NAATRIUM Milleks vaja? Vajalik närviimpulsside edasikandmisel Lihaste tööks Happetasakaalu säilitamisel organismis Normaalse veevahetuse tagamiseks vere ja koerakkude vahel Naatriumi saab peamiselt.. Kõikides toitudes, kõige rohkem sisaldab seda sool Looduslikest toitainetest näiteks liha, kartul, köögiviljad Töödeldud toidud, poes müüdavad pooltooted näiteks leib, just, sink, viinerid (peamine allikas) Lisatakse toiduvalmistamisel, inimese enda toidulaud Naatriumi liigtarbimine Koormab neere Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere ja koerakkude vahel)
4)Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel Naatrium organismis Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool Suurimateks naatriumi allikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, kartulikrõpsud Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel; happe-tasakaalu säilitamisel organismis; närviimpulsside edasikandmisel; lihaskontraktsioonide tagamiseks Naatriumi liigtarbimine: Koormab neere; Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere- ja koerakkude vahel); Võib tekitada vererõhutõusu; Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha) Kasutatud allikad: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/mine
Kui toit on ühekülgne võib tekkida tervisekahjustused. Tervisliku toitumise põhimõtted: · Süüa 3-5 korda päevas · Süüa samadel kellaaegadel · Saada toiduga vajalik energiahulk ( energiavajadus sõltub põhiainevahetusest, east, soost, organismi seisundist jne.) Miks peab sööma tervislikult? Täiskasvanud inimene vajab toitu: · Põhiainevahetuseks · Lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega · Koerakkude uuendamiseks · Energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega · Vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nim minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks( puhates, lamades, mittemidagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Toitumist mõjutavad: · Harjumused · Tavad · Majanduslik seis · Usk · Informatiivsus Tervisliku toitumise aluse:
Trüpsiin soolestik Arg, Lys Kümotrüpsiin ,, Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile Karboksüpeptidaasid soolestik polüpeptiidahela C-ots Aminopeptidaasid ,, polüpeptiidahela N-ots Katepsiinid Koerakkude lüsosoomid Sarnane trüpsiinile ja A, B, C, D, E, L kümotrüpsiinile VALKUDE OMASTATAVUS SÕLTUB: · Aminohappelisest koostisest · Molekuli struktuurist (globulaarne või fibrillaarne) · Natiivsusest - denaturatsioon reeglina soodustab PROTEAASID - kõik ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi vaikudes ja peptiidides. PROTEAASID PEPTIDAASID PEPTIIDHÜDROLAASID AMINOHAPETE KATABOLISM
Tervislik toitumine Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus · Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. · Täiskasvanud inimene vajab toitu: v põhiainevahetuseks v lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega v koerakkude uuendamiseks v energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega v vajalike toitainete reservide loomiseks · Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. · Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud
Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon tugikoerakud 2) Kaitse katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates
(veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ärajuhtimise. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud.
ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari seinas ei ole lihaskude. See koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades poolläbilaskva biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. See protsess leiab aset, kuna kahel pool kapillaari seina olevad vee- ja teiste ainete hulgad püüavad tasakaalustuda. Koevedelikus on vähem hapnikku, ent rohkem süsihappegaasi ja muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid.
Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine KAHJULIKKUS Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter) TAIMED Ehitus Rakukest – koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb, lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel Ülesanded: 1) Tugifunktsioon – tugikoerakud 2) Kaitse – katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad) 3) Transport – juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid Plastiidid 1) Kloroplastid – rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes 2) Kromoplastid – kollane, oranz, punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades 3) Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates
fosfor rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises vävel leidub osades aminohapetes ja vitamiinides 9.Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe- vereloomes, osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, aitavad kahjutuks teha organismi sattunud kehavõõraid ühendeid, naha normaalse värvuse tagamiseks I- termoregulatsiooniks, oluline valkude sünteesis Na- normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, närviimpulsside edasikandmisel Ca- kuulub organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, lihaste normaalse töö tagamiseks, närviimpulsside edasikandumiseks. Mg-süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, närvitalitluseks K- närviimpulsside edasikandumiseks, süsivesikute normaalseks ainevahetuseks, happe- alustasakaalu tagamiseks veres 10
9) Millised on vere põhifunktsioonid? Nimeta 4. Hingamine, ainevahetus, termoregulatsioon, kaitse, pH tasakaal (puffer). 10) Nimeta erinevaid veresoonetüüpe ja kirjelda nende erinevust. Arterid- mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta
x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. 1 Mõju liigestele, skeletile Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus.
