Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine
Mg2+ -klorofüllis, luudes -osaleb fotosünteesil Fe2+3+ -hemoglobiini koostises -seob hingamisek vajaliku hapniku Hemoglobiin transpordib hapnikku Co32- -rakke ümbritsevas koevedelikes, veres, kopsudes -hingamise produkt HPO42- -nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosa, membraanides -membraanide kaitse J- -kilpnäärmes -kilpnäärme hormoonide süntees
Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom organismis Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Kasutamine Kasutamine: Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks Keemialaborites Fotograafias Jood Avastamine: Joodi avastas pruunvetikate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude jargi.
Kloori üleküllus võib tekkida pideva soolase toidu söömise tagajärjel südame ja veresoonkonna haigused ning neerude koormamine, veepuudus, kõrge vererõhk, osteoporoosi soodumus(luude hõrenemine), ajuinsuldi soodumus ja tursete teke. Broom Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab see raskelt paranevaid haavandeid. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse ja bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mürgitust 3g ja surma 35g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, kuid broomiühendeid (eriti K ja Nabromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemi erutus ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu kasutatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks
Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk
Br ja broomiühendeid kasutatakse keemialaborites, bromiide fotograafias, meditsiinis jms. BIOTOIME Võrreldes teiste halogeenidega on broomi biotoimet suhteliselt vähe uuritud , füsioloogiline roll pole nii selge kui teiste halogeenide puhul. Tuntud on bromiidide valikuliselt võimendav mõju pidurdusprotsessidele suuraju koorneutronides. Inimorganismis on Br suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Koevedelikes on broomisisaldus kõrgem kui rakkude sisemuses, suhteliselt rohkem esineb ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganism sisaldab keskmiselt 260 mg Br. 1980-date aastate lõpus levima hakanud seisukoht, mille kohaselt tarbevee osoonimisel tekkivad bromaadid on inimesele ohtlikud juba sisalduse ppb suurusjärgus, on viinud rangete normide kehtestamisele. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel peetakse mürgiseks koguseks 3g, surmavaks üle 35g Br
raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise · Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist · Aidata kaasa hammaste lagunemisele. 3.2 Sool 3.2.1 Kasulikkus Keedusool on inim-ja loomorganismide loomulikuks talitluseks äärmiselt vajalik. Selle puudumisel esinevad silelihastes spasmid, skeletlihastes kramplikud kontraktsioonid ja häired vereringe ja närvisüsteemi talitlustes. Sool esineb peamiselt ioonidena peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes. NaCl on inimorganismis lähteaineks soolhappe moodustamisel maos ja hoiab kudedes vett ning osaleb seega soojusregulatsioonis. Juba muistsed õpetlased ja raviarstid soovitasid merevett ja-soola ravimina. Näiteks soodustab merevesi isu, seedimist, aitab turbekoloosi, mädapaisete, luuvalu ja maksahaiguse vastu. Enamik inimestest tarbib liiga palju soola. Isu soola järele on inimesele evolutsiooni poolt kaasa antud, kuigi liigne soolatarbimine võib olla tervisele väga ohtlik
Inimene kui tervikorganism - Organismi omadus - tagada homöostaas - NS (närvisüsteem) ja hormoonid - NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja) - Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..) - Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes. - Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada - Positiivne tagasiside kõrvalekalde süvendamine, 3tk: o Vere hüübimine (tekitab kooriku peale) o Oksendamine (väljastab mürki vms maost) o Sünnitus Energiabilanss - Saadava ja kasutatava energia suhe o Tasakaalusatatud E=A(ainevahetus)+K(kasvuenergia)+M (soojuskadu)+
