100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
plika1234
Õppematerjali autor
Külalised kannavad pärastlõunariietust, pruut pastelltoonis kleiti või kostüümi ning peig aastaajaga sobivat ülikonda. Peolauda ehib peigmehe või tema perekonna kingitud valgetest või roosadest lilledest kimp. Peolauas istub tulevane pruutpaar kõrvuti ja pruudi vanemad teineteise vastas. Aukohtadel, neiu vanemate paremal käel, istuvad noormehe vanemad ja vanavanemad. Kihluspeo puhul harilikult kingitusi ei tehta. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2. PULMAD 2.1 Eesti pulmade tradistioonid Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval....................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal
·Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt pruudipärg ja mitmesugused osavusproovid). · Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. · Pruuti saadavad pruutneitsid, peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. · Pulmakomben a pidi pruut oskama atra hoida. Pulmad "Kalevipoja" kolhoosis Põlva rajoonis 1968. · Pulmaauto Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Läti pulmakombed · Tänapäevane Läti pulm on olemuselt üsna sarnane eesti pulmale. · Alustatakse kirikus või perekonnaseisuametis, vahetatakse sõrmused ja antakse vanded. Abielusõrmust kantakse parema käe neljandas sõrmes. · Paar on enamasti riietunud valgesse, lisaks traditsioonilisele kleidile
Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut............................................................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 13 2 Sissejuhatus · Valisime grupitöö teemaks pulmad sellepärast, et pulmade planeerimine on üks suur planeerimine ja seda tehakse üks kord elus kui hästi läheb. Pulmad on kahe inimese vaheline suurüritus. Kui kaks inimest on üksteist leidnud, armuvad ja armastavad üksteist, siis nad otsustavad kihluda ja seejärel abielluda. Võimalik on teha registreeritud abielu või kiriklik laulatus. Kiriklik laulatus eeldab mõlemapoolset ristimist ja leeritamist.
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid