MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 20.11.15 1.Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1
kloriid on õhu käes vedelduv, luues udu niiskes õhus Kasutamine - vees lahustatuna kasutatakse flokulandina reoveepuhastuses, joogivee tootmises ja söövitusgeelina vase baasil metallist trükkplaatidel, veevaba raud (III) kloriid on tugev Lewis'e happe ja seda kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Saamine 1) Raud reageerib kõrgemal temperatuuril teiste mittemetallidega. 2 Fe + 3 Cl2(gaas) 2 FeCl3 2) Raud (III) kloriidi lahuseid saab valmistada tööstuslikult nii rauast kui ka rauamaagist suletud protsessides. · Puhta raua lahustamine raud (III) kloriidi lahuses. Fe(s) + 2 FeCl3(vedel) 3 FeCl2(vedel) · Rauamaagi lahustamine vesinikkloriidhappes. Fe3O4 + 8 HCl(vedel) FeCl2(vedel) + 2 FeCl3(vedel) + 4 H2O · Raud (II) kloriidi oksüdeerimine klooriga. 2 FeCl2(vedel) + Cl2(gaas) 2 FeCl3(vedel)
järgmine: katood, anood, liidab, loovutab, elektrolüüs, korrosioon, oksüdeerumine, redutseerumine, vask, vesinik, kloor. K(-) A( +) Cl 2 2+ Cu °° Cu Cl- °° Cl- ° Cu Cl- 2+ Cl- Joonis 1 Joonisel on kujutatud sulatatud vask(II)kloriidi ................ . Elektriliste jõudude toimel liiguvad katioonid ................ ning anioonid ................ suunas. Katoodil toimub ................ , mille käigus Cu2+-ioonid ................ elektrone. Vastav elektronvõrrand on järgmine: ......................... . Anoodil toimub seevastu ................. , mille käigus Cl--ioonid ................ elektrone. Vastav elektronvõrrand on järgmine .......................... . Sulatatud
Katse tulemuste alusel saab järeldada, et kui tõsta temperatuuri 10 ºC võrra suureneb reaktsiooni kiirus 2-4 korda. 6 Töö nr 4: Keemiline tasakaal Katse 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule Eesmärk Märata ainete kontsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule pöörduva reaktsiooni näitena FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl (raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel). Jälgida keemilise taasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähtainete suunas. Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Keeduklaas, katseklaas, H2O, küllastanud raud (III) kloriid Fe(Cl)3, küllastunud amooniumtsüaniid NH4SCN, tahke amooniumkloriid Töö käik Pöörduva reaktsiooni näitena vaatleme reaktsiooni raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi vahel: FeCl3 + NH4SCN [FeNCS]Cl2 + NH4Cl ,
Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid
1N fosforhapet c. 2Nfosforhapet • Pliiatsetaat korda kaks vesi, mille kaalutis oli 0,5025g sadestati lahusest väävelhappe lahusega. Tekkinud sade kaalus pärast kuumutamist ja jahutamist eksikaatoris 0,3926g . • a. Leida pliiatsetaat korda kaks vesi protsent uuritavas aines. • b. Mitu protsenti sisaldas uuritav aine lisandeid • Kui palju tuleb võtta uuritavat ainet (vask(II)kloriidi), et saada piisav kogus kaalanalüüsiks vaskhüdroksiidi sadet? • Lahusest, mis sisaldas 0,9275g pliinitraati, sadestati plii välja pliijodiidina mida saadi 0,7248g, mitu protsenti pliid sisaldas antud lahus? • Lahusest, mis sisaldas 0,7228g kroom(III)kloriidi, sadestati kroom välja kroomhüdroksiidina mida saadi 0,5991g, mitu protsenti kroomi sisaldas antud lahus? • 2
mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 · Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on
metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt väheaktiivne mittemetall, kuid reageerib liitiumiga aeglaselt juba toatemperatuuril, andes nitriidi Li N. Viimane reageerib kergesti veega. Li N + 3H O 3LiOH + NH Kuumutamisel nitriid laguneb 2Li N 6Li + N · Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul,