vett ööpäevas), toodab organism metabolismi käigus ka endogeenset vett (0,3-0,4dm3 ööpäevas). Liigsest veest vabanetakse eritamisega. Uriini, higi, hingeõhu ja roojaga vabaneb inimene ööpäevas 2,6-2,8dm3 veest. (lk 30, medbiokem I osa) Vesi võib organismis esineda mitmel kujul: kolloidsüsteemidesse seotud vesi, immobiilne vesi fibrillaarsete struktuuride ja rakumembraanide vahel ning vaba vesi vereplasmas, lümfis ja teistes koevedelikes. Hüdratasioonivees toimuvad kvantitatiivsed muutused mõjustavad immobiilse vee hulka, mis omakorda kajastub vaba vee hulga suurenemises või vähenemises. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete, eriti aga mineraalainete vahetusega. Mõned mineraalsoolad soodustavad vee deponeerumist kudedes (nt NaCl), teised aga stimuleerivad tema eritamist(nt Ca-soolad). Veevahetust organismis reguleeritakse närvisüsteemi ja kilpnäärme,
SISSEJUHATUS Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitus-materjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja
toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. Biotoime Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Nahale sattumisel tekitab ta raskelt paranevaid haavandeid. Kahjustatud nahka pestakse naatriumkarbonaadi lahusega. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlsaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakude sisemuses. Suhteliselt rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes. Inimorganismis on broomi keskmiselt 260 mg. Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel põhjustavad nad mügitust 3 g koguses ja surma 35 g koguses. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava
raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt
tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. [7] Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. [7] Värvitu ja lõhnata radoon kuulub intertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud
Puhverlahused ja puhverdusvõimeSageli vaja püsiva H+- ioonide kontsentratsiooniga lahuseid, mille pH väärtus ei muutuks märgatavalt, kui neile lisatakse mõõdukates kogustes tugevaid happeid või aluseid voi lahjendatakse neid. Sellise keskkonna loomiseks kasutatakse puhverlahuseid. Lahuse omadust säilitada oma pH väärtust nimetatakse puhverdusvõimeks. Ka kõik eluprotsessid kulgevad normaalselt kindla pH väärtuse juures, mida reguleerivad puhversüsteemid veres,koevedelikes, looduslikes vetes, muldades jm.Lahuseid, mille pH väärtus praktiliselt ei muutu lahuse lahjendamisel või muutub vähe happe või aluse mõõduka koguse lisamisel, nimetatakse puhverlahusteks.Puhverlahused koosnevad enamuses kas norgast happest ja selle soolast tugeva alusega (CH3COOH + CH3COONa) või nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega (NH4OH+NH4Cl).Kvantitatiivselt iseloomustab lahuse puhverdusvõimet puhvermahtuvus, see on arvuliselt võrdne vesinikioonide või
[ 5 ] Kõik kolm radooni isotoopi ( radoon, aktinon, toroon ) on pärit maakoorest uraani ja tooriumi lagunemisahelast. Seega on radoon looduslik gaas, mille kolm isotoopi pärinevad erinevatest lagunemisridadest.[ 3 ] 5 Radoon on lõhnatu inertne gaas. Ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta radioloogia seisukohalt eriliseks teiste uraani (tooriumi) rea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Gaasiline olek tähendab, et tekkide raadiumi sisaldavates ainetes ( pinnas, kivim, ehitusmaterjal ) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu või veega. [ 3 ] Difusiooni ehk laialivalgumise või segunemise teel levides ei ole radooni tee eriti pikk -- vees umbes
Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks.
Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks.
envir.ee/kiirgus/image/2.jpg ) Illustratsioon 9 Tsernobõli tuumaelektrijaama reaktor pärast katastroofi (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/1/1b/Chernobyl_Disaster.jpg ) RADOON Tegemist on loodusliku radioaktiivse gaasiga. Ta on värvitu ja lõhnatu ning kuulub intergaaside hulka, see tähendab, et ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Radoon võib lahustuda vees, veres, ja ka koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgast, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine booridesse, sealt edasi on võimalik liikuda difusiooni teel, samuti transpordituna õhu ja veega. Tema poolestusaeg on kõigest 3,8 ööpäeva. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris sisaldus välisõhus on 10-20Bq/m3
vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem, osutuvad nad absoluutselt eluvajalikeks. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel – ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. 54. Ainevahetuse põhiradade vahelised seosed
Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga.
Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem, osutuvad nad absoluutselt eluvajalikeks. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. 49. Ainevahetuse põhiradade vahelised seosed. Metabolismi integratsiooni iseloomustavad:
·Mittespetsiifiline kaitse: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm,opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e neutrofiilid, makrofaagid) Põletik ·Spetsiifiline kaitse = immuunsüteem · Mittspetsiifiline humoraalne kaitse - Lüsosüüm - Opsonisatsioon - Komplement - Interferoon LÜSOSÜÜM ·Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist ·Lüsosüüm-mukolüütiliselt toimivat leeliseline ensüüm. ·Teda leidub: süljes soole ja nina-neelu ruumi limas, silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates granulotsüütide graanulites, kopsude makrofaagides, OPSONISATSIOON ·Opsiniinid on ained, millede seondumine keha võõraste rakkude ja mikroorganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks ·Opsiniinid: antikehad, komplementfaktorid jt. Näiteks,
mis on erineva koostisega ja sinna, kus normaalselt rasva ei esine ehk on patoloogiline. Neutraalse rasva ladestumine kudedesse on normaalne organismi protsess energia salvestamiseks. Süsivesikväärastused tegemist on glükoosi ainevahetuse häiretega, peamiselt diabeedi korral, pidevalt kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid:
mis on erineva koostisega ja sinna, kus normaalselt rasva ei esine ehk on patoloogiline. Neutraalse rasva ladestumine kudedesse on normaalne organismi protsess energia salvestamiseks. Süsivesikväärastused – tegemist on glükoosi ainevahetuse häiretega, peamiselt diabeedi korral, pidevalt kõrge glükoosi tase veres kuna on hormoon insuliini vähesus või puudus. Patoloogilised lubjastumised – veres ja koevedelikes ladestunud kaltsiumisoolade väljaladestumine. Düstroofiline lubjastus e petrifikatsioon (kivistumine) – ladestumine teatud organisse Lubimetastaasid (siirded) – soolade ladestumine kogu organismis kaltsiumisoolade liia tõttu. Konkremendid – elundite õõntes vabalt paiknevad kivilaadsed või karvadest või taimeosadest koosnevad moodustised. Mao-ja sooletraktis – tõelised kivid: koosnevad peamiselt mineraalsooladest; ebakivid:
[ ] Puhverlahusteks nim vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Puhverlahused omavad puhverdusvõimet ainult ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. Valkpuhvrid universaalsed veres ja koevedelikes Bikarbonaatpuhver esmatähtis veres Fosfaatpuhver põhiline uriini pH stabiliseerimisel LIISI KINK 8 BIOKEEMIA test I 4. Bioloogilise termodünaamika alused. Termodünaamika I ja II seadus. Kuidas on seotud G, H ja S? Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused.
Lisaks sisaldab geel foreesi jooksupuhvrit, ning polümeriseerumise katalüsaatoreid APS ja TEMED. Geel koosneb kahest osast: kontsentreeriv geel, milles toimub valkude kontsentreerumine üheks kitsaks bändiks ja separeeriv geel ehk lahutav geel, kus valgud lahutatakse molekulmassi järgi. ANTIKEHADE STRUKTUUR (IgG) Antikehad on seotud B-raku membraanile või sekreeteritud vormis koevedelikes. Membraan-seotud AK + AG interaktsioon käivitab antud antigeeni suhtes spetsiifilise B-raku klooni paljunemise. Sekreteeritud antikehad käivitavad humoraalse immuunvastuse, neutraliseerib antigeeni, et tagada elimineerimine. Kõik antikehad seovad antigeeni, osalevad bioloogilistes funktsioonides. Antigeenil on antigeensed determinandid, millede vastu immuunsüsteem toodab antikehi mitme erineva antigeeni epitoobi vastu st mitu B-raku klooni hakkavad
tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaaniliste aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem, osutavad nad absoluutselt eluvajalikeks. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas, Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. 54. Ainevahetuse põhiradede vahelised seosed Ainevahetus e. metabolism
