Elustrateegiad - kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 1.r-strateegia - järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed. Lühiealised ja kohastunud eluks keskkonnas, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised. 2. K-strateegia - järglasi on vähe, need on suured ja tugevad. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika stabiilne. Klonaalse kasvuvormid ja parameetrid - Suur hulk taimi on klonaalsed, seega määravad klonaalse kasvutunnused(risoomiosa pikkus; risoomi hargemisnurk) ära nende edukuse koosluses ja sobivuse ühtede või teiste tingimustega. Kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks keskkonnas, kus on väga vähe ressursse -> varjutaimed. 6 C-taimed – konkurentsitaimed
Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19
asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks kahjurid teatud liiki puu võras). Teiseks põhjuseks võib olla ka levimisviis klonaalse levimise või lihtsalt kauglevi puudumise tõttu koonduvad ühe organismi järglased emaorganismi lähedusse. Kolmandaks, agregeeritud ruumiline jaotus võib tekkida ka käitumusliku kohastumuse tulemusena paljud loomaliigid koonduvad karjadesse (kui tegu on neljajalgsetega, näiteks sebrad), parvedesse (kui tegu mitteneljajalgsete loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega)
kui ühe antigeeniga või antikehade populatsiooni võime reageerida rohkem kui ühe antigeeniga. See reaktsioon saab toimuda, kuna ristreaktiivsel antigeenil on ühine epitoop immuniseerimise antigeeniga või sellel antigeenil on ehituselt sarnane epitoop immuniseeriv antigeeniga Antigeen- antikeha vastasmõju Organismi satub võõrkeha, mille küljes on antigeen. Võõrantigeeni toimel asub organismis kiiresti paljunema üks konkreetne B-lümfotsüüt, tekitades klonaalse rakupopulatsiooni. Selliseid B-lümfotsüüte, mis on asunud antikehi sekreteerima, nimetatakse ka plasmarakkudeks. Need on terminaalselt diferentseerunud rakud (täiskasvanud rakud, ei arene enam edasi) ja nende eluiga pole pikk. Kui organismist see antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud. Kuid siiski, väike osa nendest rakkudest jääb pikaealisteks nn. mälurakkudeks. Nende funktsioon seisneb selles, et kui organism hiljem kohtab
Otsene/kaudne Hajus konkurents - igasuguste konkurentssete suhete summa Häiring - lühiajaline sündmus, mis põhjustab mõõdetavat muutust koosluse ökoloogilistes omaduses. Taime biomassi osaline või täielik hävimine herbivooride, patogeenide ja inimese tegevuse läbi (kündmine, niitmine) ning abiootiliste tegurite mõjul (tuule kahjustus, külm, põud, mulla erosioon, tuli). Näide eluvormide klassifikatsioonist, elustrateegiad, klonaalse kasvu vormid ja Parameetrid. Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. Kasvuvorm – geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu.
D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on
Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab
kodeeriva eksonina, seentel Neurospora ja Podospora võimaliku valgu koodina ning perekonnas Sclerotinia intronina, mille erineva paiknemise alusel avaldub mtDNA järjestuse polümorfism. Esmakordselt avastati mt SSU rRNA geenis intron 1995. aastal (Carbone et al., 1995) (joonis 2). Need mitokondris introniteks ‘degradeerunud’ eksonid võivad anda tuumagenoomi insertsioone ja rekombinatsioone ning avalduda klonaalse polümorfsusena, nagu monokultuuris kasvava valgemädaniku tekitaja S. sclerotiorum klonaalselt paljunevatel tüvedel. Antud juhul põhjustasid kloonide polümorfsuse mittesugulasliku liigi N. carassa mtDNA järjestused 24S rRNA geenist (joonis 2). Võimalik, et intronid (prügi genoomis: endised viirused, plasmiidid jt võõrgeenid) võivad mingis positsioonis uuesti aktiveeruda. Toodud näidetest lähtuvalt võib oletada, et seente mitokondritele
Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam. Kestus on pikem ja ta koosneb suuresti IgG antikehadest Klonaalne selektsioon - organismis toodetakse pidevalt T ja B lümfotsüüte, mille pinnal vastavalt BCR ja TCR. Klonaalse selektsiooni teooria järgi saavutab iga lümfotsüüt võime reageerida mingi antigeeniga enne, kui ta selle antigeeniga üldse kokku puutub Kloon – genotüübilt ja fenotüübilt sarnased rakud, mis pärinevad samast eellasest Immunsüsteemi tolerantsus – spetsiifilise immuunvastuse mittetekkimist kindlale antigeenile nim tolerantsuseks ehk IMMUUNVASTUS PUUDUB! Aktiivne protsess, vajalik on antigeeni töötlus ja esitlemine lümfotsüütidele ning see on seotud immunoloogilise mäluga
makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on NK-rakud. T-lümfotsüüdid ja NK-rakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. 6. Klonaalse selektsiooni hüpotees B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega
nende keskkonna vahelistest seostest. Põhirõhk on keskkonnal. Sõna keskkond tuleb mõista siin väga laialt. Biootiline ja abiootiline keskkond. Rohkem rõhku biootilisele. Ökoloogia põhimõistete kordamine: Ökoloogia jaoks olulised eluslooduse struktuuritasemed. Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community
alustamise edukus, viljakus Seemne kuju seemnepangas püsimise kestus levimisviis levimiskaugus emataimest, seemnepangas püsimise kestus, uue ruumi hõivamine Klonaalse kasvu tunnused levimiskaugus emataimest, kasvu alustamise edukus, viljakus, uue ruumi hõivamine, ruumi hoidmine, eluiga, häirimiste talumine Lehe veesisaldus,lehe eripind suhteline kasvukiirus, plastilisus, kohanemisvõime, stressitaluvus, lehe eluiga
2. Millest sõltub populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas? Meenutage lihtsat valemit. Nt+1= λ*Nt Nt+1 - indiviidide arv ühe põlvkonna pärast tulevikus λ- populatsiooni kasvukiirus (sündide ja surmade arv), populatsiooni arvukuse suurenemise lõplik kiirus Nt - indiviidide arv olevikus 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? Haploidid paljunevad pooldumise teel. Nt joonisel on bakteriofaag MS2. Katses hoiti pikka aega kõrgendatud temperatuuril ja populatsioonis tõusis püsivalt mutatsiooni C206U sagedus. See mutatsioon andis kõrgemal temperatuuril mingi eelise paljunemisel.
ME. 2. Millest sõltub populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas? Meenutage lihtsat valemit. Populatsiooni arvukus järgnevas põlvkonnas sõltub indiviidide arvust olevikus ( Nt) ja populatsiooni arvukuse suurenemise lõplikust kiirusest (λ.) Kui on rohkem sünde, kui surmasid, siis on λ > 1 ja arvukus suureneb. Populatsiooni kokkukuivamisel on λ < 1. Nt+1= λNt 3. Kui meil on tegemist loodusliku valiku ja klonaalse sigimisega (haploidne populatsioon), siis mida näitab alljärgnev pilt? Mis juhtub lõpuks kummagi genotüübiga (A ja a)? Millal võib olukord muutuda? 4. Millest sõltub alleeli A sagedus põlvkonnas (t+1)? 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? 6. Defineerige selektsioonikoefitsent. Mida see näitab?
aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e
T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e
6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. · Genet ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond. Genetit moodustavatel organismidel on üks genotüüp. Koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest moodulitest e võsudest (taimed).