abil sojasse. Saadi soja, mis oli resistentne glüfosaadi suhtes. Hairy root · Põhjustavad Agrobacterium rhizogenese tüved, kes omavad juurt indutseerivat plasmiidi pRi. Infektsioon toimub samuti nagu Ti plasmiidi puhul, kuid taimekoes ei moodustu kasvajakude, vaid toimub massiline juurte moodustumine. Juured võivad tekkida ükskõik millisel taime osal. Kui näiteks koetükki (porgandilõik) transformeerida sellise Agrobacteriumi tüvega, algab koerakkude massiline diferentseerumine juurteks. · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad veel näiteks perekonnad Beijerinckia ja Derxia (vabaltelavad N2 sidujad). · Alfa-proteobakterite hulka kuuluvad ka paljud jätketega bakterid: Hyphomicrobium, Nevskia, Prosthecomicrobium ja Seliberia. Enamikul neist bakteritest moodustuvad jätked pungumise käigus. · Hyphomicrobium on aeroobne punguv kemoheterotroofne bakter. Kinnitub takketele pindadele.
67. Mis on abstsess? Piirdunud mäda sisaldav õõs. 68. Millised on morfoloogilised vormid? Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon. 69. Mis on kasvaja? Kasvaja on rakulis-koeline moodustis, mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. 70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid? Ekspansiivne- kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas. 71. Kuidas kasvajad levivad? Pidev levimine e invasioon, metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid) 72. Healoomuliste tunnused? Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik. 73. Pahaloomuliste tunnused?
Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. Mõju liigestele, skeletile Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus .
Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Lihaste treenimine mõjutab organismi: · lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. · suureneb kopsumaht · paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) · luud muutuvad tugevamaks · lihased muutuvad tugevamaks · paraneb koordinatsioon · suureneb painduvus ja liikuvus on hea LIHASTE SÜSTEEM Lihaste jaotus lähtub eelkõige nende asendist. Vastavalt luustiku jaotusele rühmitatakse keha lihased üldiselt pea-, kere- ja jäsemete lihased. Pealihased on mälumis- ja miimilised lihased. Mälumislihased liigutavad alalõuga, mistõttu saame toitu peenestada
vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini. · Koerakud Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. · Eluviis 50 % Füüsiline ja vaime aktiivsus, karastamine, tervislik toitumine, täisväärtuslik puhkus, hea stressitaluvus, tubaka-, alkoholi-, narkootikumivaba elu. · Pärilikkus 20 % · Ökoloogia, elukeskond 20 % · Tervishoiusüsteem 10 % 2 Liikumine tervislik eluviis Liikumise/treeningu positiivsed küljed:
töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel lisatavast soolast. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes. Meie igapäevasest soolatarbimisest on suur osa varjatud iseloomuga. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Naatriumi on vaja: normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, happe-tasakaalu säilitamisel organismis, närviimpulsside edasikandmisel, lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine: koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist; janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket
tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik kasoojusregulatsiooniks. Jahedas keha pindmised veresooned ahenevad ja organism ei jahtu liigselt maha. Kuumas laienevad pindmised veresooned ja organism annab soojust rohkem ära,kaitsted end nii ülekuumenemise eest. Treenitud inimesel on hästi arenenud veresoonkond, mistöttu ta talub äärmuslikke kliimamuutusi paremini. Koerakud Teadlased on kinldaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. Milliseid harjutusi eelistada? Harjutuste valikul tuleks eelistada eelkõige harjutusi, mis parandavad organismi hapniku omastamis võimet. Et olla terve ja treenitud ei ole alati vaja käia kallites treening saalides, on 7
· töö- ja puhkereziimi paikapanemine. Ühtlaselt jaotada vaimne ja füüsiline töö. Vajalik on regulaarne puhkus, nii aktiivne kui ka passiivne. Korrapärane uni on organismile vajalik ja on vältimatu organismi jõuvarude taastamiseks- uni peab olema piisava kestvusega. · Korrapärane ja tervislik toitumine, kuna toit on vältimatu elu- ja töötegemise käigus kulutatud energia asendamiseks ning koerakkude taastootmiseks, seega inimese elujõu ja töövõime taastamiseks. · Süstemaatiline kehaline liikumine on oluline tegur inimese kehalise tervise ja psüühilise heaolu tagamisel ja taastamisel. · Armastusega rikastatud suguelu kuulub täiskasvand inimese optimaalse elukorra juurde, aitab säilitada kogu organismi toonust. · Rõõmuvõimendus, mille aluseks on teadlik tahe kujundada endas niisugune