vajalikud APC-del antigeenide esitlemiseks Th-rakkudele), organismi sattumise tee (tugevama immuunvastuse indutseerib immunogeen, mis siseneb subkutaanselt võrreldes intravenoosse või seedesüsteemi- intragastriaalne- kaudse sisenemisega), lisafaktorid (adjuvandid - suurendavad antigeeni immunogeensust, kasutamine on tihtipeale seotud soovimatute kõrvalekalletega nagu põletik ja palavik; vanus - väga noored ja vanurid) doosi suurus, lahustuvus koevedelikes degradeeritavus Üldiselt on immunogeensed antigeenid need molekulid, mis on organismile võõrad, suure molekulmassiga (>10kDa), kompleksse ehitusega, mittelahustuvad koevedelikes, denatureerunud (natiivses vormis pole nii immunogeensed), degradeeritavad (mida kergem on antigeeni fagotsüteerida, seda immunogeensem ta on; nt T-rakkudele antigeeni esitlemiseks on vaja see esmalt proteolüütiliselt töödelda APC-de poolt)
Et neutraalses ja aluselises aeroobses kk-s rauda kätte saada, sünteesivad ja eritavad mikroorganismid siderofoore. Siderofoorid on madalmolekulaarsed ained, mis komplekseeruvad oksüdeeritud rauaga ja moodustuv kompleks transporditakse bakterirakku. Looduslikel anaeroobsetel mikroobidel rauaprobleemi pole, sest anaeroobses kk-s on raud kahevahentne ja seda transporditakse kergesti rakku. Tõsised raua kätte saamise probleemid on patogeensetel bakteritel. Inimese koevedelikes on valgud, mis seovad tugevasti rauda. Siderofoore toodavad nii bakterid kui ka seened. Pseudomonaadidel on siderofoorideks fluorestseeruvad pigmendid (püoverdiin), mükobakteritel mükobaktiin. Hüdroksamaadid siderofoorina Hüdroksamaadiga seostunud oksüdeeritud raud transporditakse läbi membraani rakku. Rakus kompleks redutseeritakse, hüdroksamaat vabaneb siderofoori küljest, suunatakse läbi membraani tagasi välja. Raud lülitub raku sees ainevahetusse, nt heemi koosseisu.
cells or APC), kus nad tuntakse ära. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks : Peptiid (9 aa) + MHC I või peptiid (12-25 aa) + MHC II kompleksi iseloomustab tugev interaktsioon. MHC molekulid määravad, millised T-raku epitoobid antud antigeeni puhul, antud indiviidi puhul on immunodominantsed ja millistele T rakk peab vastama. 12. Antikehade struktuur ja funktsioneerimine (IgG näitel). Antikehad on seotud B-raku membraanile või sekreeteritud vormina koevedelikes. Membraan-seotud AK + AG interaktsioon käivitab antud antigeenini suhtes spetsiifilise B-raku klooni paljunemise. Sekreteeritud antikehad käivitavad humoraalse immuunvastuse, neutraliseerib antigeeni, et tagada elimineerimine.Kõik antikehad seovad antigeeni, osalevad bioloogilistes funktsioonides. Antigeenil on antigeensed determinandid, millede vastu immuunsüsteem toodab immuunvastuse käigus antikehi mitme erineva antugeeni epitoobi vastu st mitu B-raku klooni
Organism seevastu toodab laktoferriini, mis on veelgi afiinsem võrreldes siderofooridega, "eemaldades" omakorda Fe bakteritelt. Teisesed kaitsebarjäärid Mitteadaptiivse immuunsüsteemi rakud - koe fagotsüüdid, makrofaagid, eosinofiilid, neutrofiilsed granulotsüüdid fagotsüteerivad, patogeene surmavad, põletikku indutseerivad, spetsiifilises immuunvastuses osalevad rakud need on rakulised komponendid. Veres ja koevedelikes "lahustunud" mitteadaptiivse immuunsuse elemendid - komplement, ferriinid, interferoon, defensiind jne. need on molekulaarsed komponendid. Leukotsüüdid. Granulotsüüdid-basofiilid, eosinifiilid ja neutrofiilid. Arganulotsüüdid--lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Makrofaagid ja monotsüüdid Monotsüüdiid-esimesed avastatud makrofaagid, kannavad pinnal C14 markereid. Pärinevad luuüdist, tsirkuleerivad 2 päeva veres--monotsüüdid, siis migreeruvad kudedesse,
maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 2040m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku
annaabi.ee 
