Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodukultuur peretraditsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
traditsioon, pruut, kama, pruudi, lille, vaasi, peigmehe, laulatus, peigmees, noorpaar, sõrmus, kokk, tera, komme, jõulu, kombe, perega, sõrmuse, terad, piduliku, peretraditsioonid, traditsioone, sünnipäev, kommete, pastor, pulmapidu, vaasid, kamajahu, aegadel, peredes, ootavad, lihavõtted, kirikust, registreerimine, kleiti, tseremoonia, külalisednaisevõtmisest paganliku kombe järgi: ,,Kui talumehel on poeg naise jaoks suur küllalt, siis vaatab ta ise tüdruku, kes talle meeldib, läheb siis sinna oma sõpradega, kelle ta on selleks kutsunud, peidavad end maja juures, kus tüdruk elab, ja ootavad, kui ta välja tuleb; siis jooksevad peidus olijad tema juurde, võtavad ta vägivaldselt kinni, heidavad selleks varutud saani ja ruttavad temaga koju. Kui nüüd pruudi sõbrad seda kisa kuulevad, jooksevad nad kohe välja odade ja mõõkadega, kavatsusega neilt pruuti jälle tagasi võtta, ja kui nad neile järele ja ligi jõuavad, tuleb nende vahel hirmus taplus; kes siis kõvem on, saab pruudi endale; kui nad aga jõuetuse pärast ei saa ära võtta, siis viivad teised tema koju kaasa ja sulevad pruudi ja peigmehe koos kambrisse, jätavad nad kogu ööks ühte; ja kui nad selle öö jooksul
.................................................................. 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus..................................................................................................
Kuid mis on see, mis on iga pulma kõige tähtsamad sümbolid, mis peab olema pulmades kindlasti, ilma milleta ei saaks pulmad toimuda? Erinevates riikides on erinevad pulmakombed. Sest ega kommete ja traditsioonideta ei oskaks ju pulmi ette kujutadagi. Mõned kombed on küll kadunud aga on ka neid, mis on säilinud. Järgnevalt tookski välja mõned erinevate riikide pulmakombed: · Armeenia pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siide ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Soome Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe. · Venemaa Noorpaarile pakutakse erilist pulmaleiba, mis on kaunistatud igavikku ja kahe perekonna ühinemist sümboliseerivate motiividega.
nagu oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale ja pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. Näiteks juhtub üha sagedamini, et pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. Nagu ajaloost on näha, oli enamik pulmarituaale seotud ennete ja uskumustega ning nende abil sisendati noorpaarile usku oma eluõnnesse, sigivusse ja heasse läbisaamisse. Tänapäeval asendavaid neid rituaale vaid pulmarahva käepigistused ning salmike või paarisõnaline õnnitlus kaardil
Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Samuti ei peetud laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks. Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. Edaspidi ongi vaadeldud pulmakombeid alates 19. sajandist.
pulmatraditsioonidest lahus. Alles 19. sajandi teisel poolel sai pulmakommete osaks kiriklik laulatus. Abielu tähistavad pulmad kujunesid kunagises külakogukonnas olulisimaks peoks, mida peeti pidulikult ja toretsevalt. Pidu ise peeti palju tähtsamaks, kui ametlikku kiriklikku laulatust. Viimane oli vajalik vaid abielu seaduslikuks muutmise jaoks. Siiski ei loetud paari abiellunuks ei peale pulmapidu ega isegi mitte peale laulatust. Abielu sõlmimise otsustaivamaks toiminguks oli tanutamine. Pruudi tanutamine tähendas talle naise peakatte pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna "tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad
Pulmarongiga on seotud mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid lapsed tema nägu; ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiukoju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülajäänud õlu kõigi nelja tuule poole või mõrsjat vedanud hobusele pähe. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa või peiupoiss mõrsja hobuselt looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette kasuka või
traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus).
................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus................................................................................................................. 6 Pulmakutsed.....................................................................................
Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Lühim aeg kosjade ja pulmade vahel sai olla kolm nädalat, sest vähemalt kolmel pühapäeval tuli pruutpaar enne laulatust kirikus maha hõigata. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused pulmadeks. Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
....................................................................................... 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See
Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. Pulmad Kõik saab alguse sellest kui Peigmees teeb Pruudile ettepaneku kihluda. Selleks vajab Peigmees kihlasõrmust. Kihlasõrmus, mis näeb välja selline nagu pildil, maksab 250 eurot. Kui peigmees on julguse kokku võtnud ja pruudilt kätt palunud ja pruut on vastanud jaatavalt pannakse paika pulmakuupäev. Pruutpaar valib endale sobiliku koha laulatuseks. Selleks valime ilusa ranna
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune.
Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega - lärm pidi eemale hoidma kõik kurjad olevused. Arvati, et kui mõrsja pulmarongis tagasi vaatas, sündisid lapsed tema nägu; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiu koju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülejäänud õlu kõigi nelja tuule poole. See oli jäänuk joomaohvrist. Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast, vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Kui pulmarong õues peatus, tõmbas peiu isa mõrsja hobusele looga ühe rapsuga pealt ja viskas katusele. Looga mahakiskuja sai mõrsjalt tasuks kindad. Peiu ema laotas saani ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti
Ilusalongis "Elu ja ilu" Koha kujundamine tuleb korraldada, kirikus on olemas metallne pulmakaar ja pink, laenaksin selle sealt. Selle eest tasu maksma ei pea. See kaar tuleb ka dekoreerida, paluksin teha seda ema tuttaval kelle erivajadustega last ta tihti hojab. Ma arvan, et ta teeb seda tasuta enda poolse kingitusena. Kuigi jah lillede eest mis sinna tulevad tuleb maksta. Pruudikimp tuleb ka tellida, seda teeb tavaliselt peigmees, ma püüan enne välja uurida millised lilled emale kõige rohkem meeldiksid just seal kimbus.Tean, et tslle meeldivad lihtsad lilled, nt ilus oleks vist punased lahtised roosid ja karikakrad kimbus. Fotograaf tuleb kindlasti aegsalt ära broneerida. Pildid tulevad kõik seal samas looduses, kindlasti mere ääres, neile mõlemale meeldib väga meri. Kui noorpaar soovib siis käivad enne maale sõitmist fotoateljeest läbi ja teevad seal ka paar pilti. Sõrmused on juba olemas
Hispaanlannade pruutkleidid on tavaliselt rohkete kroogete ja voltidega, kleidid ise on ülipika sabaga. Loorid on samuti pikad ja pitsilised. Mehed kannavad enamasti musta ülikonda valge särgiga. Lips ees ja pruudi kimbuga sobiv rinnanõel rinnas, seisab peigmees altari ees ja ootab oma pruuti. Ka külaliste kleidid on väga uhked, samuti rohkete voltide ja kroogetega. Külaliste kleidid on aga väga värvikirevad, erinevalt
Kosja mindi ainult kindla peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt, laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt kuulamine, kuulamas käis vanem naine – sobitaja, kohati peiu ema, viies kaasa pudel viina. Nõusoleku märgiks seoti tühja pudeli külge vöö või kindad. Kuulmisele järgnesid kosjad nn teised viinad, kosja läks peigmees koos isamehega tavaliselt noore kuu teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul. Kosilastel oli kaasas kihlad ja kosjaviin, varasemal ajal õlu. Kosjas olles peigmees ei kõnelenud, seda tegi põhiliselt isamees. Kui kosjad õnnestusid pakuti kosilastele süüa, muuhulgas pidi kindlasti olema keedetud mune. Kosjad kaotasid oma tähtsuse 20. Saj alguses.(EE 5 1990: 76) 3.2 Kihlus Kosjadele järgnes kihlus. Kihlus on maailmas laialdaselt tuntud abielueelleping. Varasemail
samaväärne meie pea noogutamisega. Tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm Pulm on jagatud kolmeks osaks, koosnedes pulmaeelsetest ja -järgsetest rituaalidest ning pulmast endast. Pulmaeelsed rituaalid on Tilak, Mehandi,Sangeet jt. Bariksha (Variksha) - pruudi perekond on vihjanud, et on huvitatud teatud peiust ja peigmehe perekond on nõustunud. Tilak kätkeb endas pruudi perekonna külaskäiku peiu perele, et kihlust ametlikuks teha. Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja roosiveest segatud pasta, mida määrivad seitse vallalist perekonna naisliiget pruudi
..................................................................5 2. PULMAD..................................................................................................................................... 6 Pulmade aeg ja kestus..................................................................................................................6 Abiellujate riietus.........................................................................................................................6 Laulatus........................................................................................................................................6 Pulmategelased............................................................................................................................6 Söömine....................................................................................................................................... 8 Tanutamine.........................................................
