Tallinna Tehnikaülikool
ISS0050 Mõõtmine I –
kodutöö 1
Variant nr 3034
Tallinn 2009
1.
Osutmõõteriistaga
M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 7,5 V, lugem oli 113,5
jaotust.
Andmed:
Täpsusklass: t = 0,2 (mõõteriista passist)
Skaala: s = 150 jaotust (mõõteriista passist)
Mõõtepiirkond: m = 7,5 V
Lugem: l = 113,5 jaotust
Pinge:
Mõõteviga:
Vastus: U = ( 5,675 ± 0,015 ) V
2. Firma Agilent
multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 100 V oli -27,6800 V. Viimasest taatlusest oli möödas 4
kuud.
Andmed:
Mõõtepiirkond: m = 100 V
Näit: U = -27,6800 V
Viga: ± (0,0035 + 0,0006)
Mõõteviga:
Vastus: U = ( -27,6800 ± 0,0016 ) V
U(V)
ΔU(V)
0
± 0,00060
10
± 0,00095
20
± 0,00130
30
± 0,00165
40
± 0,00200
50
± 0,00235
60
± 0,00270
70
± 0,00305
80
± 0,00340
90
± 0,00375
100
± 0,00410
3. Sama multimeetriga
mõõdeti vahelduvsignaali sagedusega 47 kHz. Näit piirkonnal 750 V
oli 731,5178 V.
Andmed:
Sagedus: f = 47 kHz
Mõõtepiirkond: m = 750 V
Näit: U = 731,5178 V
Viga: ± ( 0,09 + 0,05 )
Mõõtmise piirviga:
Vastus: U = ( 731,5 ± 1,0 ) V
Sagedus (f)
Viga
Mõõteviga (ΔU)
3 Hz – 5 Hz
0,50 + 0,03
± 3,88259
5 Hz – 10 Hz
0,10 + 0,03
± 0,95652
10 Hz – 20 kHz
0,05 + 0,03
± 0,59076
20 kHz – 50 kHz
0,09 + 0,05
± 1,03337
50 kHz – 100 kHz
0,30 + 0,08
± 2,79455
100 kHz – 300 kHz
1,20 + 0,50
± 12,52821
4
Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2
LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem.................................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 Teiste funktsioonide regressioonsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 6 Abiks eksperimendis 20 Must kast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Magnetinduktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Mõõtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Loendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele
Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind Arvutada seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.7, 4.8, 4.9 ning tabelid 4.6 ja 4.7 ning peatükk 4.2.1.3. Ventileerimata õhkvahega variant 11 Kuna õhkvahe paksus on 30 mm, kasutan tabelist 4.7 õhkvahe pindade emissioonitegurit 0,16. 0,13 ja 0,04 tulevad tabelist 4.6 lahtrist Soojusvoolu suund Horisontaalne (Sein) Rt= 0,13 + Krohv (paksus mm / (W/mK)) + Aeroc plokk + min. vill + tuuletõke + 0,16 + tellis + 0,04 Rt= 0,13 + 0,005/0,9 + 0,325/0,1 + 0,2/0,039 + 0,03/0,041 + 0,16 + 0,12/0,85 + 0,04 = 0,13 + 0,006
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
Kõik kommentaarid