3 TÖÖ 4: KEEMILINE TASAKAAL 3.1 KATSE 1 – AINETE KONTSENTRATSIOONI MUUTUSE TOIME KEEMILISELE TASAKAALULE. Töö eesmärk: Uurida aine kontsentratsiooni muutuse toimet ainete keemilisele tasakaalule. Töövahendid: Keeduklaas, 4 katseklaasi, pipett, 20 ml destileeritud vett, raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaad Töökäik: Keeduklaasi valati 20 ml destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastatud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Saadud lahus segati ja jagati võrdselt nelja katseklaasi vahel. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks Teise katseklaasi lisati 2 kuni 3 tilka küllastatud raud(III)kloriidi lahust. Kolmandasse katseklaasi lisati 2 kui 3 tilka küllastatud ammooniumtiotsüanaadi lahust. Neljandasse katseklaasi lisati tahket ammooniumkloriidi ja loksustati tugevalt. Katse andmed:
b) I – -ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade Ag+ + I– → AgI ↓ Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaakhüdraadi vesilahuses. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4 lahust) moodustub neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42– → Ag2CrO4 ↓ Hg22+ tõestusreaktsioonid a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge elavhõbe(I)kloriidi sade Hg22+ + 2Cl– → Hg2Cl2 ‚ mis ammoniaakhüdraadi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu Hg2Cl2 + 2NH3⋅H2O → NH2HgCl ↓ + Hg ↓ + NH4Cl + 2H2O b) I –-ioonidega (kasutasin KI lahust) moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I– → Hg2I2 ↓ Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ → Hg + Hg2+
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ] 1 3 Kc = = = K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl3 ]1 [ NH 4 SCN ] 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja
Toledosse, kus ta leidis Click icon to add picture Loomingust El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Ta figuurid on pikaksvenitatud, näivad meie silme ees kasvavat ja võlutult taeva poole vaatavat. Vahel rikkus ta renessansiajastu perspektiiviseadusi, nii tundus lähedane kaugena ja kauge lähedasena. Kreetal harjus El Greco bütsantsi laadis maalitud ikoonimaalidega. Veneetslastelt õppis ta kloriidi kasutamist. Eeskuju võttis El Greco ka tol ajal valitsevast maneristlikust vormikäsitlusest. Nii lõi ta oma stiili, millel on väga palju El Greco pidas kõige olulisemaks värve ning ta kuulutas et värvid on vormist ülimad. Suurt tähelepanu pööras ta oma maalides pilvede kujutamisele. Click icon to add picture Arhitektuur ja skulptuur El Grecot peetakse maalikunstnikuks, kes ühendas arhitektuuri oma maalikunstiga.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq)→ FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 C c D d Fe( SCn) 3 NH 4 Cl 1 3 Kc K 2 A a B b FeCl3 1 NH 4 SCN 3
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3,
Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet. Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades
(vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul c)Näita, kuidas tekib vesinikside kahe HF molekuli vahel Ülesanded – reaktsioonil esinevad kaod, saagis Näited☺ a) 40 g kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimisel väävelhappega saadi 58 g kaaliumsulfaati. Arvuta saagise protsent (vastus 95%) b) Mitu g raud(III)hüdroksiidi saadakse raud(III)kloriidi reageerimisel 70 grammi kaaliumhüdroksiidiga? Reaktsiooni saagis on 80% (vastus 36 grammi) c) Põletati 20 grammi alumiiniumit. Mitu grammi tekkis alumiiniumoksiidi, kui reaktsiooni kaod on 5%? d) Mitu grammi kaaliumit tuleb võtta, et reageerimisel veega saada 10 grammi kaaliumhüdroksiidi? Reaktsiooni kaod on 12%
(raud(III)kloriid+ammooniumtsüanaadi vahel) näitel vaadelda, kuidas lahuse värvus sõltub ühendite kontsentratsioonist. Jälgida keemilise tasakaalu nihkumist kas saaduste või lähteainete suunas, arvestades, et FeCl3 on punane ja (FeNCS)Cl2 on punane. Reaktiivid: FeCl3 raud(III)kloriid NH4SCN ammooniumtsüaniid Töö käik: Keeduklaasi valada 20cm3 destilleeritud vett ning lisada 1 tilk küllastunud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus korralikult segada ja jagada võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgida muutusi ning selgitada välja kummale poole nihkub tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisada 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgida muutusi ning selgitada välja kummas suunas nihkub keemiline tasakaal.
