El Greco
El Greco oli Hispaania renessansiajastu
maalikunstnik, skulptor ja arhitekt.
Tema pärisnimi oli Domenikos
Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime
"El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema
Kreeka päritolule.
Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7.
aprillil 1614 Toledos.
· 1560. Aastal läks El Greco
Veneetsiasse, kus ta
vaimustus Püha Markuse
kirikust ja sealsetest
maalidest.
· Edasi siirdus ta Rooma, kus
tundis, et ei leia õiget
rakendust ja tema tööde
suhtes oli itaallaste hoiak
tõrjuv.
· 1572 jõudsi kunstnik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marian Holmberg
Õppematerjali autor
..................... 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 Lisad................................................................................................................................ 12 2 Sissejuhatus Kuulsaim manerist El Greco on ajalukku läinud kui üks kirglikumaid ja omapärasemaid kunstnikke terves maailmas. Tema teosed on niivõrd huvitavad ning omanäolised, et neid on raske mitte märgata ja meelde jätta. Kahjuks ei saavutanud El Greco oma eluajal erilist tunnustust ning muutus koguni inimpelglikuks, sest tema loomingut ei mõistetud. Kunstniku kaasaegsed pidasid teda tol ajal suhteliselt arusaamatute ning uudsete maalide tõttu isegi hulluks. See arvamus püsis peaaegu kolm sajandit. Aga 20
Fifth level Ø Barokk tekkis Itaalias 16. saj. lõpul, levis sealt edasi kogu üle Euroopa ning kustus 18. saj. Keskel Ø Barokk kasvas välja renessanssist Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäraselt kujutada Ø Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri orgaaniliseks tervikuks Ø Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev Ø Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osaliselt Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Itaalia barokk maalikunst
mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7. Bütsantsi kunst Aastal 476 kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. Ida-
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid