Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020; Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad 1
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nü...
MIS ON KLIIMA- MUUTUSTE TAGAJÄRJED? Agnes Adamsoo KÕRBESTUMINE! Kõrbestumine on protsess, mille · käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad · hõlmavad 1/3 maakerast. Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse ...
Eesti kliimamuutuste keskmes Austatud klassikaaslased ja õpetaja. Nagu me kõik teame on viimastel aastatel muutused kliimas tekitanud meedias palju kõneainet. Paljudes kohtades on juba tagajärjed näha, kuid kuidas on olukord meie endi kodumaal, Eestis? Võime ju arvata, et kaugel maailmas toimuvad katastroofid meid ei mõjuta, kuid kahjuks see nii ei ole. Siiani kestvad suured metsapõlengud Austraalias paiskavad atmosfääri suurel hulgal süsihappegaasi ning see mõjutab kogu maailma kliimat, kuna meie planeet on tervik ja kõigist meie tegudest jääb siia jälg ja tekib niinimetatud ahelreaktsioon. Mõeldes Eestile, siis esialgu võib tunduda, et meil probleeme ei ole. Tegelikkuses on Eesti süsinikujalajälg aga Euroopas üks suuremaid. Nimelt meie põlevkivi kaevandamise ja sellest toodetava energia tõttu. Atmosfääri aga aina suurenev süsihappegaasi hulk hakkab mõjutama meie kliimat ning toob kaasa suuri muutuseid. Nä...
a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas: a) Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid b) Pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse c) Üleujutuste risk suureneb jne. Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad:
Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja loodusele Eestis ja Euroopas? 1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele. Väheneb mageveehulk ja see tekitab Lõuna- Euroopa elanikele suuri probleeme. 2. Üleujutuste risk suureneb. Ilma soojenedes suureneb üleujutuste risk. 3. Mulla kvaliteedi muutus. - Mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel). 4. Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. Osadele liikidele sobivad tingimused kaovad, teistele tekib sobiv kliima kohtadesse, kus nad pole varem elanud. 5. Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. Põhjapool kasvab kuna kliima soojeneb, lõuna pool on liiga kuum. 6. Suurenenud metsatulekahjude oht. Kliima soojeneb, ilm on kuivem ja seetõttu on metsatulekahjudel lihtsam algust saada. 7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne. - Mõju põhjaosas on positiivne, sest saab kasvatada...
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Kas elame inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste ajal: poolt- ja vastuargumendid Referaat Tallinn 2012 Sisukord Kliimamuutused.....................................................................................................................4 Mis on kliimamuutused?...................................................................................................4 Kliimamuutused planeedil Maa...................................................................................
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971)
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljo...
vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning
Environmental problems Nimi Klass Biodiversity The variety of life on Earth, its biological diversity, is commonly referred to as biodiversity. The number of species of plants, animals, and microorganisms, the enormous diversity of genes in these species, the different ecosystems on the planet, such as deserts, rainforests and coral reefs are all part of a biologically diverse Earth. Appropriate conservation and sustainable development strategies attempt to recognize this as being integral to any approach. In some way or form, almost all cultures have recognized the importance of nature and its biological diversity for their societies and have therefore understood the need to maintain it. Yet, power, greed and politics have affected the precarious balance. Why Is Biodiversity Important? Who Cares? · Why is Biodiversity important? Does it really matter if there aren't so...
Läänemere maadega RIIK CO2 CH4 NOX EESTI 25,2 0,35 0,1 LÄTI 8,6 0,6 0,03 LEEDU 10,0 0,008 0,05 POOLA 9,53 0,15 0,03 SOOME 10,34 0,005 0,06 ROOTSI 7,04 0,004 0,04 TAANI 9,93 0,09 0,03 NORRA 9,10 0,08 0,05 1992. aastal Rio de Janeiros maailma keskkonnaekspertide ja ministrite tippkohtumisel võeti vastu kliimamuutuste raamkonventsioon. Sellega on liitunud ka Eesti Vabariik. Selle peamisteks eesmärkideks on globaalse kliima kaitsmine, kusjuures arenenud riigid peaksid seda juhtima. Kyoto lepe võeti vastu COPi poolt 1997. aastal Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette võtta. Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside
tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarsele kiirgusele kuni kaks korda lisa. Lume vähenemise ja sellest tuleneva albeedo vähenemise tõttu on talved muutunud Eestis pimedamaks see on käesoleva loo autori leitud kliimamuutuste uus ilming. Pimedad talved tekitavad depressiooni koos tagajärgedega, mis annavad tööd ka meditsiini ja päästetöötajatele. Seevastu saab jälle varakult põllule minna, puud ja põõsadki lehtivad varem. Muutusi on täheldatud ka lindude rändes, osa tiivulistest hakkab varem pesa ehitama ja hauduma, sest nende toit tõugud ja putukad muutub varem aktiivseks. Maksimumtemperatuuride kasv näiteks Vahemere ääres võib aga kahjustada sealset turismi.
