Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus.
puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
(valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
(täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) ........................................................................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d.........7 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus............................................................................................................ 7 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F.....................7 3.3. Puitvarda optimaalne läbimõõt d......
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Varrastarindi tugevusarvutus pikkele B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on
) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? suure varuteguri 1.4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? *määrata, kuidas detaili kasutamine võib kaasa tuua toote töövõimetuse, kõrgema hinna ning olulisi
6.3.4. Integraalseosed painutava joonkoormusega varda sisejõuepüüride arvutamiseks Igasuguse seaduspärasuse järgi jaotunud joon-põikkoormusega (p const) tasakaalus varda (Joon. 6.18) iga lõpmatult lühike lõik kohal x (pikkusega dx, mille vältel eeldatakse p = const) peab ka olema tasakaalus. Joon-põikkoormusega varras Varda element p const Q (+) p M (-) M + dM (-) x x dx A y Q + dQ (+)
6.3.4. Integraalseosed painutava joonkoormusega varda sisejõuepüüride arvutamiseks Igasuguse seaduspärasuse järgi jaotunud joon-põikkoormusega (p const) tasakaalus varda (Joon. 6.18) iga lõpmatult lühike lõik kohal x (pikkusega dx, mille vältel eeldatakse p = const) peab ka olema tasakaalus. Joon-põikkoormusega varras Varda element p const Q (+) p M (-) M + dM (-) x x dx A y Q + dQ (+)
varda) kuju ja mõõtmete muutus vähenedes taastada detaili esialgsed kuju (koormuste mõjudes) ja mõõtmed (osaliselt või täielikult) Enamus konstruktsioonimaterjale (teras, alumiinium, puit, betoon, jne) loetakse koormuse teatud piirides täielikult elastseteks (s.o. kehtib Hooke'i seadus) . Klassikaline tugevusõpetus käsitleb vaid elastseid deformatsioone 2.2.1. Pikideformatsioon Sirge ja ühtlane varras on tõmmatud koormusega F (Joon. 2.2): · jõu F väärtuse suurenedes venib varras pikemaks (surve puhul läheb samaväärselt lühemaks); · igale jõu F väärtusele vastab teatav pikenemine ehk pikideformatsioon l; · jõu F vähenedes deformatsioon l väheneb osaliselt või kaob täielikult;
joonis 1.3). Mingile betooni pingele c vastav kogudeformatsioon koosneb elastsest ja plastsest deformat- sioonist: c = c,el + c,pl Joonis 1.3 Joonisel 1.3: Joon 1 - diagramm hetkelisel koormamisel ( c,pl = 0); Joon 2 - diagramm koormamisel mingi antud kiirusega; Ecm - keskmine deformatsioonimoodul (määratakse pingel 0,4fc) ; Ec - algelastsusmoodul. Betooni piirsurvedeformatsioon tsentriliselt surutud elemendis v = const korral cu = c1 0,002 (2 mm/m), paindel või ekstsentrilisel survel c1 0,002 ja cu 0,0035. Tõmbel piir- deformatsioon on ligikaudu 0,00015 kuni 0,0002. 0,3 f cm Eurokoodeks 2 annab ligikaudselt E cm 22 ( GPa). 10 Betooni Poisson'i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1
ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi eesmärk? Tugevusõpetuse eesmärk on luua ehitiste, masinate ja muude seadmete tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. 5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6
Kõvera varda ristlõike M = paindemoment paindepingete laotus: eA R + y (+/- märgiga), [Nm]; SNJ ristlõikepinna staatiline moment nulljoone suhtes, [m3]; 14.1.5. Kõvera varda tugevusarvutus paindele Põikkoormatud algselt kõvera ja ühtlase kõverusega varda (Joon. 14.7 ja 14.8): · ohtlik on lõige K, kus mõjuvad koos nii paindemomendi M kui ka normaaljõu N suurimad väärtused (paindemoment M on antud juhtudel negatiivne); · ohtliku lõike K siseserva kaugeima(te)s punkti(de)s O mõjuvad alati samasuunaliselt koos nii painde- M kui ka normaalpinge N suurimad väärtused;
+ W Wz y + Wy My Wy y My epüür M = M y2 + M z2 Tugevustingimus Tugevustingimus My Mz M max = min = + [ ] ; max = min = [ ] ; Wy Wz W lubatav tõmbepinge [ ]Tõmme , kui [ ]Tõmme [ ]Surve kus: [ ] =
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund =
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A (m; a) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav. Pinge log Kahjustuskõver log 0,8Rm A mN = const -1 log -1 NA1 NA2 N0 Tsüklite arv purunemiseni N log N0 log N – ohutu ala; N0 – pingetsüklite baasarv; m = tan Sele 2.10. Väsimuskõverad. amplituudpinge a
