: 10,4 miljonit Pindala: 30 518 km² SKT: 27 600 OJS elaniku kohta Tsehhi Vabariik (Ceská republika) Pealinn: Praha (Praha) Rahvaarv: 10,2 miljonit Pindala: 78 859 km² SKT: 17 000 OJS elaniku kohta Taani (Danmark) Pealinn: Kopenhaagen (København) Rahvaarv: 5,4 miljonit Pindala: 43 094 km² SKT: 28 600 OJS elaniku kohta Saksamaa (Deutschland) Pealinn: Berliin (Berlin) Rahvaarv: 82,5 miljonit Pindala: 357 020 km² SKT: 25 300 OJS elaniku kohta Eesti (Eesti) Pealinn: Tallinn Rahvaarv: 1,4 miljonit Pindala: 43 211 km² SKT: 12 800 OJS elaniku ...
Kreeka Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia ja Egeuse mere ääres. Pindala 131 940 km2 Rahvaarv 11 305 118 Naabriteks Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanl...
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,...
Kumb riik andis maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma. Kui nüüd vaadata kumb andis maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Praegu tundub, et mõlemad on suure panuse andnud maailma väljakujundamiseks. Minu vaatenurgast on Kreeka rohkem andnud. Maailmale on Kreeka ja Rooma andnud suure panuse nii kultuurist kui ka spordist. Nagu me kõik teame olid esimesed Olümpia Mängud Kreekas ja see tore spordivõistlus on väga populaarne ka tänapäeval. Eestlastele on Olümpia mängud läbi aegade väga edukad olnud. Vanas- Kreekas võistlesid ainult mehed aga kaasaaegsetes võistlustel osalevad ka naised. Vanasti Kreekas võisteldi ainult üksikutes alades aga praeguseks on neil juba mitu korda rohkem. Kreeka on andnud maailmale veel palju jumalaid ja traditsioone mida osad inimesed jälgivad väga tähelepanelikult ja peavad kinni paljudest traditsioonidest ning austavad paljusi jumalaid. Kreekast on tulnud ka palju võõrsõnu mida väga...
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8...
Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all ...
Kreeka Tähtsam: Pealinn-Ateena ; pindala-131 940 km² ; riigikeel-kreeka ; rahvaarv-11 325 900 ; rahvastiku tihedus-85,3 in/km² ; president-Károlos Papoúlias ; peaminister-Antónis Samarás ; iseseisvus-25. märtsil 1821 ; rahaühik-euro ; usund-õigeusk ; ajavöönd-Ida-Euroopa aeg. Geograafia: Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks . Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ...
I osa 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, ku...
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kli...
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. ...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate...
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 88...
Iraak Pindala: 434 924 km2 Rahvaarv: 27 177 000 Pealinn: Bagdad Keeled: araabia (riigikeel), kurdi Rahaühik: dinaar President: Celal Talabani Iseseisvus: 3. oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja p...
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje oli...
Kreeka köök Piret Tillart Kreeka üldinfo Kreeka ELiga ühinemise aasta: Click to edit Master text 1981 styles Poliitiline süsteem: Second level Third level vabariik Fourth level Pealinn: Ateena Fifth level Üldpindala: 131 957 km² Rahvaarv: 11,2 miljonit Rahaühik: euro Kreeka üldinfo Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisats...
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise pärit...
Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba ...
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,...
Kreeka Eneli Nilbe 11.T RIIGI ISELOOMUSTUS Nimi- Kreeka Asukoht- Lõuna-Euroopas Vahemere ääres Naabrid- Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Kliima- Vahemereline kliima. Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Sademeid esineb sisemaal vähe. Riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. Temperatuur võib suvel ulatuda 37 °C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6 °C. RIIGI ISELOOMUSTUS Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal ...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Vahemere maad Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Vahemere maad on kõige lõunapoolsemad Euroopa riigid. · Poolsaareline või saareline asend. · Tüüpiline vahemereline kliima, pinnamood, taimkate. · Vahemere maad on väga sarnased igapäevaelu, majanduse, ajaloolise arengu ja ka kärarikka tänavapildi poolest. · Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Kreekas ja Portugalis isegi üle 10% tööjõust. · Vahemere maad liitusid Euroopa lõimumisprotsessiga suhteliselt hilja. · Vahemere maad on Euroopa peamised turismimaad. Hispaania Kuningriik · Riigihümn: Marcha Real · Pealinn: Madrid · Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Sevilla · Pindala: 504 782 km² · Riigikeel: hispaania · Rahvaarv: 45 061 300 (2006) · Rahvastiku tihedus: 85 in/km² · Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberri...
