Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLK- Kokku lahku kirjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohanime, omadussõna, kirjutatakse, peipsi, puiestee, väljak, arvsõnad, kohanimed, alpid, väin, maantee, esiosa, emajõgi, suursaar, baffiniArvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne.
Kokku-lahku kirjutamine 1. semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega, vrd nt peatükk ja pea tükk, lapsepõlv ja lapse põlv, väikemees ja väike mees, ülepea ja üle pea; 2. vormipõhimõte – nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, lumivalge, teenimisvõimalus, purskkaev, kaugrong, inimtühi; 3. kontekstipõhimõte – teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu, nt erakonna liige – iga erakonnaliige, kunstipärased naiste käekotid – kunstipäraste naistekäekottide näitus, naised läksid oma meeste asju ajama – mehed läksid oma meesteasju ajama; 4. sageduspõhimõte – sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva
Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, Käändumatud omadussõnad Väärt soovitus, eesti keel, hiina tarvitatavad pärisnimedest olümpiamängud, röntgenikiired ja liiki, laadi märkivad tee, soome kelk, hollandi juust tekkinud üldnimed kohanimelised täiendid Eesnimeline täiendsõna, mis Kadripäev, jaanipäev, on kujunenud liigiterminiks mardihani, jüriöö, Asesõna ERI kirjutatakse Sellel erialal, sai eriülesande, Asesõna ERI kirjutatakse Töötasid eri aladel, pärinevad nimisõnaga kokku tähenduses nimisõnast lahku, kui ta eri aegadest spetsiaalne, eriline tähendab erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi
täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken täiendsõna, mitte põhisõna juurde) ■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, ■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi Akna avamine, põranda värvimine metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset üksikjuhtumit ■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas,
KLK Kahe või rohkema sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus. Eesti keeles arvestatakse sõnada klk järgmisi põhimõtteid: a) tähenduspõhimõte-kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrreldes samakoosseisuliste lahkukirjutistega: peatükk-pea tükk, lapsepõlv-lapse põlv, väikemees- väike mees. b) vormipõhimõte-nimetavakujuline/lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku: raudkapp, lumivalge, kaugrong, inimtühi c) kontekstipõhimõte-teksti selguse nimel tuleb vahel kokku kirjutada ka harilikult lahku kirjutatavaid sõnu: erakonna liige- iga erakonnaliige d) sageduspõhimõte-sagedasi sõnaühendeid kirjutatakse rohkem kokku kui harva esinevaid:kooliminek, tööleminek-jõkke, kuuri, eksamile, näitusele minek e) traditsioonipõhimõte- õigekirjakorra püsimise nimel hoitakse kinni kord juba
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht,
mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud (aga tähtsad linnaelanikud) küpse vilja pead (aga küpsed viljapead) 4. Mitmuse omastavas nimisõna+nimisõnaL puude oksad, teaduste akadeemia, ekspertide komisjon, sademete hulk, uudiste agentuur * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned 2-silbilised täiendsõnad järgneva nimisõnaga (kui tekib omaette tähendusega mõiste). meestesokid, -särk naistearst, -kingad lasteaed, -haigused noortekohvik, -õhtu keeltekool häälteenamus nõudepesija kätekreem, -rätik teedevõrk maadeavastaja * Erandlikult kirjutatakse kokku mõned kindlakskujunenud ühendid vanadekodu, rahvastepall, võõrastemaja 3. Omadus-, arv- või asesõna+ nimisõnaL
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti,
Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine
Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de
Ebakindlad juhtumid: üle talve ja ületalve, jõudu mööda ja jõudumööda. OMADUS-, ARV-, ASESÕNA + NIMISÕNA KOKKU LAHKU Kui väljendab kindlat omaette Üldiselt lahku: raske koorem, kolm mõistet: vanaema, uusaasta (= 1. päeva, meie aja, sel määral, oma aja. jaanuar), kolmnurk, enesekriitika, omakasu, julgeolek, kergetööstus, kõrgepinge. Lühenenud tüvega omadussõna ja Sõna eri lahku tähenduses “erinev, tegusõna tüvivorm: kiirrong, eraldi”: töötasime igaüks eri alal, esmaabi, tsiviilõigus; keerdtrepp, igaühele anti eri ülesanne. triivjää, raidkivi. Sõna eri kokku tähenduses Muutumatu sõna tavaliselt lahku: “spetsiaalne, eriline”: tuleb valida kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti eriala, talle anti eriülesanne rääkimine.