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
müüritise osa kuni koormava toel. Sõltuvalt müüritise tõttu on need deformatsioonid laeni, kui see müüritis on tugevusest muljutakse tala hoone kõrguses erinevad ja vajalikult armeeritud. Vajalik müüri serva sisse. Määratakse võivad põhjustada on silluse pikiarmatuur ja tala toetuse pikkus a1 ja max konstruktsioonide purunemisi. üldjuhul ka põikarmatuur. pinge max. tugevustingimus: Skeem 9.21 Olenevalt hoone Tugevusarvutus paindele max.<=f (max.= 20 ; 0 = Q/a1*b konstruktsioonist võib määrata toimub avaldisega a1 tala toetuspunkt b tala ligikaudse hoone pikkuse l, Mrd=As*fyk*z/s Tuleks laius). Jaotusmehanismi mille puhul temperatuuri kontrollida silluse (toepadja) kasutamisel muutuste mõju ei tekita veel
olema: 1. küllalt tugev, et vastu võtta rakenduvaid koormusi; 2. küllalt jäik, et tagada selle normaalset kasutamist; 3. küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele- praod Nende nõuete täitmise peab tagama konstruktsiooni arvutus. Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka elemendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes. kokkuvõttes: ehituskonstruktsiooni tugevusarvutus peab andma ökonoomseima konstruktsioonilahenduse, tagades samal ajal piisava tugevusvaru selleks, et kompenseerida materjalide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suurenemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 20. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V;
Kui liini ulatuses on klimaatilised ja atmosfääri tingimused erinevad, tuleb teda vaadelda üksikute lõikudena. Normjäitekoormus pikkusühiku kohta Ik (N/m) leitakse valemiga: Ik = π kI kd b (d + kI kd b) ρI g 10-3 kus ki, kd – tegurid, mis arvestavad jäiteseina paksuse muutumist sõl- tuvalt kõrgusest ja juhtme läbimõõdust (tabel 5) Tabel 5 Tegurid ki ja kd Juhtme või trossi ras- Juhtme või trossi kuskeskme kõrgus maa- kI kd läbimõõt, mm pinnast, m 25 1,0 10 1.0 30 1,4 20 0,9 50 1,6 30 0,8
joonis 1.3). Mingile betooni pingele σc vastav kogudeformatsioon koosneb elastsest ja plastsest deformat- sioonist: εc = εc,el + εc,pl Joonis 1.3 Joonisel 1.3: Joon 1 - σ−ε diagramm hetkelisel koormamisel (εc,pl = 0); Joon 2 - σ−ε diagramm koormamisel mingi antud kiirusega; Ecm - keskmine deformatsioonimoodul (määratakse pingel 0,4fc) ; Ec - algelastsusmoodul. Betooni piirsurvedeformatsioon tsentriliselt surutud elemendis vσ = const korral εcu = εc1 ≈ 0,002 (2 mm/m), paindel või ekstsentrilisel survel εc1 ≈ 0,002 ja εcu ≈ 0,0035. Tõmbel piir- deformatsioon on ligikaudu 0,00015 kuni 0,0002. 0,3 f Eurokoodeks 2 annab ligikaudselt E cm = 22 × cm ( GPa). 10 Betooni Poisson’i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1
c) nende mõjumisviisi järgi -- staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osas nimetamisväärseid kiirendusi, -- dünaamilised koormused, mis põhjustavad konstruktsioonis või selle osas arvestatavaid kiirendusi. (3) Eelpingestusjõud P on alaline koormus, kuid praktilistel põhjustel vaadeldakse teda eraldi. 2.3.2 Normkoormused Projekteerimise üheks põhialuseks on koormuste määramine. On selge, et mitteusaldatavate koormuste kasutamisel arvutustes kaotab kogu tugevusarvutus oma mõtte. Konstruktsioonide tugevusarvutused tehakse nn arvutuskoormustega - arvutuskoormus = osavarutegur (Q - hälbetegur)x normkoormus. Normkoormusena käsitatakse üldiselt mingil arvutus- või mõõtmismeetodil määratud konk- reetse koormuse keskväärtust, nimiväärtust või siis selle koormuse ülemist või alumist piiri. Konstruktsiooni elementide koormused (kaalud) määratakse tavaliselt vastava materjali ma- humassi ja elemendi mahu alusel
tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll. Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (temp. +20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja
Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
5 MÕÕTMETE ÜLDPRINTSIIBID 5.1 Mõõtme määratlus Mõõtmete tolerantside mõisted ja juhised tolereerimiseks on antud standardis ISO 286-1. Mõõde: Lineaarse suuruse numbriline väärtus erilises ühikus. Näiteks: 20 mm või 20 km, kuid mitte 40 kg ega nurk. Lineaarne suurus Kohtmõõde Arvutatud mõõde Statistiline mõõde Üldmõõde Kahe punkti vahemaa Pindala diameetri mõõde Minimaalne mõõde Vähimruutude mõõde Sfääri määrav mõõde Ümbermõõdu- diameetri Maksimaalne mõõde Maksimaalne omistatud mõõde mõõde Keskmine mõõde Minimaalne omistatud mõõde ISO 14660-1 järgi:
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase vee
muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