.................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Pulmategelased...................................................
mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesl korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine
oskab ja rahakott võimaldab. Materiaalne külg on tõusnudki esikohale pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest rohkem segunevad eri rahvaste traditsioonid. Neist tänapäevale kohast pulmakombestikku luues on oluline jälgida, et rituaalid võetakse tarvitusele koos oma tähendusega, muidu pole neil sisulist väärtust. · Pruudikimbu tellib pruut ise. Sellega jääb ta ilma rõõmust saada pulmapäeval kaunis kimp kingituseks ja üllatuseks. Pruudikimp kaotab tähenduse, selle tellimine on lihtsalt üks pulmaeelne toiming. · Pulmi peetakse enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt on pulmad lühenenud, kestavad enamasti päeva, harvemini kaks. · Vanadest tavadest on kohati püsinud pulmarongile tõkete panemine, et viina norida ja mõrsja röövimine.
Abiellumisega on nüüd sama. Ikka küsitakse, kas juba ootad. Ei oota :) See aeg läheb nii kiiresti. Abielus jõuame me olla terve oma ülejäänud elu. Mitte kunagi abielus olnud ei saa me aga kunagi enam olla kui juba abiellunud oleme. :) Miks me seda siin kirjutame on see, et me kõik tahame, et meie pulmapidu oleks ilus ja meeldejääv, aga seda on ta ju nagunii. Ei ole mingit vahet, kas vaasis on punased või kollased lilled, kas kutsed on valged või rohelised, kas pruut kannab 2000.- eurost kleiti või 20 000.-st või kas pidu toimub koduõuel või uhkes mõisas. Oluline on see, et me mõlemad tahame seda teha ja meil on meie pere ja sõbrad, keda me soovime sellel päeval endi ümber näha. Seega milleks oma pead vaevata ja oma aega raisata igasuguse tühja-tähja peale. Lõppkokkuvõttes ei ole ju tõesti tähtis, kas pael kutse peal on valge või punane või kuidas täpselt on kutsel sõnastatud kingisoov. Võtke vabalt
Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale,
Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas ka kristlikku abielu ja kiriklikku laulatust. Näiteks on „Läänemaa talurahva õiguses“ kirjas Saare-Lääne piiskopi valduste kohta: „Kui mees naise võtab, siis peab ta kiriku tulema kaheksa päeva jooksul [...] ja laskma enda abiellu panna ja andma tasu selle eest. Kui ta seda ei tee, peab ta oma isandale andma viiskümmend marka.“ (Kalits, 1988: 10) 17. sajandil muudeti kirklik ristimine, leer, laulatus ja matus ainsateks ametlikeks perekondlike muutuste registreerimise vormideks, kohustuslikeks aktideks. Leer andis teadmised kristliku religiooni põhialustest, ilma milleta ei lubatud luua perekonda. (Ibid: 12) Alates 19.sajandi keskpaigast kujunes Eesti alal luteri kiriku kõrval teiseks mõjukaks usukeskuseks vene õigeusu kirik. Venemaal ei olnud kirik riigist lahutatud ning abielu, sünni ja surma registreerimise ainuõigus kuulus kirikule. Alles Suur Sotsialistlik
pulmapidude korraldamine lossides, mõisates, villades ja muudes suursugustes ruumides. · Pulma pidamis ruumid siis vajavad kindlasti osava floristi kätt muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal oleks õige aeg pulmalilli tellida? · Mida varem, seda parem. · Pruudikimbu tellimus oleks soovitatav anda 1 nädal enne pulmi. · Suuremate dekoreerimistöödega läheb rohkem aega