Türgi Üldandmed Pindala 783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007.a) Pealinn Ankara Pealinna elanike arv 4 319 000 (2005.a) Riigikeel türgi Rahaühik türgi liir Geograafiline asend Territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks Idast piirneb: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga Lõunast Iraagi ja Süüriaga Läänest Egeuse mere ning Kreeka ja bulgaariaga Looduslikud tingimused Pinnamood: Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus Kõrged mäestikud on koonduinud eelkõige Ida- Türki Väga madal maa on Lääne-Türgis Rohkem kui 80% Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi 5166 m Kliima: Paljudes regioonides erinev kliima Egeuse ja Vahemere rannikualadel suved kuumad ja kuivad, ...
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9. Iirimaa Dublin 40. Iraak Bagdad 10. Taani Kopenhaagen 41. Iraan Teheran 11. Poola Varssavi 42. Jaapan T...
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
RIIK PEALINN Portugal Lissabon Hispaania Madrid Andorra Andorra la Vella Prantsusmaa Pariis Monaco Monaco Itaalia Rooma San Marino San Marino Vatikan Vatikan Malta Valletta Kreeka Ateena Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Montenegro Podgorica Kosovo Priština Serbia Belgrad Bosnia ja Sarajevo Hersogoviina Horvaatia Zagreb Sloveenia Ljubljana Austria Viin Lichenstein Vaduz Šveits Bern Saksamaa Berliin Luksemburg Luxembourg Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Ta...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
Türgi on sild Euroopa ja Aasia vahel. Riik asub kahes maailmajaos. Vaid 3% Türgi maa-alast asub Euroopas. See Euroopa osa on Ida-Traakia piirkond. Kogu muu Türgi hõlmab Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia, mis kuulub Aasiasse. Neid kahte osa lahutavad teineteisest Bosporuse ja Dardanellide väin ning Marmara meri. Türgi pikim jõgi suubub Musta merre. See 1127 kilomeetriline jõgi on Kizilirmark. Pikkuselt teine jõgi Büyükmederes voolab Egeuse merre. Türgist saavad alguse ka Tigris ja Eufrat. Nad voolavad Pärsia lahe poole.Tähtsaim järv Van asub Türgi idaservas. Teised suured järved on veel Tuz, Beysehir ja Egridir. Türgi naabrid: Kreeka, Bulgaaria, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iraak, Iraan, Süüria Suurimad linnad: 1. Istanbul - 7 309 000 inimest 2. Ankara - 3 237 000 inimest 3. Izmir - 2 695 000 inimest Kõrgeimad mäed: 1. Ararat - 5815 meetrit 2. Üphan - 4058 meetrit 3. Erciyes - 3916 meetrit Türgi impordib: * Masinaid * Vedelkütuseid...
Albaania Asend Rahvusvapp Rahvuslipp Asub Vahemere ääres "Hymni i Flamurit" Faktid ("Lipuhümn") on Albaania riigihümn. Riigikeel : albaania keel Riigikord: parlamentaarne vabariik President : Bamir Topi Keskmine sissetulek kuus Veidi üle 1500 Eesti krooni Rahvastiku tihedus 124,6 in/km2 Usk 70% islam, 20% kreeka õigeusk, 10% rooma katoliku. Pealinn Tirana Pindala 28 748 km2 Rahvaarv 3 782 960 (2005 a.) kliima Kliima Soe ja kuiv - juunist septembrini, külm ja märg - oktoobrist maini. Parim aeg külastada: aprill, mai, juuni ja septembri keskelt. Lekk Albaania rahaühik. 1 lek = 100 qindarit. Valuutakurss VIISAT POLE VAJA EEK/LEK 0,12727 USD / LEK 101.61 EUR / LEK 139.4...
ALBAANIA Kätlin Mänd Albaania vabariigi faktid Pealinn: Tirana Pindala: 28 748 km² [ 1350km² (4,7%) vett] Rahvaarv: 2 831 741 Rahvastiku tihedus: 98,5 in/km² Ajavöönd: maailmaaeg + 2 ( Ida-Euroopa aeg) Albaania Vabariigi paiknemine Asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Idast piirneb Kreeka ja Makedooniaga . Idast ja põhjast piirneb Serbiaga . Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, ...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. E...
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka töödeldud loomanahast pärgament. See sobis pühade tekstide säilitamiseks. Sellest sai köita raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal. 12. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunsti...
1. Erinevused demokraatlikus Ateena ja Rooma vabariigis : * Ateenas peale 594.a kui Solon oli kärpinud aristokraatia eesõigusi ning avanud lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks,hakkas ka rahvakoosoleku tähtsus suurenema järk- järgult ning 5.saj keskel kui riigi eesotsas seisis Perikles, oligi Ateenas kindel demokraatlik kord ehk `'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursuguste...
annaabi.ee 