• JOOD ON TAVATINGIMUSTES VÄHEAKTIIVNE • HALOGENIIDIOONIDE PÜSIVUS RÜHMAS ÜLEVALT ALLA VÄHENEB JA TUGEVUS REDUTSEERIJANA KASVAB ÜHENDID VESINIKKLOORIIDHAPE EHK SOOLHAPE • VESINIKKLORIID ON PUHTAL KUJUL MÜRGINE GAASILINE AINE, KUID TEMA VESILAHUS ON TUGEV HAPE • VESINIKKLORIIDI KASUTATAKSE PALJUDES ORGAANILISTES SÜNTEESIDES NING METALLURGIAS METALLIDE ERALDAMISEKS MAAGIST JA METALLI KLORIIDI TOOTMISEKS • KÕIK VESINIKHALOGEENIIDHAPPED ON TUGEVAD HAPPED, V.A. VESINIKFLUORIIDHAPE, MIS ON NÕRK HAPE NB! VESINIKHALOGENIIDID ON TERAVA LÕHNAGA MÜRGISED GAASID. ERITI OHTLIK ON VESINIKFLUORIID! NAATRIUMKLORIID EHK KEEDUSOOL • SAADAKSE MEREVEEST JA SOOLAJÄRVEDEST • KASUTATAKSE MEDITSIINIS FÜSIOLOOGILISE LAHUSE VALMISTAKMISEKS, ENAMUS TOODANGUST LÄHEB KEEMIATÖÖSTUSESSE NAATRIUMHÜPOKLORITIT JA KALTSIUMHÜPOKLORITIT
Ühtaselt täidetud kihi tõttu saab püsivad ühendid. Levikult maakoores neljas element. Maakera tuuma koostises põhielement. Omadused. Kõrge sulamistemperatuuriga, pehme metall. Püsiv õhu ja vee toime suhtes. Kuivas õhus kuumutades tekib õhuke kiht Fe3O4, mis kaitseb metalli korrosiooni eest. Kõrgemal temperatuuril põleb raud kergesti hapnikus, pildudes laiali sädemeid. Kuumutamisel regeerib klooriga moodustades raud(III)kloriidi. Aktiivse metallina reageerib hapete lahustena tõrjudes välja vesiniku ja moodustades soola oxa +2ga. Fe + 2HCl = FeCl 2 + H2. Passiveerub analoogselt alumiiniumiga. Leeliste suhtes vastupidav. Ühendid. Siirdemetallide oksiidid on vees raskesti lahustuvad kristalsed ained, mis on erineva värvusega. Tavatingimustel püsivaim Fe2O3. Fe3O4, FeO on musta värvusega. Hüdroksiidid on samuti vees rasketi lahustuvad erineva värvusega tahked ained
Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Tähtsamad ühendid või sulamid: Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad, lennukidetailid, luuneedid, proteesid , värvide ja paberi pigmendid , polümeerumise katalüsaator
Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam, kui NH4CN konsentratsiooni suurendamisel. Kontrollisin tasakaalu nihkumist katseliselt
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT EMPIIRILINE VALEM TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Praktilises töös uuritakse tundmatu koostisega vaskkloriidkristallhüdraati (CuxCly · zH2O). Ühendist eraldatakse vesi ja vask, jättes välja kloriidi. Vesi eemaldatakse kuumutamisel. Pärast kuumutamist jääb veevaba CuxCly. Sellest saab leida kristallvee massi. Lahustades soola vees ja pannes selles sisalduva metalli reageerima rohkem aktiivse metalliga saab eraldada vase massi. Kloriidioonide sisaldus arvutatakse masside vahest. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Kasutatavad ained: CuxCly · zH2O, alumiiniumi pulber, 6M HCl, 95% etanool. Töövahendid ja seadmed: Tiigel, keeduklaas (100mL), mõõtsilinder (25 ja 50mL),
ühendite kontsentratsioonist. Jälgida keemilise tasakaalu nihkumist, kas saaduste või lähteainete suunas, arvestades, et FeCl3 on punane ja (FeNCS)Cl2 on punane. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, katseklaasid Kasutatud reaktiivid: H2O, küllastunud raud(III)kloriid- FeCl3, küllastunud amooniumtsüaniid- NH4SCN, tahke ammooniumkloriid Töö käik: Keeduklaasi valati 20cm3 destilleeritud vett ning lisati 1 tilk küllastunud raud(III)kloriidi ja 1 tilk küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Saadud punane lahus segati korralikult ja jagati võrdselt nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jäeti võrdluseks. Teise katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud raud(III)kloriidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummale poole nihkus tasakaal. Kolmandase katseklaasi lisati 2-3 tilka küllastunud ammooniumtsüaniidi lahust. Jälgiti muutusi ning selgitati välja kummas suunas nihkus keemiline tasakaal.