01.03.2005, 19.04.2005.a. Ravijuhis esitati tutvumiseks ja täiendamiseks Eesti Hematoloogia Seltsi liikmetele, teksti lõplik valmimine sai teoks interneti vahendusel. Ravijuhis kinnitati seltsi koosolekul 17.06.2005 Ravijuhist täiendati novembris 2010 Katrin Palgi, Marju Heina, Diana Loigomi, Ed- ward Laane ja Ain Kaare poolt ning kinnitati Eesti Hematoloogide Seltsi koosolekul 12.11.2010. 3. Sissejuhatus Müeloomtõbi on B-rakuline lümfoproliferatiivne haigus, mis tekib plasmarakkude klonaalse paljunemise tagajärjel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2000. aastal Eestis 45 MM esmasjuhtu. Stan- darditud haigestumuskordaja 100 000 inimese kohta meestel oli 2,7 ja naistel 3,8. Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist. Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent- siga
informatsioon olemas ainult mõnesaja geenisegmendi kujul. Paljude somaatiliste rekombinatsioonide kaudu, mis leiavad aset just B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus need geeni segmendid ühinevad tuhandeteks terviklikeks geenideks. Järgnevad paljukordsed somaatilised mutatsioonid nendes geenides suurendavad veelgi B-lümfotsüütide immunoglobuliinsete retseptorite mitmekesisust. Somaatiline rekombinatsioon võimaldab ka T-rakkude retseptorite (TCR) mitmekesisuse teket. Klonaalse selektsiooni teooria. Lümfotsüütide negatiivne selektsioon kui tolerantsuse tekke alus. Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Põhiseisukohad: 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit e. immunoglobuliini, mis on unikaalse spetsiifikaga;
fibroblastides neid pole. 2) Sisseviidud faktorid muutsid 20% fibroblastidest neuroniteks, isegi sünteesisid neurotransmittereid. 106. Mida kirjeldab Conrad Waddington’i ’epigeneetiline maastik’ (’epigenetic landscape’)? See kirjeldab raku saatuse otsuseid arengu käigus ning on graafiline kujutis keerulistest regulaatorühendustest mäena. Mäetipus on totipotentne rakk, mäe all on täielikult diferentseerunud rakud 13. Kasvajate teke ja areng. 107. Kirjelda kasvajarakkude klonaalse evolutsiooni mudelit. Normaalne rakk organismis läbib pärilike ja keskkonnateguritest põhjustatud mutatsioonide tõttu somaatilistes rakkudes. Suureneb tema jagunemisvõime ja seeläbi väheneb tõenäosus tema surmaks. Rakk suureneb kloonidena, millel on kõigil sama mutatsioon ja tekib kasvaja. 108. Kirjelda kasvaja-tüviraku mudelit. CSC – cancer stem cell hierarhiline mudel – osa CSC’d on pluripotentsed ja iseuuenevad, neil on võime luua uusi kasvajaid
kujunenud. Seega ilma range monogaamiata ei saa eusotsiaalsuseks vajalikud kohastumused tekkida. 4. Millistel tingimustel saab kujuneda altruistlik vaen ja mille poolest erineb see isekast vaenust? Vaenulik käitumine võib olla altruistlik, kui on täidetud mitu tingimust: i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti, ii) Vaen on suunatud mittesugulastele, iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne. Nt mittesugulise e. klonaalse sigimise korral. Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes arvesse terve elu jooksul saadud järglasi. Iseka vaenu puhul on sugulaste äratundmine hädavajalik, altruismi puhul ei pruugi see nii olla juhul, kui sugulased elavad tihedasti koos. 5. Seleta lühidalt, mille poolest erinevad altruism, vastastikusus ja ,,rohehabemed"?
- Angiogenees – võime olemasolevate veresoonte baasil moodustada uusi. Et ennast toita ja sealt edasi levida. Et kasvajarakud metastaseeruksid on vaja kõikide ülaltoodud protsesside olemasolu. 18. Miks on kasvajarakud kasvajakoes tavaliselt geneetiliselt heterogeensed? Vajalik, kuna kasvajarakkude heterogeensuse tõttu on nende kasvu pidurdamine keeruline. 19. Kasvajarakkude järjestikused mutatsioonid kui alus kasvajate heterogeensusele Kasvajad tekivad rakkude klonaalse paljunemise ja mitmete järjestikuste mutatsioonide tagajärjel, mille tulemusena tekib rakkude heterogeensus kasvajas. Heterogeensus tähendab mitmete mutatsioonide olemasolu ning mutatsioonide diferentseerumist (mida rohkem erinevaid variante, seda keerulisem kuidagi nende produktide aktiivsust peatada). U DID IT BRO! EDU EKSAMIL! :)