päikesesüsteemi planeetidel. Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on aga muutunud sademete jaotus aasta sees varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus; Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu; Mandrite paigutus ja albeedo; Vulkaanide tegevus; Ookeanide tsirkulatsioon; Pilvkatte albeedo; Kasvuhoonegaasid ja aerosoolid; Inimtegevus. Kliimamuutuste mõjud Eestis Lumevabad talved; Võõrliikide levik; Olesed, kelle päriskodu asub teistes maailmajagudes ja kes on siia kanti sattunud inimtegevuse tagajärjel. Eesti osa kliimamuutuste tekitajana
Karmistatud olid ka metüülbromiidi tootmise ja kasutamise tähtajad. 4. 1999. a. Pekingis. Pekingi parandus on siiani viimane MP parandus, millega laiendati taas OKA-de nimekirja. Pekingi paranduste põhieesmärk oli karmistada juba olemasolevaid meetmeid ja tähtaegu klorofluorosüsivesinike osas. 1992. aasta juunis sõlmiti Rio de Janeiros Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon (United Nations Framework Convention on Climate Change-UNFCCC), millega ühines rohkem kui 150 riiki. Jõustus see 21. detsembril 1993. aastal, kui 50 riiki oli selle ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris konventsiooni 27. juulil 1994. aastal (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus). Konventsiooni põhieesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside heitkoguste
"Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73- kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Kliimamuutused Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus Mandrite paigutus ja albeedo Aerosoolid Kasvuhoonegaasid Ookeanide tsirkulatsioon Kliimamuutuste mõjud täna Mere pinnatemperatuurid soojenevad Rohked sademed põhjustavad üleujutusi paljudes piirkondades Põud kasvab Kuumalained sagenevad Soojemad temperatuurid mõjutavad inimeste tervist Merevesi on muutumas happelisemaks Arktika mere jää sulab Veetase tõuseb Coral reefs, like this one northwest of Bali,
olukorra edasise halvenemise. Kuid kas inimtegevuse kontrollimisel on mingit mõju globaalsele soojenemisele? Kas inimkond on kliima soojenemise probleemide taga? Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud. Paljud inimesed kannatavad maailmas kliimamuutuste all. Mitmeid suurlinnu, nagu Chicago, Ateena ja New Delhi, on tabanud kuumalaineid, teatud väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus
Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999). Seire ehk plaanipärane, pidev keskkonnaseisundi jälgimine. Korduv tegevus. Keskkonnasseire seadus 1) sätestab keskkonnaseire korralduse. 2) andmete töötlemise. Eesmärk Prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Ülesanded: 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukord
põuad, toidunappus, räpased linnad, sisseränne ja ammendumas loodusvarad, olgugi et tootlikkuse suurendamisega püütakse nõudlust rahuldada. Nõudluse kasvuprognoos on hirmutav. Toiduvajaduse suurenemine ja toidueelistuste muutumine tähendab, et põllumajandustoodang kahekordistub 40 aastaga, veetarbimise tõttu on 2030. aastaks vaja 30% rohkem vett ja sajandi keskpaigaks on veel 3 miljardile inimesele vaja ulualust linnapiirkondades. Prognooside kohaselt peab kliimamuutuste tagajärjel, mille tõttu süvenevad loodusõnnetused ja põuad, tõuseb mereveetase ja kasvab ressursipuudusest tulenev konfliktioht, järgmise 40 aasta jooksul elukohta vahetama kuni miljard inimest. Ulatuslik ränne vastavatest piirkondadest paneb veelgi suurema surve alla need paigad maailmas, kus kliimamuutused on mõõdukad, ning toob riikidele, kellel „veab” rohkem, kaasa suuri julgeolekuprobleeme, mis seotud otseselt immigrantidega.
