3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA ja RNA ühised tunnused: Nukleiinhapped Koosnevad nukleotiidijääkidest
20. püruvaat 21. fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks (fotosüntees on oluline kõikidele organismidele) TAGAB SÜSINIKU JA HAPNIKU RINGE 22. klorofüll taimerakkudes esinev roheline pigment 23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda fosfaatrühma lisandumisel salvestub energia 30kJ ühe molekuli kohta 6
11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest TAIMERAKK 5. Seeneniidistik MÜTSEEL 6. Rohelise värvusega plastiid KLOROPLAST 7. Kes avastas imetaja munaraku? KARL ERNST VON BAER 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses RIBOSOOM 9. Väikseim üherakuline organism MÜKOPLASMA
molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline aine – glükoos. Glükoosi molekulis talletub valguse energia. Eraldub ka hapnik. Head pildid ja tekst Fotosüsteemidest ja rootorist ATP rootori töö: http://www.youtube.com/watch?v=5sGqbnQoyrI&feature=related Lehtedes on kloroplastid Vaata kloroplastide liikumist rakus Lehtedes on kloroplastid leht rakud kloroplast graan membraan klorofüll fosfolipiidid Kloroplastis on 50 korda rohkem membraane kui mitokondris, seega on ta palju efektiivsem, kiirem kui mitokonder. Kloroplastis on lamellid, membraanid Kloroplast Graan Graan Graan Strooma Sisemembraan Välismembraan Klorofülli molekul Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium I Valgusstaadium • Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli.
teineteisest,2 omavahel identset ahelat.Repl.etapid:ensüüm helikas lõhub DNA biheliks,ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga ning sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad,repl.lõppeb,kui mõlemalt DNA ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.Tulemus:replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.Transkriptsioon on DNA ühe ahela lõigu (geeni)alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.Toimub tuumas(Mitrokondrites,kloroplastis),interfaasi ajal.Vajatakse:ensüüme,ribonukleotiidid,energiatGeen-DNA lõik ,millel toimub RNA süntees.RNA sünteesi etapid-RNA polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga;RNA polümeraas sünteesib DNA ahela lõiguga komplementaarneRNA molekuli;RNA polümeraas jõuab terminaatori ja RNA süntees lõppeb;RNA väljub tuumast(tsütoplasmast).Geeni avaldumine tähendab,et sellelt geenilt toimub RNA süntees.Transkriptsiooni regulatsioon:Repressorid-valgud,mis takistavad RNA polümeraasi
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta.
DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites (rõngaskromosoomis). Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata
C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: toitaineks, saab alguse mitmete ainete süntees, eraldub hapnik vajatakse rakuhingamiseks, tekib orgaaniline molekul glükolüüs Võrdlus: Glükolüüsi lagundamine (rakuhingamine) Fotosüntees Keemilised reaktsioonid Keemilised reaktsioonid Energia vabaneb Energia neeldub Lagunemine mitokondris Lagunemine kloroplastis Kõigis organismides Taimedes, vetikates Lähteaine glükolüüs, O2 CO2 ja H20 Saadus CO2, H2O Glükolüüs, O2, H2O
aminohappeid. Lipiidid moodustavad kloroplasti kuivmassist umbes ühe kolmandiku. Rasvhapete sünteesis kasutatakse PCR tsükli produkte, taandavaid agente (nt ferrodoksiin ning NADPH) ja ATP-d ning peale kloroplasti toimub sünteesi osa etappe ka tsütosoolis ning mitokondrites. PCR-i produktidest sünteesitakse stroomas dihüdroksüatsetoonfosfaat, mis liigub tsütosooli, ning sealt edasi mitokondrisse, kus sünteesitakse atsetüül-CoA, mis liigub kloroplasti tagasi. Kloroplastis konverteeritakse atsetüül-CoA-st malonüül-CoA ning seejärel malonüül-ACP. Ühe atsetüül-ACP ning seitsme malonüül-ACP liitmisel ning taandamisel NADPH abil saadakse palmitüül-ACP, mis edasi hüdrolüüsitakse palmithappeks. Võimalik on ka palmitüül-ACP edasine pikendamine teisteks rasvhapeteks ning rasvhapete edasine modifitseerimine. Kloroplastides leidub ensüüme enamiku valkudes leiduvate aminohapete sünteesiks.
Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites) Lehe ehitus: ülakülje kattekude, põhikude (sammaskude (Fs), kobekude), alakülje kattekude, õhulõhed.
DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) on kromosoomide põhiline koostisosa Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele (Biheeliks) tagab kogu pärilikkuse info esinemise kahes koopias Kaheahelaline biheeliks on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav, sest seal on väga palju vesiniksidemeid. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast.
ATP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SARVESTAJA JA ÜLEKANDJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES. FOTOSÜNTEES-KLOROFÜLLI SISALDAVATES TAIMERAKKUDES TOIMUV PROTSESS, MILLE KÄIGUS SAADAKSE PÄIKSEENERGIA ABIL LIHTSATEST ORGAANILISTEST ÜHENDITEST GLÜKOOSI(KÕRVALPRODUKT O2). GRAANUM-KLOROPLASTIS ÜKSTEISEGA KOHAKUTI PAIGUTUNUD TÜLAKOIDIDE KOGUM. KAROTINOID-TAIMERAKKUDES ESINEV KOLLANE, ORANZ VÕI PRUUN PIGMENT. KLOROFÜLL-ROHELINE PIGMENT KLOROPLASTI TÜKALOIDIDES, SEOB VALGUSENERGIAT. KLOROPLAST-TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES MAKROENERGILINE ÜHEND-MADALAMOLEKURAALNE ORGAANILINE ÜHEND, MIS OSALEB KEEMILISE ENERGIA SALVESTAJA JA ÜHENDAJA BIOKEEMILISTES REAKTSIOONIDES(ATP, GTP, TTP). NADP-MAKROENERGILINE ÜHEND, MIS OSALEB FOTOSÜNTEESIS VESINIKU AATOMITE SIDUJANA.
• Edasi sünteesitakse fruktoos-6-fosfaadist peamiselt sahharoosi ja tärklist • Tärklise sünteesi põhietapid: 1. Fruktoos-6-fosfaadi konverteerimine glükoos- 6-fosfaadiks 2. Glükoos-6-fosfaadi konverteerimine glükoos-1- fosfaadiks 3. Glükoos-1-fosfaadi molekulide liitmine ADP-ga 4. Polümerisatsioon (glükoos-ADP-le glükoosimolekulide lisamine) • Kloroplasti tööks vajalike lipiidide ja aminohapete süntees toimub samuti kloroplastis • Teatud sünteesi vaheetapid võivad toimuda tsütosoolis või mitokondris, kuid kõik peamised prekursorid aminohapete ja lipiidide sünteesiks sünteesitakse kõik fotosünteesi või fotosünteesi produktide modifitseerimise tulemusena kloroplastides
toimub fotosüntees) Nt: see juhtub siis, kui kartulid jäävad valguse kätte, idu moodustumisel Kromoplast (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) üleminekuga leukoplastiks (värvitud palstiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist) Nt: Kromoplastid sisaldavad erinevaid karotinoide: punaseid, oranze ja kollaseid pigmente. Nad on kloroplastidest väiksemad ja esinevad kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügiseste lehtede rakkudes. Kloroplastis on klorofüll (seda on vaja taimedel fotosünteesi jaoks); leukoplastis on tärklis (mis on varuaine, nö sahver, seda esineb tavaliselt taimede nö varjatud osades - juured näiteks); kromoplastis on värvipigmendid, esinevad tavaliselt taimede nähtavatel osadel - nt õied, et meelitada ligi erinevaid loomi ja putukaid, et need tolmendaksid ja tassiksid taime seemneid laiali). 2
autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes. 5.Milline tähtsus on süsinikul organismis ja kust see pärit on? 6. Milline seos on fotosünteesi ja glükoosi lagundamise vahel? (C- ringe) fotosünteesil varustatakse heterotroofseid rakke glükoosiga 7
säilitamiseks. Iseloomulik: teadvuse häired, kopsuturse, südametöö häired. - Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib. - Biloloogiline surm . organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 2. Matriitssünteesid Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. - Toimumiskoht: päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites ja kloroplastis, eeltuumsetel tsütoplasmas - Toimumisaeg: interfaasis - Komplementaarsus: ACGT TGCA - Protsessi läbiviimiseks vajatakse: Ühe ahelaist DNA'd Kõiki DNA koostisesse kuuluvaid nukleotiide Ensüüm (DNA polümeraas) Energia - Etapid: DNA biheliks lõhutakse DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad
Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud.vakuool-mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid. Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)
kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis? ATP ja NADPH2 Millised ühendid moodustuvad glükolüüsi tulemusena? Püroviinamarihape, ATP ja NADH2 Fotosüntees Hingamine Toimub Kloroplastis Toimub Mitokondris Kasutab CO2 Kasutab O2 Eraldub O2 Eraldub CO2 Metabolism organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. · Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks.