Sahhariid. 30. DENATURATSIOON olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. 31. DNA elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 32. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 33. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 34. FÜSIOLOOGILINE LAHUS 0,9 % naatrium kloriidi lahus ( kasut. Vere ja vee kaotuse puhul ) 35. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 36. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 37. HÜDROFIILSUS - ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. 38
taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe) • Fosfaatioone eritatakse neerudega ning nad on oulised vesinikioonide puhvriks • Fosfaadi sekretsiooni reguleerib kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides
Keedusool on loom- ja inimorganismile vajalik ühend. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Keedusool leiab kasutust ka maitseainena ja toiduainete konserveerimiseseks ning on ka lähteaine Na, NaOH, Cl , NaCO tootmiseks. Kloori teisteks levinud ühenditeks on veel näiteks kaaliumkloriid, mida kasutatakse kaaliumväetisena, tsinkkloriid mis leiab kasutust puidu immutusvahendina mädanemise vastu ning on ka metallide jootevedeliku koostiosa. FeCl ehk raud(III)kloriidi kasutatakse reaktiivide valmistamiseks ning baariumkloriid on väävelhappe ja sulfaatide kindlaksmääramise reaktiiv. Õhu kuivatamiseks eksikaatoris kasutatakse kaltsiumkloriidi, hõbekloriidi kasutatakse tema valgustundlikkuse tõttu fotopaberite valmistamisel. Kloori ühend kaaliumkloraat on kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, mida kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks kui ka tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Ning
Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Milleks kasutatakse? Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli eemaldamiseks naftast Tänan Vaatamast! Rinaldo must
Vaata tasakaalustamise kordajaid ja sealt ka järeldus. 11. Mitu cm3 vett tuleb lisada 10 cm3 40%-lisele NaOH lahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada 10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g m(NaOH) = 14 g * 0,4 = 5,6 g m(NaOH 10%-line lahus) = 5,6 g / 0,1 = 56 g m(vesi) = 56 g 14 g = 42 g V(vesi) = 42 g / 1g/cm3 = 42 cm3 Mitu grammi vask(II)hüdroksiidi tekib, kui saadud lahusele lisada 0,1 mooli vask(II)kloriidi? 2NaOH + CuCl2 = 2NaCl + Cu(OH)2 (sade) m(NaOH) = 5,6 g M(NaOH) = 40 g/mol n(NaOH) = 5,6 g / 40g/mol = 0,14 mol n[Cu(OH)2] = 0,07 mol M[Cu(OH)2] = 97,5 g/mol m[Cu(OH)2] = 0,07 mol * 97,5 g/mol = 6,8 g
Üliõpilane: Õppejõud: Helgi Muoni 13.04.2017 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl Töövahendid: Katseklaaside komplekt Töö käik: Kirjutada välja tasakaalu konstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3+3NH4SCN=Fe(SCN)3+3NH4Cl Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml
Rauasoolad Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid
tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. 7. Katalüsaator - Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. 8. Polümeeride tootmiseks kasutatakse Ziegler-Natta katalüsaatoreid. Kujutavad endast metallorgaanilise ühendi ja d-metalli kloriidi kompleksi Saadava madalrõhupolüeteeni tehnilised omadused ületavad kindlalt kõrgrõhu-polüeteeni. 9. Madalrõhu-polüeteeni toodetakse rõhul 2-4 atm ning temperatuuril 50-75 °C 10. Ataktiline polümeer polümeer, kus metüülrühmad paiknevad korrapäratult. Isotaktiline polümeer polümeer, mille metüülrühmad paiknevad korrapäraselt, kindlas rütmis. 11. Homopolümeer - ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel saadud polümeerid.