aastal Euroopa Liidu kalandusnõukogu poolt vastu võetud pikaajaline Läänemere tursavarude majandamise kava on andnud häid tulemusi. Lõhevarud on jätkuvalt väikesed. Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused Kalavarude olukord sõltub olulisel määral mereökosüsteemide seisundist, mis on mõjutatud kliimamuutuste poolt. Aasta- aastalt on muutunud kalade rändeteed, see põhjustab ka kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid
Pilt[9] · Viljakate alade kadumine · Küttepuude raske kättesaadavus · Liivatormide esinemise sageduse Pilt[10] Lahendused · Looduslike tõkete rajamine põldude äärde nt: ,,magic stones" · Metsaraie vähendamine · Uute metsade, taimede istutamine · Õiged maaharimisviisid · Ratsionaalsed maaparandusvõtted Rahvusvahelised kokkulepped · Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · Kyoto protokoll · Rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon Kasutatud allikad: · (2010) ,,Desertification In The Sahel" [WWW] http://oceanworld.tamu.edu/resources/environment-book/desertificationinsahel.html (17.11.2013) · ,,The environment of Eastern Africa" [WWW] http://www.unep.ch/regionalseas/main/eaf/eafenv.html(17.11.2013) · Sarah Marks (2009) ,,Sahelcasestudy" [WWW] http://www.slideshare
tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele; ökosüsteemidele saab otsustavaks nende kohanemisvõime muutuvates keskkonnatingimustes; enim saavad kannatada arengumaad, sest need ei suuda toime tulla ka mõõdukalt saabuvate muutustega. Rahvusvaheline koostöö Valdav osa riikidest kirjutas 1992. aasta kevadel Rio keskkonna ja arengukonverentsil alla nn. kliimalepingule; lepingusse on kirja pandud kliimamuutuste tõrjumise üldpõhimõtted ja kaugemad eesmärgid ning lepingu täitmisega seotud rahastamise ja kontrollsüsteemid; lepingu üldeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside sisalduse stabiliseerumine atmosfääris sellisesl tasemel, et inimtegevus ei põhjustaks kliimahäireid. KÜSIMUSED 1. Mis on kliimamuutuste olulisemad tagajärjed? 2. Kas jääliustike sulamine mõjutab PõhjaAtlandi ehk Golfi hoovust? Kuidas? täname kuulamast!
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on süsihappegaasi sisaldus atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida süsihappegaasi taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 6080% võrra
Organisatsioonis töötab üle 100 000 inimese, kellest üle 70% on naised. 1970ndate keskel hakkas organisatsioon keskenduma kogukonna arengule läbi erinevate arenguprogrammide. Programmid sisaldasid põllumajandust, kalandust, käsitööd, täiskasvanute koolitamist ja õpetamist, tervist ja pereplaneerimist, naiste kutseõpet ja ehitust. Tänaseks on mittetulundusühingul palju erinevaid abiprogramme. Katastroofide juhtimine ja kliimamuutuste programm töötab koos valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondadea üle Bangladeshi, et suurendada vastupidavust, parandada kohanemisvõimet ja vastata terviklikult kliimamuutuste mõjule ja loodusõnnetustele. Tervise ja populatsiooni programm soovib parandada emade tervist, vähendada vastsündinute suremust ja vähendada HIV ja teiste nakkushaiguste levikut. Organisatsioon hakkas tervishoiu teenuseid pakkuma 1972. aastal.
ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus.
ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD kliimamuutuste tagajärjed Halvad(kahju): Oht elusloodusele: Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. Suur hulk maismaa-, magevee- ja mereliike on juba asunud ümber uutesse elupaikadesse. Maakera keskmise õhutemperatuuri kontrollimatu tõus seab mõned taime- ja loomaliigid suurenenud väljasuremisohtu. Oht inimeste tervisele: juba on näha muutusi mõnede veega ja siirutajatega levivate haiguste levikus.