transportfunktsiooni. Plastiidid-ovaalsed organellid, annavad taime eri osadele värvuse. Kromoplastid-nendes sisalduv pigment karotinoid annab taimele kollase(pun,orz) värvuse. Leukoplastid-sisaldavad varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil. Vakuoolid-memb. ümbritsetud põiekesed-vesi, happed, suhkrud, värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane. Nad on taimeraku veemahutid. Taime siserõhku nim. taime turgoriks.
4. tsütosiinfosfaat C G 5. rümidiinfosfaat T A o e. komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus, mis hoiab kaks ahelat omavahel koos. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuris keergub DNA kruvikujulisse biheeliksisse. DNA ülesanded: 1. on kromosoomide põhiline koostisosa enamus DNAst rakutuumas, natukene ka mitokondris ja kloroplastis 2. põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. 3. rakkude jagunedes saavad tütarrakud samasuguse päriliku info, nagu oli lähterakus. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides, sellepärast on oluline, et ta säilitaks oma
Tooge näide,kuidas mõjutab inimest asjaolu,et bakterid moodustavad spoore. Haigused, nad on võimelised üle elama spooridena raskeid elutingimusi. Ehk paljud haigused püsivad ja säilivad keskonnas ja organismis. 4.Kummal joonisel on kujutatud a)mitokondrit ja b)kloroplasti? Esimene on mitokonder ja teine on kloroplast Nimetage kloroplasti ja mitokondri 1 erinevus ja 2 sarnasust,lähtudes nede ehitusest ja ülesannetest rakus. Erinevused: 1. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder aga varustab rakku energiaga Sarnasused: 1.Mõlemad on ümbritsetud kahe membraaniga 2.Mõlema sisemuses on DNA ja RNA molekule. 5.Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. See organism on pärmseen. Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses?Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. 1)Pagariäris näiteks taina kergitamiseks. 2)Kääritamiseks,tehakse alkohoolseid jooke(vein,õlu,siider). 1
– Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem. 8. Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder varustab rakku energiaga. 9. Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. - Kloroplastid: rohelised, fotosüntees. Kromoplastid: kollane/punane/oranz. Annab taimele värvi/meelitab ligi. (karontinoidid) Leukoplastid: värvitu. Varuaine (tärklis) 10.Plastiidide üksteiseks minek, näited. Tomati vilja küpsemine: kloroplastist kromoplastiks.
..2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... B ....Kloroplast................ Nimeta nende erinevus ja sarnasus lähtuvalt nende ehitusest ja ülesannetest. 4p ERINEVUSED SARNASUSED Mitokondris toimub ATP süntees aga Ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplastis fotosüntees. Mõlemat täidab vesilahus. 3. Leia loetelust igale rakule kolm sobivat rakustruktuuri ja kirjutage nende nimetused viitejoonte abil joonisetele. Kirjuta iga joonise juurde, kas sellel on kujutatud looma-, taime- või seenerakku. TUUM, MITOKONDER, RAKUKEST, TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, VAKUOOL, KLOROPLAST
ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil. NADPH on universaalne elektronikandja. H-ioonidel on eriline roll ATP sünteesis, kus need, liikudes läbi membraani kontsentratsioonigradiendi ja elektripotentsiaalide vahe mõjul, annavad ATP sünteesiks vajaliku energia. valguse neeldumise tulemusena tõuseb elektron klorofülli molekulis kõrgemale energianivoole. Klorofüllid a ja b neelavad peamiselt punases ja sinises spektriosas. Kloroplastis abipigmendid, karotenoidid, rohelise ja kollase valguse kasutamiseks. Abipigmendid annavad oma ergastuse edasi klorofüllile. Vett lagundav kompleks on fotosüsteemiga ühendatud tülakoidi luumenipoolsel küljel. selle koosseisus on tähtsad neli Mn aatomit. Lõppaktseptoriks on kinoon QA. Trap limited mudel – eksiton liigub pidevalt antenni ja tsentri vahet. Elektron eraldub tsentripigmendis, mis PSIIs on P680 ja PSIs P700 (tähistatud vastavalt lainepikkusele)
Klorofüll- roheline pigment, mis võimaldab valgusest energiat saada ja mida leidub pea kõigis taimedes, vetikates, tsüanobakterites, lehtedes, vartes, okastes Tsüanobakterid- laialt levinud fotosünteesivad bakterid Tülakoidid- membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid Graan- tülakoidide kogum kloroplastis Strooma- kloroplasti sisemus, kus toimuvad FS-i pimedusstaadiumi reaktsioonid 21. Valgusstaadium Fotosünteesi valgust vajav etapp Tulemusena: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH-d Toimub tülakoidide membraanis 22. NADP/NADPH Molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse
Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt: Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas?36 Kus rakus toimub fotosüntees?Kloroplastis Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Lähteained: vesi, süsihappegaas. Lõpp-produktid: suhkur, hapnik. 6CO2 + 12H2O => C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Toimub kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Lähteaine: Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid).
loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised Rakukest: moodustab taimele tugeva toese annab taimele kuju osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite Plastiidid: annavad taimede eri osadele erineva värvuse Eristatakse rohelisi kloroplaste, kollaseid kromoplaste või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastis toimub fotosüntees – suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Neis sisaldub rohelist pigmenti klorofülli Kromoplastides sisaldavad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži või punase värvuse. Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid Punkt 2 Sugurakkude areng Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või muudes plastiidides, sest nt kloroplastis on redutseerimiseks vajalikud elektronid. NO2 + 6e- + 8H+ --> NH4+ + 2H2O Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Ammoniaak, glutamiin, glutamaat Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed lämmastikku putukatest? Huulheinad, võipätakas, vesihernes Saavad aminohapete kujul. Nimetage 5 väävlit sisaldavat ühendit taimedes
keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll on aine tänu millele toimub fotosüntees, see on kloroplasti sees. Klorofüll ei kasuta rohelist värvi fotosünteesil, seega on rohelist värvi. Fotosüntees jaotatakse kahte etappi: valgusstaadium ja pimedusstaadium. Valgusstaadium Pimedusstaadium Algab siis kui valgus paistab taime peale, Õhulõhede kaudu tuleb CO2. Kasutatakse ära valgusenergia ergastab klorofülli molekuli
aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus Lipiidid ehk rasvad koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad. Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse.
- H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine, ATP süntees elektronide energia arvel,
primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10 .Summaarsest DNA-st, mis rakus on, võib selle arvele tulla kuni 60%. 2) mõõdukalt korduv DNA korduste arv 10 .....10 .Paikneb unikaalse DNA vahel kindlate järjestustena.
Nukleotiidid on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest. Nukleotiidid omakorda sisaldavad 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (adeniini ja tümiini vahel on kaksikside, tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside -- nukleotiidid on seotud vesiniksidemetega). DNA ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine 9. RNA ehitus ja ülesanded. RNA - ribonukleiinhape - mitokondris, rakutuumas, tsütoplasmas, ribosoomis, kloroplastis Ehitus: 1 ahel, kohati 2 ahelat, koosneb nukleotiididest, mis koosnevad samuti kolmest osast nagu DNA: lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja riboosist. Samuti 4 lämmastikualust: adeniin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil (tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside ja adeniini ning uratsiili vahel kaksikside). Rakus on 3 erinevat tüüpi RNA molekule: 1. informatsiooni - RNA (info valgu koostise kohta) 2. transport - RNA (transpordivad aminohappeid) - 61 erinevat 3
DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G.
Pimedusstaadiumi lõpptulemus – kolmesüsinikulised suhkru molekulid -> ühinevad omavahel, tekib glükoos. 6CO2 + 12 NADPH2 -> C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Fotosüntees toimumise koht: kloroplastis. Fotosünteesi roll looduses: on biokeemilise aineringe üks tähtsaim lüli. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad keskkonnategurid: Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 37. Rakku ehitus,organellide funktsioonid(lüsosoom,tsentrosoom,.ribosoom,mitokonder,kloropast,rakutuum) Rakkutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust,säilitab infot organismi pärilike tunnuste kohta,kloroplastis toimub fotosüntees,mitokondre varustab rakku energiaga,lüsosoom on 1kordse membraaniga ümbritsetud põieke,kus lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure, tsentrosoom on raku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist, ribosoomides toimub valkude süntees 38.Looteline areng ehk embrüogenees algab munaraku viljasamisega,viljastunud munarakk ei võimalda
Ovaalsed organellid, mis annavad taime osadele värvuse. Proplastid – algsed plastiidid, mis kujunevad taimeraku kasvades erinevateks plastiidideks Leukoplastid – värvusetud, pigmentideta. Peamine varuainete (tärklise) säilitamise koht. (Amüloplast – tärklist sisaldav plastiid) Kromoplast – kollakad-punakad pigmendid, nt karotninoidid. Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga, sisemine neist moodustab ebakorrapäraselt sopistusi, välimine on sile. Lamell – üksik sopistus. Graan – sopistuse kogumik. Klorofüll paikneb lamellidel. Sisemuses on strooma ehk plasma, mis sisaldab ribosoome, RNAd, DNAd. Plastiidid võivad teisteks plastiidideks üle minna. 6. Taimekoed. Jagunevad meristeem- ehk algkudedeks ning püsikudedeks.
DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. 3. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: 1. Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) 2. on kromosoomide põhiline koostisosa 3. Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele 4. (Biheeliks) tagab kogu pärilikkuse info esinemise kahes koopias Kaheahelaline biheeliks on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav, sest seal on väga palju vesiniksidemeid. RNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on samuti moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. 1
aga ainult sealt, kus asub geeni nukleotiidid promootorala. komplementaarsusprintsiibi alusel. Replikatsioon toimub siis, kui Nii replikatsioon kui ka rakul on vaja jaguneda, transkriptsioon toimuvad seal, kus transkriptsioon aga siis, kui rakus asub DNA, ehk siis tuumas, on vaja kindlat RNA-d või valku. mitokondris või kloroplastis. 10. Mis on geneetiline kood? Süsteem,mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule 11. Mis on geneetilise koodi omadused? • 4 nukleotiidi kombineeruvad 3-kaupa 64 erinevaks koodoniks. • Igale aminohappele vastab vähemalt üks koodon. • Valgusüntees algab alguskoodonist, mida on ainult 1: AUG = metioniin. • Stoppkoodoneid on 3: UGA, UAA ja UAG = neile ei vasta ükski aminohape ja aminohappeahela süntees katkeb.
7.Golgi kompleks h) g)eraldab rakku väliskeskkonnast 8.rakumembraan g) h)valkude sorteerimine 22.Mitokondri ja kloroplasti võrdlus! 3 sarnasust: (ehituses) 1.ümbritsetud kahe membraaniga 2 sisaldavad DNA-d, RNA-d ja ribosoome 3 toimub valkude süntees Erinevus seoses ülesandega rakus Mitokondris toimub ATP süntees. Kloroplastis toimub fotosüntees. 23. Kirjuta mõiste seletusele sobiv õige mõiste! 1.Samal territooriumil elavad ühte liiki organismid moodustavad Populatsiooni 2.Hormoonide ja teiste regulaatorainete poolt teostatavat elundite ja Humoraalne elundkondade talitluste regulatsioon regulatsioon 3.Endasarnaste organismide taastootmine Paljunemine 4
struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites. Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest
veel vajalik ka faktor TFIIIA. PolIII sõltuvas transkriptsioonis seonduvad generaalsed transkriptsiooni-faktorid DNA promootorile kindlas järjekorras. 14. Kus toimub transkriptsioon? Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad? Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post- translatsioonilised modifi-katsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisvõimet ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni. Transkriptsioon leiab aset tuumas, motkondris, kloroplastis(eukarü.) ning tsüto-plasmas (prokarü.). Transkriptsioonifaktorid paiknevad tsütoplasmas (seovad ligandi liiguvad tuuma). a) DNAle sidumise võime muutumine nt. STAT valk peab olema fosforüleeritud, et seonduda DNA-ga
saavad nad liikuda aga vaid kanalite kaudu= ATPsünttas on üheks selliseks kanaliks, mis nende (vesinikioonide) liikumist ära kasutab = kui vesinikioon liigub ATPsünttasi abil läbi rakumembraani, lükkab ta ensüümi "mootori" tööle ning saadud energia abil liidab esnüüm ADP ja fosfaatrühma FOTOSÜNTEES protsess mille käigus CO2 muudetakse org. üh.teks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusen.t · TOIMUB= taimeraku kloroplastis · ON VAJA= kloroplasti + (nähtavat) valgust + H2O + CO2 · TEKIB= C6H12O6 glükoos · mõjutavad= temp, valgushulk, mulla koostis, lehe pind/vanus, veesisaldus (mullas), CO2 konsentratsioon taimed vetiakd ja paljud bakteriliigid KLOROPLAST-- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees · kloroplastide sees on membraanidest moodustunud TÜLAKOIDID (väikesed mem.ga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid)