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest.
kaitseekraanide valmistamiseks REAKTSIOONID VIHIKUS 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Lihtainete omadused: * reageerivad hapete lahustega * õhu ja vee suhtes vastupidavad RAUD – keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. 5)raske 6)hästi töödeldav 7)kõrge sulamistemp Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK – keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2) 4) Kahvatu sinkjas-hallika värvusega 5)puuduvad mag omadused
Lubjakivi lahustumine CO2 -rikkas vees: CaCO3 + H2O + CO2 = Ca(HCO3)2 Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O Kareda vee keetmine: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Lubjakivi põletamine: CaCO3 =CaO + CO2 Katlakivi lahustumine happe toimel: CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 4. Leelismetallide saamine: Soolade või leeliste elektrolüüs elektrolüüs NaCl = 2Na + Cl2 5. Leelismuldmetallide saamine: Sulatatud kloriidi elektrolüüs elektrolüüs CaCl2 = Ca + Ca2
2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka baariumkloriidi lahust. 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 → 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 4.Raud(III)iooni tõestamine- 1 mL raud(III) kloriidi lahusele lisada 2 tilka ammooniumtiotsüanaadi lahust. 𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 6𝑁𝐻4 𝑆𝐶𝑁 → (𝑁𝐻4 )3 [𝐹𝑒(𝑆𝐶𝑁) 6 ] + 3𝑁𝐻4 𝐶𝑙 Tekkis verepunase värvusega ühend. 5.Kaltsiumiooni tõestamine- 1 mL kaltsiumkloriidi lahusele lisada 2 tilka naatriumoksalaadi (Na2C2O4) lahust. NB! Tuha proovi happelisele lahusele lisada spaatli otsaga väike kogus tahket naatriumetanaati (CH3COONa), segada ja lisada 5 tilka naatriumoksalaadi lahust.
Seejuures sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I -ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI AgNO3 + KI AgI + KNO3 Hõbejodiid ei lahustu ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 AgNO3 + K2GrO4 Ag2GrO4+ KNO3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade: Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Hg2(NO3)2 + 2HCl Hg2Cl2 + 2HNO3 Ammoniaagi vesilahuse toimel see aga muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg22+ + 2I Hg2I2 Hg2(NO3)2 + KI HgI2 + KNO3 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg22+ Hg + Hg2+
isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses
2 + 2Na 2 + H 2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega) + NaOH + H 2O C6 H 5OH + NaOH C6 H 5ONa + H 2O 4. fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees + 3Br2 + 3HBr C6 H 5OH + 3Br2 C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega + FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliini füüsikalised omadused: vees raskesti lahustuv, värvusetu, õlitaoline mürgine vedelik, lahustub eetris, alkoholis, benseenis
Sõnade valik on järgmine: katood, anood, liidab, loovutab, elektrolüüs, korrosioon, oksüdeerumine, redutseerumine, vask, vesinik, kloor. K(-) A( +) Cl 2 2+ Cu °° Cu Cl- °° Cl- ° Cu Cl- 2+ Cl- Joonis 4 Joonisel on kujutatud sulatatud vask(II)kloriidi ................ . Elektriliste jõudude toimel liiguvad katioonid ................ ning anioonid ................ suunas. Katoodil toimub ................ , mille käigus Cu2+-ioonid ................ elektrone. Vastav elektronvõrrand on järgmine: ......................... . Anoodil toimub seevastu ................. , mille käigus 10 Cl--ioonid ................ elektrone. Vastav elektronvõrrand on järgmine
Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentratsiooni, nihkub tasakaal samuti saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4Cl kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas. NH4SCN kontsentratsiooni suurendamine muudab tasakaalu rohkem, kui FeCl 3 tasakaalu suurendamine.