soodustab biofilmi teket. c-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside poolt (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised ja/või keskkonna signaalid mõjutavad c-di-GMP kas üldist või lokaalset taset rakus. 3. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 4. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille polümeerses limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterirakkude hulga tunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon P. aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse hulga
on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r = 0,82) mis viitab tugevale inbriidingule. Seega tundub eusotsiaalsust soodustavaks peamiseks teguriks olevat eelkõige suur sugulusaste koloonia liikmete vahel, hoolimata sellest, mis moel see on saavutatud – kas haplodiploidsuse, inbriidingu või klonaalse paljunemise (nagu nt eusotsiaalsetel lehetäidel) teel. Noorloomade soospetsiifiline hajumine – Kuigi paljastuhnureil paistab ilmselt olevat välja kujunenud mingi mehhanism, mis aitab neil inbriidingu ehk lähisugulusristumise negatiivsetest tagajärgedest üle saada, näitavad uurimused, et enamikule liikidele oleks kõrge inbriidingu osakaal hukatuslik. Seepärast on loomadel välja kujunenud mitmed spetsiifilised käitumuslikud iseärasused, mis
Kui B-lümfotsüüte stimuleerida nende antigeen-retseptorite kaudu, arenevad neist antikehasid sekreteerivad plasmarakud. Plasmarakud on normaalselt leitavad lümfoidkoes ja väga vähesel hulgal vereringes. Stimuleeritud B-rakk võib areneda B-mälurakuks. B-rakud käituvad ka kui antigeeni esitavad rakud (APC) T-lümfotsüütidele. Subpopulatsioonid B1, B2. 33 T-rakud Kui tunnevad ära oma antigeeni, vastavad nad klonaalse proliferatsiooniga ja kannavad üht kahest funktsioonist: Th rakud (CD4), T-helper-rakud amplifitseerivad/aitavad immuunvastusele kaasa peamiselt tsütokiinide produktsiooniga. Nad interakteeruvad makrofaagidega ja produtseerivad ka tsütokiine, seeläbi nad aktiveerivad immuunsüsteemi rakke (stimuleerivad B-, Tc-rakkude, makrofaagide ja enda proliferatsiooni). Th rakud jagunevad Th1 ja Th2
Mõned on varieeruvad, mõned konstantsed. - ühe klassi piires on kõik ühesugused (raske ahela konstantsed osad). - Ig1 domäänid koosnevad antiparalleelsetest β-lehtedest (stabiilseim valgu struktuur, tünnilaadne). Lingud, mis sealt β-lehtedest välja tulevad, on erinevad. - raskel ahelal on muutlikud ja konstantsed domäänid. Nende erinevus – β-kihtide vahel olevad lingud on varieeruva järjestusega, moodustab geeni äratundmiskoha. Immuunvastus toimub klonaalse selektsiooni teel. Tuhandest geenus on vaja kokku saada miljon erinevat varianti. IgI geenid - Iga Ig1 perekond koosneb V geenist ja sellega seotud geenist. - geeniks nimetatakse üht struktuurset üksust kodeerivat järjestust, ei ole ühes piirkonnas perekond V geenid C geenid kerge ahel inimene / hiir inimene / hiir lambda ˂ 300 / 2 ˃6/4 kappa ˂ 300 / 1000 1/1
C-di-GMP sünteesitakse diguanülaattsüklaaside abil (GGDEF domääniga valgud) ning lagundajateks on spetsiifilised fosfodiesteraasid (enamasti EAL-domääniga valgud). Paljudel neist valkudest on ka periplasmaatiline või tsütoplasmaatiline sensormoodul, mille vahendusel füsioloogilised ja/või keskkonna signaalid mõjutavad c-di-GMP kas üldist või lokaalset taset rakus. Mikrokoloonia moodustumine pinnale kinnitunud ning eksopolüsahhariide tootva raku klonaalse paljunemise tulemusena tekib mikrokoloonia. 2. Küps biofilm mikrokoloonia areneb biofilmiks, mille limamaatriksis paiknevad nii rakud kui ka avatud veekanalid struktureeritult. Mikrokolooniast biofilmi moodustumisel on oluline osa bakterite hulgatunnetamisel (quorum sensing). Näiteks ramnolipiidide ajaliselt reguleeritud ekspressioon Pseudomonas aeruginosas. Suuremas kui 20 µm-s P. aeruginosa mikrokoloonias lülitatakse
annaabi.ee 
