Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug Leian voolutugevuse valemist I= mpk skj 74,5 I = 0,150 = 0,0745 A 150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A
Tallinna Tehnikaülikool ISS0050 Mõõtmine I kodutöö 1 Variant nr 3034 Tallinn 2009 2 1. Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 7,5 V, lugem oli 113,5 jaotust. Andmed: Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist) Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist) Mõõtepiirkond: m = 7,5 V Lugem: l = 113,5 jaotust Pinge: m U = l s 7,5 U = 113,5 = 5,675 150 Mõõteviga: t U = ± m 100 0,2 U = ± 7,5 = ±0,015 100 Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V 2
1 ! ( x x) 2 f ( x) exp , x 2" 2 2 x kus x on parameeter, mis iseloomustab kõvera laiust ja mis on arvuliselt võrdne standardhälbega. Tõenäosuse tihedusfunktsiooni graafik, mis on saadud eksperimendist leitud keskväärtuse ja standardhälbe asendamisel valemisse 2.2 on kujutatud joonisel 4. Gaussi kõveral vastavad punktidele x x ja x x käänupunktid, s.t. punktid kus kumerus läheb üle nõgususeks. Graafiku alust pindala mõõtes saab näidata, et vahemikku x# x jääb 68,27 % sündmustest. Vahemikku x # 2 x jääb 95,45 % ja vahemikku x # 3 x 99,73 % sündmustest (vt. ka joonis 9).
mõõtmise sooritamiseks nimetatud meetodil, ning mis peaks olema kirjeldatud vastavas dokumendis, nii üksikasjalikult, et mõõtja võib sooritada mõõtmise ilma täiendava infota. 25. Mõõdis Mõõdis on teatud ajahetkel mõõtmise teel saadud suuruse väärtuse koguseline hinnang. Mõõdis on mõõtesuuruse väärtuse suuruse üksikhinnag. Mõõdisesk võib olla mõõtevahendi näit, saadud lugem või mingi muu mõõtmise tulemusena saadud kvantitatiivne info. Dimensioonita suuruse mõõdist väjendatatakse ainult numbri abil. Kui mõõdist ei saa väljendada arvu ja ühiku korrutisena, võib seda iseloomustada väärtustega, mis on saadud kas kokkuleppelise skaala, mõõtetoimingu kirjelduse või nende mõlema abil. Saadud üksikmõõtmised moodustavad tavaliselt mõõdiste kogumi, mille põhjal saab määrata mõõtetulemuse. 26. Mõõtetulemus
valgusel. Tänapäeval kasutatakse neid peaaegu kõikjal: tootmisliinides, sõidukites, telefonides jne. Optiliste sensorite eeliseks on protsessi jälgimine kontaktivabalt, võimaldades sellega rakenda suuremat kiirust ning kasutada neid kohtades, kus toote või objekti füüsiline manipuleerimine on raskendatud. Antud lõputöö keskendub optiliste sensorite rakendamisele veearvesti taatlusprotsessis, mida senimaani tehakse nn. käsitööna: operaator fikseerib taadeldava mõõtevahendi näidu ning mõõdab aega sobiva mahuni jõudmiseni. Seejärel võrreldakse tulemust etaloni näiduga ning arvutatakse mõõtehälve. Antud lõputöö eesmärgiks on mehaaniliste arvestite, millel puudub impulssväljund, taatlusprotsessi kiirendamine optilise sensori kasutamisega, suurendades sellega tootlikkust. Lähtudes Metrosert AS taatlusmetoodikast MSTM 42-2006 „Külma- ja kuumaveearvestid“, määratakse veearvesti taatlemisel mõõtehälve vähemalt kolmel kulul. Kulud valitakse tabelis 1
Pole tarvidust näiteks liitri etaloni järele, sest ruumala saab määrata pikkuse mõõtmise abil: see arvutatakse keha mõõtmete järgi või määratakse vedelikusamba kõrguse muutuse järgi mõõteklaasis. Mõõtmisi jaotatakse kaheks: otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil ( v = s/t, S = l2, jne). Praktika näitab, et iga mõõtmisega kaasneb alati mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdame valesti, vaid põhimõtteliselt pole ühtki mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade
100 - x100 = kuivaine% märgkaal 29 5.5 Elementide mõõteparameetrid 5.5.1 Vask (Cu) Põhilahus 1 mg/ml firma "Fluka" Instrumentaal tingimused Lainepikkus 324,8 nm Lambivool 4 mA Leek Pilu 0,5nm Leegi tüüp õhk-atsetüleen Tundlikkus 0,041 mg/l Signaal 3,7 mg/l annab 0,4 A Optimaalne tööpiirkond 0,02-10 mg/L Avastamispiir (LoD) 0,005 mg/L Määramispiir (LoQ) 0,011 mg/L Lineaarne mõõtepiirkond 0,03-10 mg/L 5.5.2 Tsink (Zn) põhilahus 1 mg/ml firma "Fluka" Instrumentaal tingimused Lainepikkus 213.9 nm Lambivool 5 mA Leek Pilu 0,1 nm Leegi tüüp õhk- atsetüleen Tundlikus 0.013 mg/l Signaal 1.2 mg/l annab 0,4 A Optimaalne piirkond 0,02-2,0 mg/l Avastamispiir (LoD) 0,003 mg/L Määramispiir (LoQ) 0,007 mg/L
Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus vaid geomeetriline suurus. Jaotise geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks. Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks. Mõõteriista mõõtepiirkond on kõigi võimalike näitude hulk, näiteks 0...3V. Mõõtediapasooniks ehk mõõtepiirkonna tööosaks nimetatakse mõõtepiirkonna osa,
Ristkülikjaotus (ebasoovitav, sest terves vahemikus on väärtuste saamise tõenäosus sama) Normaaljaotus Eksponentsiaalne jaotus 8. MÕÕTETULEMUSTE ANDMETÖÖTLUS STATISTILISTE HINNANGUTE ABIL (kodutöö OSA B): min B, max B keskväärtus standardhälve intervallhälve (t - Studenti tegur tabelist) histogramm ja sellele vastav teoreetiline normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik hüpoteesi kontroll 2 kriteeriumi alusel dispersioonanalüüsi alusel süstemaatilise komponendi möju mõõtme B mõõtepunktide vahel 9. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISE PÕHIMÕTTED Kalibreerimine - Menetlus, mis teatud tingimustel esmalt määrab kindlaks seose etalonide abil esitatud suuruse väärtuste ja mõõtemääramatuste ning vastavate näitude ja mõõtemääramatuste vahel, ning seejärel kasutab seda
(3000) = 3000 + 6 × 3000 = 3000 + 18000 = 21000. Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Tööd teeb lihtsamaks tabelarvutuse vahendite kasutamine, kus meil on võimalik muuta ka algandmeid ning mängida läbi erinevaid võimalusi. Kulufunktsiooni iseloomustamiseks saame kasutada ka vastavat graafikut. Näide 2-4 Kulufunktsiooni graafik 25 000 Kogukulud C(q), kr 20 000 15 000 10 000 5 000 0 0 1 000 2 000 3 000 4 000
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
piirid ja nimetused. Soovitatav on ka ära näidata põhja-lõuna suund, Abrissi võib koostada, kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. Ristjoone meetod on küllaltki töömahukas. 2. Polaarmeetod- Selle meetodi puhul seatakse ühte külje otspunkti üles teodoliit ja tema horisontaalringi lugem seatakse nulliks ning viseeritakse piki käigu külge. Kui seejärel viseerida mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti
kolmes võrdses osas: täna, 60 päeva hiljem ja 120 päeva hiljem. Kui suur on viimati kokku lepitud osamakse, kui intressimäär oli 15% ning fookuspäev on lepitud kokku tänaseks? Lahendus. Olgu otsitava osamakse suurus x. Kanname olulised andmed järgmisele skeemile. 19 Fookuspäev 70 päeva varem Täna 50 päeva hiljem Esialgne graafik 800 EUR-i E1 E2 1500 EUR-i Uus x graafik E3 x E4 x Täna 60 päeva 120 päeva