Eksperimentaalne töö 1 TÖÖ NIMETUS: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule TÖÖ EESMÄRK : Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt - KEMIKAALID FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl TÖÖ KÄIK : Kirjutan välja raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi reaktsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne
Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale c) NH4Cl kontsentratsiooni tasakaal nihkub vasakule Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam.
Juhul kui naine on lapse ootel ja ta puutub kokku elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele. Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat. Elavhõbeda keemiliseks neutraliseerimiseks on kolm võimalust: · kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahusega ("lillavesi", 0,1% lahus, nõrgalt happeline) · raud(III)kloriidi FeCl3 lahusega (20 % lahus) · pulbrilise väävliga (raputada elavhõbedale)
1) Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi (FeCl 3) ja ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni? b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20
[Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4 b) I -ioonidega Ag+ + I AgI Moodustub kollakasvalge/helekollane hõbejodiidi sade. Erinevalt hõbekloriidist ei lahustu hõbejodiid ammoniaagi vesilahuses. c) CrO42 -ioonidega 2Ag+ + CrO42 Ag2CrO4 Moodustub telliskivipunane hõbekromaadi sade. Lahuse pH kasutades indikaatorpaberit on nõrgalt aluseline, neutraalne. 1.3 Hg22+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Ammoniaagi vesilahuse toimel muutub sade mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu. Hg2Cl2 + 2NH3 H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I -ioonidega 2+ + 2I Hg2I2 Moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade Hg 2 Seismisel elavhõbe(I) soolad disproportsioneeruvad Hg 2+ ja metallilise Hg tekkega. Hg2+ Hg + Hg2+ Tekkinud elavhõbe(2+)-ioonid annavad I -ioonidega punase sademe. Seetõttu võib
Kuumutamisel muutub roodium aga elastseks ning seda on võimalik surve all töödelda. Roodium on plaatinametallidest parim soojus- ja elektrijuht. Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks (=0). Roodium kui väärismetall on keemiliselt väheaktiivne, peale iriidiumi kõige vähem aktiivne plaattinametall, reageerides hapniku ja klooriga alles 600-700 ºC juures, moodustades vastavalt roodium(III)oksiidi või roodium(III)kloriidi. Isegi keemiliselt aktiivseima halogeeni fluoriga reageerib ja moodustab roodium roodium(VI)fluoriidi alles väga kõrgel temperatuuril. Mineraalhapetega roodium ei reageeri, kuid ülipeenikeseks jahvatatult lahustub ta väga aeglaselt kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V. Roodium on looduses harvaesinev metall, olles pärast reeniumit koos ruteeniumi ja iriidiumiga üks
[Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I- - ioonidega Joodi ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI Hõbejodiid ei lahustunud ammoniaagi vesilahuses. AgI + NH3 · H2O c) CrO4 - ioonidega moodustus telliskivipunane hõbekromaadi sade. 2- 2Ag+ + CrO42- Ag2CrO4 Hg22+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl - ioonidega moodustub valge elavhõbe(I)kloriidi sade. Hg22+ + 2Cl Hg2Cl2 Ammoniaagi vesilahuse lisamisel, muutus sade mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta elavhõbeda eraldumise tõttu. Hg2Cl2 + 2NH3 · H2O NH2HgCl + Hg + NH4Cl + 2H2O b) I - ioonidega moodustub rohekas elavhõbe(I)jodiidi sade. Hg22+ + 2I Hg2I2 c) CrO4 - ioonidega moodustub punane elavhõbe(I)kromaadi sade. 2 Hg22+ + CrO42 Hg2CrO4
2 + 2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega) sest on nõrk hape + NaOH + H2O C6 H 5OH + NaOH C6 H 5ONa + H 2O 4. fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees(halogeen) + 3Br2 + 3HBr C6 H 5OH + 3Br2 C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega + FeCl3 + HCl C6 H 5OH + FeCl3 C6 H 5OFeCl2 + HCl 6. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O Fenooli kasutamine: plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin). ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN
6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Oksüdeerijaks on H: Redutseerijaks on Zn:
annaabi.ee 