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku
lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo kahesilbiline täiendsõna 2. Lastevanemate koosolek, või tekib kirjutatakse õpetajate tuba omaette tavaliselt tähendusega lahku. ühend Omadus-, 1. Omadus-, arv- 2. Tavaliselt 1. Noormees, vanaema, nelinurk, arv- ja ja asesõna kirjutatakse enesekriitika asesõna + kirjutatakse omadus-, arv- 2. Noor mees, vana sõber, neli nimisõna nimisõnaga ja asesõna nurka, tema kapp
Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski.
kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus, arv, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU
- guasid guasse tibu tipu tippu saapad vaipu lagi laki lakki puuki kõike rada ratas rattad paati lauta KONSONANTÜHENDI ÕIGEKIRJAREEGLID 1. REEGEL KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE KÕIK HÄÄLIKUD ÜHE TÄHEGA. nt raske, vendade · kaks tähte võib olla liitsõna liitumiskohal (nt pannkook, metallraha, võrkkiik) liite -gi/-ki ees (nt lillgi, kammgi, kappki) liidete liitumiskohal, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõna (nt õhk+kondõhkkond, moder+nemodernne) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt pulss, pimss, kirss) 2
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja
Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad.
(kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed) Omadus-, arv- ja asesõna Tavaliselt omadussõna teistest kirjutatakse nimisõnaga kokku sõnadest lahku (väga kül, kogu uuse mõiste tekkimisel aeg, tohutu suur) (noormees) Lühenenud tüvega omadussõna Ne- või line-lõpuline omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga eelnevast käändsõnast lahku, kui kokku (esmaavastaja) käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune) Uue omadussõnalise mõiste Mitmeosalisest nimest ne- ja line-
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku.
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. Kohanimedes 1
a) kirjapilt ja hääldus on erinevad (nt bordeaux´lane, poe´lik) b) ei taheta rikkuda konsonantühendi õigekirja. (nt faehlmann´lik, mutt´lik, artur-kapp ´lik) 3) Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna sidekriipsu (nt riodejaneriolik, rocca-al-marelane) 4) Ainult kõige üldtarvitatavamates nimedes on võõrnimi mugandunud (nt budism, darvinism) KÄÄNDSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE KOKKU KIRJUTATAKSE SÕNA MÄRKUS NÄIDE Liitsõnad uus tähendus Südametunnistus, vanaisa Nimisõnad, kui... ...esimene sõna vastab Mootorpaat, puhkusereis, küsimusele mis liiki? missugune? nahkmööbel, juhtnöör ...esimene sõna on lühenenud Purskkaev, võõrkeel, inimhääl Nimisõna või omadussõna ..
Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas,
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun.
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed;
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink.
Teekäija on väsinud. Alati on peied olnud kurvad sündmused. Loomgi hoiab oma nahka. Väikesest riiust võib tõusta suur tüli. Võõrsõnad Võõrsõnad on teistest keeletest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · G, b, d sõna algul · Võõrtäht · Pearõhk järgsilbil · Võõrapärased häälikuühendid Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. Sõna sees olev H õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt. metsa poole, minu suunas, neljanda kaudu, üle jooksnud, alla vaadanud,laua all, jooksin üles NB! Metsapoole omadussõna, ülejooksnud omadussõna Nimisõna kokkukirjutamine omadus-, arv- ja asesõnaga Reegel: arv-, omadus- ja asesõna kirjutatakse alati nimisõnast lahku nt. kole karu, kolm karu, see karu NB! Vanaisa, noormess, pikkpoiss, suurlinn Omadussõna + omadussõna Reegel: omadussõnad kirjutatakse omavahel kokku (vastandsõnade puhul sidekriips) nt. sinimustvalge, mustvalge, musta-valgekirju, helesinine, punakaspruun, kaduvväike Nimisõna + omadussõna
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht
4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjutame nimisõnaga kokku,kui moodustub uus mõiste N: Noormees, pikkpoiss, väiketööstus, suurtööstus. 10.KOLM PÄEVA; MEIE KODU Arvs. ja ases. Kirjut. nimisõnast lahku N:neli tundi, minu sõber, pool õuna(poolkuu), teie töö. 11.EESTIMAA-Sõna -maa kirjutame eelneva sõnaga kokku. N: Saaremaa, Saksamaa, Lapimaa. 12.LÕUNA-EESTI-Ilmakaare kirjut. Kohanimega kokku sidekriipsu abil.
annaabi.ee 