harjakestes Lähteained (1) Glükoos (1) Püroviinamarihape (2) NADH2 ja O2 Saadused (3) ATP, (2) NADH2 ja CO2 (3) ATP, jääkained ja püroviinamarihappe ja vesi. NADH2. 32.Täida lüngad skeemil! Kus antud protsess rakus toimub? See toimub Kloroplastis. H2O 1. CO2 Valgus valgusfaas ADP→ATP Pimefaas NADP→NADPH2 2. O2 3. Suhkrud 33.Millist protsessi kujutatakse skeemil? Paranda skeemil vead! Milline on protsessi tähtsus looduses?(4) Skeemil kujutatakse fotosünteesi. Valgus → valguse käes toimuvad reaktsioonid → O2 Vesi →
ahelate ketis. Kui klorofüll neelab footoni, siis kantakse footoni energia klorofülli molekulile. Selle energia arvelt tõstetakse klorofülli elektron ergastusnivoole. Ta ei lange tagasi, hoopis siirdub akseptormolekulile (naabruses), mille põhinivoo on madalam Chl ergastusnivoo, kuid kõrgem kui Chl põhinivoo. Kvandi energiast osa muundub keemiliseks energiaks, mida mõõdetakse voltides vastava aine redokspotentsiaalina. Energia muundumine toimub kloroplastis, fotosüsteemide tsentris. 8. Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil: a) klorofüll b klorofüll a karotiinid; b) klorofülla karotiinid klorofüll b; c) karotiinid klorofüll a klorofüll b; d) klorofüll b karotiinid klorofüll a 9. Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused Kus, ülesanne, tsentripigment, e-aktseptor, e-doonor
valkudele ainuomaseid ülesandeid. P.S. Liikumisfunktsioon. Lihasraku ehituses olevad valgud muudavad välismõjutuse tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Nukleiinhapped DNA. Ale vastab T, Gle vastab C. A ja T vahele kaks, G ja C vahele kolm vesiniksidet. Kromosoomide põhiline koostisosa. Rakutuumas paiknevadki kromosoomid. Vähemal määral esineb neid ka kloroplastis ja mitokondris kahes rakuorganellis. Põhiline ülesanne päriliku info säilitamine. Enne jagunemist toimub DNA kahekordistamine, sest kui rakug jagunevad, peavad moodustunud tütarrakud saama samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Tähtsus seisneb päriliku info säiliramises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA
lämmastikalused adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin (A, G, C, T) uratsiil (A, G, C, U) peamine suhkur pikk kaksikahelaline lühemad üksikahelad spiraal ehk diheeliks kus leidub tsütoplasmas, rakutuumas, kloroplastis, rakutuumas tsütoplasmas peamine ülesanne säilitab ja annab edasi DNAs oleva info pärilikku infot rakus kopeerimine ja valikku kohta toimetamine 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: A=T, G=C RNA: A=U, T=A, C=G, G=C 36. Mõisted a
esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel eukarüootsetel organismidel puuduvad. 2. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere ja muid orgaanilisi ühendeid. 3. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Rakukestal on samuti oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Rakukestad täidavad ka transportfunktsiooni. 4. Kloroplastis on rohelised plastiidid, nad sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplast on kahe membraaniga organell, milles on lamellidekogumikud. 5. Erksavärvilised kollased ja punased õied on neid tolmeldavatele putuaktele paremini nähtavad. Ka viljade puhul on silmatorkav värvus kujunenud teiste organismide ligimeelitamiseks. 6. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldvad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. 7
3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses rakus a)tuumas a)tuumas b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus DNA ja RNA ühised tunnused: Nukleiinhapped
uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll). kloroplasti stroomas asub DNA molekul ja ribosoomid. (joonis 11) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes! Plastiidid tekivad plastiidide eellasetest ehk proplastiididest. Plastiidid jaotatakse kolme rühma, vastavalt nende värvusele: 1. Leukoplastid on värvusetud plastiidid ning asuvad taimerakkude juurtes, mugulates. Leukoplastide ülesanne on säilitada varu aineid. Kartulimugulas on amüloplastid. 2
annaabi.ee 