Näiteid Põhja- ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest. Põhja- ja Lääne-Eestis ei olnud eraldi jaanilaulude viise, vaid neid esitati harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga. Poissmeeste pidu http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=158 Õnnestunud pulma oluliseks eelduseks on ka üks meeldejääv poissmeeste pidu, mida tähistatakse kui peigmehe viimast õhtut vaba ning vallalisena. Mida taibukamad ja ettevõtlikumad on poissmehe sõbrad, seda huvitavam ning meeldejäävam saab see õhtu olema. Seepärast tuleks seda kindlasti hoolikalt ette valmistada ja omavahel kokku leppida, mis on selle peo eesmärk? Poissmeeste õhtu korraldajad peaksid oma valikutes arvestama kindlasti peigmehe soovidega. Teda piisavalt hästi tundes, ei peaks see
Seekord istusid koos mõrsja ja peiuga lauda mõrsjapoolsed pulmalised. Ent söömisele eelnesid veel mõned maagilist laadi talitlused noorpaariga. Väga levinud tavaks oli, et toodi tükk leiba soola või võiga, leivatükk murti pooleks-üks anti mõrsjale, teine peiule. Üle maa tuntakse ka sülepoisi (rüpepoisi, rüpelapse) kommet. Enamasti on see seotud esimese söömaajaga peiukodus, kohati ka tanutamise või põlletamisega. Komme oli järgmine: kui pulmalised pruudikodust peigmehe juurde läksid ja esimest korda laua taha istusid, siis toodi üks väike poisslaps ja pandi pruudi põlvele istuma. See pidi teda hüpitama, andis peigmehe kätte, see tegi niisama, selle järel pruuttüdruk, peiupoiss ja muud niisama. Seegi oli sigivust taotlev komme. Söömaajale järgnes uus etapp pulmakombestikus, nimelt peiukodu ja majapidamise tutvustamine mõrsjale. Peiu ema talutas miniat läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid
õige. Seejärel hakkab mõrsja otsimine. Kui mõrsja on leitud ja peiu kõrvale toodud algab söömine. Pulmapäeva hilisõhtul või varahommikul toimub pulmade esimese poole tähtsaim sündmus: mõrsja lahkumine vanemate kodust. Mõrsja viiakse alati pimedas. Mõrsja asub teele, nägu kinni kaetult, et ta tagasi ei oskaks tulla. Isamees või peiupoiss viib mõrsja süles saani. Mõrsjaga koos lähevad kaasanaine, pruuttüdrukud ja pruudi vennad. Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: mõrsja ei tohi tagasi vaadata, sest muidu sünnivad lapsed tema nägu, ristteest üle sõites peab mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et loomadele kahju ei sünniks, jõest üle sõites viskab mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Kui jõutakse peiu koju siis jookseb peiu poiss teavitama ,et nüüd tullakse, ta sai kaasa õllekannu kostitamaks saajalisi
Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis
mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate pulmakülaliste juuresolekul ning mõrsja pidi samal ajal nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik. Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
ema nii palju ei laulund. Mari rääkis kuidas ta sai esimesel öö Joeli juures veetes soki kuna Joeli ema tuli hommikul lauldes kommikarbiga üles nende tuppa ning Mari mõtles, et mis lahti on. Joel räägib edasi ,et laul oli tõesti see mis saatis igale poole, küll surnuaias hauapeal oli reegel laulda. Joel ja Mari võtsid ammusest ajast kindlasti traditsioonid kaasa. Oma lastega jätkati neid. Nende peresse on tulnud selline traditsioon kus võetakse mingist ajas nädal või rohkem ning ollakse kogu perega koos, kas siis kuskil välismaal või Eestimaal ning kui see sisaldab palju autosõitu siis enamusaeg möödub lauldes. Peretraditsioonid annavad lapsele aimu, mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse usuvad. Võib-olla on see üks põhjuseid, millepärast lastega peredes on traditsioone rohkem ning nende tähistamine mitmekülgsem kui peredes kuhu kuuluvad ainult täiskasvanud
annaabi.ee 