Kui inimkonna varasematel arenguperioodidel oli loodusressursside ohverdamine ühiskonna heaolu nimel loomulik ja iseenesestmõistetav, siis kaasaegses ühiskonnas mängib järjest suuremat rolli tähelepanu pööramine keskkonna tasakaalule. Kas tähelepanu jagub piisaval tasemel või ei, on kindlasti jätkuvate vaidluste teema. Samuti on jätkuvalt arutelude teemaks, milline on inimese osa maakera kliima muutumisel ning millised võiksid olla kõige efektiivsemad meetmed võimalike kliimamuutuste ärahoidmiseks või leevendamiseks. Siiski on nii teadlaste kui muude ekspertide hulgas üha suurenemas konsensus, et globaalne kliimasoojenemine on ilmne ja jätkuv ning viimaste kümnendite soojenemise puhul on suure tõenäosusega inimtegevus mängimas olulist rolli. Üha enam on ka põhjust rääkida keskkonna- trendide kahjulikust mõjust inimeste heaolule. Keeruline on luua ühtsett vahendit, mis hoiaks maailma tulevaste põlvede jaoks elamisväärsena
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. ● Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise 11. Millised dokumendid reguleerivad Eestis kliimamuutustega seotud probleeme, nende probleemide leevendamist ning kohanemismeetmeid? Rahvusvahelised kokkulepped: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Kyoto protokoll ● EU kokkulepped: kliimamuutuste ja energia pakett eesmärkidega 2020.aastaks: ● vähendama kasvuhoonegaase 20 protsendi võrra; ● tõstma energiatõhusust 20 protsendi võrra; ● tagama, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega. ● Eesti kliimamuutuste alane regulatsioon: ● Välisõhu kaitse seadus ● Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus ja Ühinenud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad
· Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinal. · Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud saja aasta jooksul vähemalt 0,6 kraadi. Kasvuhoonegaasid · Fossiilkütuste põletamisel · Orgaanilise aine kõdunemisel · Looduslikest protsessidest (vulkaanid) Tulemuseks on KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti mõjutajad · CO2- Süsihappegaas, üle 60 % · CH4- Metaan, üle 20 ja · N2O, O3 · Veeaur Kliimamuutuste tagajärjed · Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid · Üleujutuste risk suureneb · Mulle kvaliteet halveneb · Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib · Suureneb metsatulekahjude oht · Kalanduse potentsiaal väheneb · Suurenevad kinnisvarakahjustused 1. Kõrbestumine on protsess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus 2. Veekogude kuivamine 3. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad kemikaalid puit kütused
) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18
Ülemaailmne kliimasoojenemine Elisabet , Kristel Miks on see keskkonna probleem maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI ISTUTA TAIMI
· Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
.......................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1.Kasvuhooneefekt.................................................................................................................19 3.2.Kasvuhoonegaasid........................................................................................................ 20-21 3.3. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel)..................................................... 21-22 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................. 24-25 LISAD..................................................................................................................................26-27 ANNOTATSIOON
Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? Keskkond meie ümber on pidevas muutumises. See soojeneb ja seejärel jälle jahtub. Kliimamuutused on ülemaailmne probleem ja palju teadlased uurivad seda. Kuid milline on Eesti tulevik? Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Üheks suureks kliimamuutuste põhjustajaks on inimtegevus. Inimtegevuse tõttu kliima soojeneb ning poolustel ja mujalgi hakkab jää sulama. Jää sulamine toob omakorda kaasa veetaseme tõusu ning see mõjutab kõiki riike maailmas kaasa arvatud Eestit. Osa Eesti maismaast jääks vee alla ning inimesed oleksid sunnitud endale uued elukohad leidma. Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase
magestamist juba enam kui pool sajandit ja näiteks hetkel katab vee magestamine ligi 70% Saudi Araabia joogivee nõudlusest. Veepuuduse küsimus on saamas järjest aktuaalsemaks paljudes USA rannikuäärsetes osariikides, kus põudade progresseerumine, põhjavee sooldumine ja kiiresti kasvav rahvastik on tõsiselt kahandamas nii pinna- kui ka põhjaveevarusid (Vesi ja veeressursid ..., 2008). 3. Mageveega seotud probleemid Rahvusvahelise kliimamuutuste töörühm IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) toob oma viimases veeteemalises raportis välja järgnevad veega seonduvad valdkonnad/nähtused, millega seoses on täheldatav kiimamuutuste mõju avaldumine: sademed ja veeaur, üleujutused, põuad, lume- ja jääkatte paksus, mereveetase, pinnase niiskus, veevarude temperatuur ja kvaliteet. (Water Use in Europa..., 2010). Eeltoodu on mõjutamas otseselt või
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................
2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ajalugu, eesmärke, samuti seda, mis organisatsioonid ja asutused sellega tegelevad ning tänapäeval aktuaalseid keskkonnaprobleeme.