Tabelarvutust kasutades võime me muuta ka algandmeid, "läbi mängides" erinevaid võimalusi, uurida "mis juhtub, kui..". Näiteks võime leida, kuidas muutuvad summaarsed kulud, kui õnnestub vähendada fikseeritud kulusid 2500 kroonini päevas või kui muutuvkulud ühiku kohta suurenevad 7 kroonini. Peale kulufunktsiooni tabuleerimist võime kulude muutumise iseloomustamiseks kasutada graafikut. Joonis 15 Kulufunktsiooni graafik ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 12 Müües teenust või toodet, saab firma tulu (revenue). Tulufunktsioon on funktsionaalne seos müüdud tooteühikute (või tegevusmahu) ja brutotulu R vahel. Lihtsaimal juhul on seos võrdeline ja võrdeteguriks on hind (price) p. Tulufunktsioon = nõutav kogus · hind
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
p la stsu se g a s av i, 6 ) k es k m is e p la stsu se g a sa v i Ühendades graafikule kantud punktid saame nn. lõimisekõvera. Lõimisekõver annab võimaluse hinnata uuritava pinnase terade suurust ja jaotust. Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab vastava läbimõõduga fraktsiooni puudumisele pinnases, vertikaalne osa aga vastupidi, sellise läbimõõduga fraktsiooni suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60 ja d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet d 60 U=
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
Värvipimedus esineb inimesel, kelle silmas mõni pigment puudub. Tavaliselt ei eristata rohelist ja punast , kuid võib olla ka puudu sinise ja kollase värvuse taju. 16 Kuid esineb ka täielikku värvipimedust - maailm paistab siis nagu must-valge film. Värvipimeduse all kannatab ca 8 % mehi ja ainult 0,5 % naisi. · Miks lühinägelikud inimesed silmi kissitavad? · Kuidas muutub pupill valgustatuse muutudes ja miks? · Kas täielikult värvipime inimene saab aru, mis värvi tuli valgusfooris põleb? · Püssi laskmisel pigistatakse üks silm sihtimisel kinni või kasutatakse üht silma varjavat lapatsit? Miks? 5.2. Kuulmine Inimkõrv kuuleb helisid sageduste vahemikus 16 Hz - 20 kHz . Vastavad lainepikkused saame leida seosest heli kiiruse ch, sageduse f ja lainepikkuse vahel: ch = f . . Võttes heli kiiruseks õhus 330 m/s, saame tulemuseks ümardatult 21 m kuni 2 cm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
Põllumajandus Valitsusliit: 1) toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb põllumajanduses ühendusesiseste tootmiskvootide kaotamist; 2) maksab konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest täiendavalt otsetoetusi vastavalt Euroopa Liiduga (EL) liitumiselepingus sätestatud maksimaalmääradele. Ühtse põllumajanduspoliitika muutudes vaatab Eesti riigi eelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste suuruse ümber; 3) toetab mittepõllumajandusliku ettevõtluse teket maal ning lihtsustab toetuste taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele. Muu hulgas panustab maaturismi arengusse, p g , toetades investeeringuid g konkurentsivõime jja teenuste kvaliteedi tõstmisse;
nõudeid ehituses ja heakorras – hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused, samuti muutus aktuaalseks tänavate sillutamine. 1783 taastati Viljandi linnaõigus. Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke detaile – sammastega portikus, hammaskarniisd vms. 19. sajandi lõpuks oli Viljandi oma elanike arvult tõusnud Eestis 6. kohale. Väljaspool linnapiire paiknesid agulid (Kantreküla, Kivistiku ja Ridaküla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine tõi Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