· luumurrud (+) 2+ Akuutne pankreatiin 3+ 3+ Pensoolemulgustus 3+ 3+ Kreatiini kinaas (CK) Roll on energiarikka kreatiinfosfaadi sõntees ja kasutamine lihastööks. On suures hulgas skeleti- ja südamelihastes. Koerakkude kahjustusel tõuseb CK sisaldus veres on lihaskoekahjustuste markerensüüm. · On koespetsiifilised isovormid. Koosneb kahest subphikust, B (brain) ja M (muscle). On heteropolümeerne isoensüüm erinevate sübühikute kombinatsioonidest kujunevad kolm isoensüümi: CK-BB (esineb ajukoes, CK1) CK-MB (müokardis 20%, CK2) CK-MM (skeletillihastes ja müokardis 80%, CK3) · eristatakse elektroforeetilise liikuvuse ja immuuntesti alusel.
2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud
Munaraku tuum eemaldatakse ja järelejäänu liidetakse somaatilise rakuga elektriimpulsi abil. Seejärel lastakse sügoodil areneda, kui see on jõudnud embrüo staadiumisse, siis siirdatakse see kolmandale isendile. Embrüo areneb surrogaatema kehas. 13. Mis erinevus on reproduktiivsel ja terapeutilisel kloonimisel? Millised on nende rakenduslikud võimalused? · Reproduktiivsel kloonimisel saadakse uus organism, terapeutilist kloonimist kasutatakse koerakkude siirdamiseks patsiendile, et ravida erinevaid haiguseid (nt. diabeet, Parkinsoni tõbi). · Reproduktiivsel kloonimisel võetakse geneetiline materjal munarakust, terapeutilisel kloonimisel aga somaatilisest rakust. Rakenduslikud võimalused: · Terapeutilise kloonimise puhul on pakutud võimalust liita see geeniteraapiaga. ª Hübriidkloonimine inimese rakutuum liidetakse lehma munarakuga.
Põhibioelemendid Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S. Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Makrobioelemendid Makrobioelemendid esinevad ioonidena, Makrobioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- KALTSIUM tagab terved luud, hambad, lihased ja närvid. NAATRIUMi on vaja normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, Mikrobioelemendid Minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik Mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As MÕNI NÄIDE: Vesi Vesi on: – fotosünteesi üks lähteaineid – hingamise üks produkte – üks organismide ehitusmaterjale – biokeemiliste protsesside keskkond – paljude organismide elukeskkond – maa kliima oluline mõjutaja
Südamelihaskude (müokard) leidub ainult südames. Selle tegevus ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi. Ehituslikult on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeletlihase omadest lühemad ning omavahel kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim. automaatsuseks, selle tõttu on süda võimeline töötama ka väljaspool organismi, kui talle tagatakse toitainete ja hapniku juurdevool ning sobiv temperatuur. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile- kui vöötlihase kontraktsioonimehhanism on põhimõtteliselt sarnane. Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinfilamentide vahele
& bakterid asustavad kõiki organismipindasid ja ei lase haigusttekitavatel bakteritel ehk patogeenidel kinnituda ja talitlema hakata. Looduses on kasulikud, kahjulikud ja neutraalsed bakterid. 2. INIMESELE Kahjulikkus- bakterid toodavad toksiine, mis põhjustavad haigusi, toiduriknemist ja hambakattu. Aitavad antibiootikumid ja vaktsineerimine. Kõige mürgisem on botulismi bakter, halvab lihastetööd. Teetanuse bakter, kramptõbi tekitaja. Difteeria bakter, koerakkude kärbamine. Kasulikkus- kasutatakse biotehnoloogias inimesele vajalike ainete tootmiseks või protsesside läbiviimiseks. Piima töötlemisel, keefir, jogurtid. Köögiviljade töötlemine, veini tootmine, ensüümide tootmine. Reovee puhastamine. Biotõrje- kahjurite tõrjumine bakterite abil. TÖÖ: lk. 69-80. Mõisted: bakteritoksiin- bakterite poolt toodetud mürkaine biotehnoloogia- tegeleb organismide ja nende osadega seotud protsessidega, et toota inimesele
o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1. lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. 4. suureneb kopsumaht 5. paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) 6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest.
o osalevad aktiivselt ainevahetuses, o aitavad talletada energiat, o aitavad säilitada kehatemperatuuri. Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest, raskusest. Treenimine mõjutab organismi: 1. lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet, südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku. 4. suureneb kopsumaht 5. paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku (mitokondrite arv suureneb) 6. luud muutuvad tugevamaks 7. lihased muutuvad tugevamaks 8. paraneb koordinatsioon 9. suureneb painduvus ja liikuvus on hea. 6 5. SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest.
alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuuklapid. Vere suunavad südamest elunditesse ja kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel." TÕENE 92.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. *Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., *Vere v oolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. 93.Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused?
regulatsiooniülesandeid täitva vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Südamelihas e müokard ühendab endas nii vöötlihase kui silelihase omadusi. Ehituselt on müokard sarnane vöötlihasele. Müosiini- ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ning omavahel kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Saranasus silelihasega avaldub selles, et müokardi kokkutõmbed algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude niisugust omadust nim automaatsuseks, selle tõttu on süda võimeline töötama ka väljaspol organismi, kui talle tagatakse toitainete ja hapniku juurdevool ja sobiv temp. Südame ja erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi, mis koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventriukulaarsõlm, His'i kimp, His'i kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyné kiud.
(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad: arterid mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse, - tihke ehitusega; - elastsed ja paksud, veenid vere transport südamesse tagasi, - suurema läbimõõduga kui arterid; 32 - õhukesed, lõdva seinaga; - on varustatud klappidega. kapillaarid ainevahetus vere ja koerakkude vahel, - ülipeenikesed; - moodustavad võrgustiku kudedes. Arteriaalne veri on hapnikurikas ja helepunase värvusega ning voolab: - kopsuveenides; - südame vasakus pooles; - arterites. Venoosne veri on hapnikuvaene ja tumepunase värvusega ning voolab: - keha veenides; - südame paremas pooles; - kopsuarteri tüves ja kopsuarterites. 7.3. Suur ja väike vereringe Vere liikumist südamest elunditesse ja sealt tagasi nimetatakse vereringeks. Eristatakse
lööki minutis, kogu tsükkel kestab .0,3seki, siis viib see minutimahu vähenemiseni, sest süda ei jõua verega täituda. Südamelihas-müokard- ühendab sile-kui ka vöötlihase omadusi. Ehituselt on südamelihas sarnane vöötlihasele. Müosiini ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeleti omadest lühemad ja kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega-müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude sellist omadust nim.automaatsuseks, seetõttu süda võib töötada ka väljaspool organismi. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem- ,mis koosneb atüüpilisest lihaskoest,kuuluvad sinuatriaal-ja atrioventikulaarsõlm, Hisi-kimp, Hisi kimbu sääred ning erutusjuhtesüsteemi lõppharudene Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlm paikneb parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Seal tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste
Alapeatükid: 2.1 Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2 Toidupüramiid 2.3 Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4 Tervisliku toitumise alused 2.5 Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab andma inimesele vajalikul hulgal energiat ja toitaineid. Toit on vajalik, et inimene kasvaks, areneks ja oleks terve. Täiskasvanud inimene vajab toitu: ainevahetuseks, koerakkude uuendamiseks, töö ja tegevusega kulunud energia taastamiseks, vajalike toitainete varude loomiseks organismis. Valest toitumisest tuleneb üle 70% haigustest. Juba ühe päeva toitumisvead võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: väsimus, 22 halb enesetunne, näljatunne ja magusaisu, mao- ja soolestikuvaevused, rahutus,
annaabi.ee 