Rein Vaikmäe Tallinn 2012 Selge on see, et muutused Maa kliimas toimuvad, seda peetakse ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks ning lahendusi otsitakse rahvusvahelisel tasandil. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevust, arvestamata teisi võimalikke mõjutegureid. Ilmselt on inimkond vaid üks vähe kaalukas komponent, kuid samas pea ainuke, mida saab kontrollida ning proovida seeläbi probleemi lahendada. Teised võimalikud kliimamuutuste põhjustajad ei allu inimese kontrollile ning muutused toimuvad omasoodu. Loomulikult ei tähenda see seda, et inimkond ei peaks proovima olukorda parandada, luues muudatusi ning seades piire oma tegevustesse. Antud kirjatöös soovin kaaluda kõiki võimalikke variante, mis võivad põhjustada globaalseid kliimamuutuseid ning analüüsida tagajärgi. Esiteks võib läheneda globaalsetele kliimamuutustele füüsikalise külje pealt. Globaalne õhu ja
● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist Faktid ● Euroopa liustikud on võrreldes 1850. aastaga kaotanud kaks kolmandikku oma massist ning liustike sulamine kiireneb ● Polaarjää sulab ja merepind tõuseb kaks korda kiiremini, kui 50 aastat tagasi Küsimused Mis on liustike sulamise põhjused? Mis on liustike sulamise tagajärjed? Kuidas vähendada liustike sulamise kiirust
metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust 6) metsad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad 7) metsast saab korjata seeni, marju, ravimtaimi 8) metsast saab ehitusmaterjali 9) metsad hävitavad õhus kahjulikke mikroobe Mis on tarbija puit? Saematerjal, paberipuit, vineeripakud. Suurimad metsatööstusettevõtted. Imavere saeveski Järvamaal. Mida valmistatakse saepurust ja laastudest? Saepurust ja laastudest pressitakse kokku seina-ja mööbliplaate. Kuidas tehakse vineeri
Kliimamuutused (ülemaailmne soojenemine) Küsimused: 1) Probleemi nimetus Globaalne soojenemine on maapinna lähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. 2) Milles seisneb probleemi olemus? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Kasvuhoonefekti tekkimine: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4,
Analüüs Vikerraadio neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Saade: Reporteritund. Kliimamuutuste mõju. Tegemist oli arutleva saatega, kus tuli juttu paljudest kliimaga seotud muutustest ja teguritest – kliima koostis, õhu koostise olemus, süsihappegaasi mõõtmine, keskmised temperatuurid Maal, taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest.
tarnad ja turbasammal. lisaks veel ka tarnad. keskkonda. Näiteks: Seal ei kasva puid. turbasammal, sasipundar sõnajalg, paditaimed. Inimtegevus Aabasoodes käivad Kliimamuutuste Inimtegevuse tõttu on inimesed marjul ja ka tagajärjel võivad Põhja-Inglismaa jahti pidamas. kühmsood täiesti vaipsood reostunud. kaduda. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Aabasoo 2. http://www.soo.ee/sood-maailmas 3. https://www.buglife.org.uk/advice-and-publications/advice-on-managing-bap-habitats/blanket- bog 4
Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim. Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured
............................................................................ 16 KLIIMA SOOJENEMINE: KESKMINE TEMPERATUUR JA SELLE KÕIKUMINE:.................................................. 17 KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSED:......................................................................................................... 17 KLIIMA SOOJENEMISE MÕJUD:.............................................................................................................. 17 KLIIMAMUUTUSTE ALASED KOKKULEPPED:............................................................................................ 17 KESKKONNAMAJANDUS:....................................................................................................................... 17 KESKKONNAMAJANDUSE TAUST:.......................................................................................................... 17 KESKKONNAPROBLEEMID JA TURUTÕRKED:................................................................
transaktsioonikulud kui need on suuremad kui ebaefektiivsusega kaasnevad kulud, tuleks sekkumisest loobuda. Ei piisa sellest, et sekkumismeede võimaldab teoreetiliselt efektiivsuse taastada, see peab olema ka praktikas jõustatav (huvigruppide tegevus, kontrollimehhanismide poolt loodav heidutus jms)- Laiemas plaanis tuleb lisaks keskkonnaaspektidele arvestada ka sotsiaalsete aspektidega (tööhõive, tulude jaotus jms). KLIIMAMUUTUSED LOENG 3 KLIIMAMUUTUSTE OLEMUS: Pikaajaline muutus kliimas; Kasvuhoonegaasid(Süsihappegaas-81,2% (CO 2); Metaan 10,6%(CH4); Dilämmastikoksiid -5,5%(N2O); Fluoreeritud gaasid-2,7% (HFCS, PFCS, SF6)); Kasvuhooneefekt ; EL-28 KHG 2015. a. INIMTEKKELISED KHG ON OSA SUUREMAST SÜSINIKURINGLUSEST: Kütuste põletamine; Metsade raie; Kasvav põllumajandusloomade arv; Lämmastikul põhinevad väetised. Süsinikuheide= Rahvastik x (SKP/rahvaarv) x (Energia/SKP) x (CO2/Energia)
annaabi.ee 
