Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja loodusele (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

1 vahearvestuse materialid

(loodusliku) keskkonna vahelisi suhteid.Erinevus teistest keskkonnaga tegelevatest teadustest: Tegeleb eelkõige sellega, kuidas see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962

Keskkonna filosoofia

46

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus ­ Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju ­ mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine

Keskkonnakorraldus

12

doc

Kasvuhooneefekt, referaat

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirgu

Keskkonnaõigus

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari;
 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval) 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel 1966Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitseorganisatsioonidega, nagu rahvusvaheline looduskaitse liit (IUCN), 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu.

Keskkonna kaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...

39

doc

Keskkonnakaitse KT

looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid

Keskkonnaohutus

23

doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine NGOde (Mitte poliitiline organisatsioon) rolli suurenemine. UNEP (United Nations Environment Programme) loomine. Roheline ideoloogia: Uudsus: uus mõõde lisaks vasak-parem skaala majanduslikule dimensioonile: Suhe keskkonnaga poliitiliseks küsimuseks. Uued kriteeriumid ühiskonnakorralduse kritiseerimiseks. Poliitilise analüüsi laiendamine inimestest väljapoole Peamised väärused: Loodus Sotsiaalne õiglus Rohujuuretasandi demokraatia Vägivalla vätimine Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest: Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja ­eetika:

Keskkonnapoliitika

14

docx

Keskkonnapoliitika konspekt

EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded. Peamised institutsioonid : Keskkonnadirektoraat, Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) ­ info, analüüsid, Euroopa kohus ­ mõju kaasuste kaudu, Töögrupid, komisjonid EL parlamendi, Nõukogu juures, Elluviijateks eelkõige liikmesriigid. KKP lühiülevaade : Kolm peamist etappi - 1957-1972, 1972-1986 Ühtse Euroopa Akt, Alates 1987. Peamised valdkonnad: õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid, GMO-d, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö. 1957 ­ 1972 : Rooma lepingud otseselt KK-poliitikat ei puudutanud, Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde, Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel. 1972 ­ 1986 : 1972 Stockholmi konverents ­ keskkonnakaitse põhimõtete määratlemine, EL I keskkonnaprogramm 1973-6. Ennetamine, Keskkonnamõjude arvestamine, Saastaja maksab

Keskkonnapoliitika

Meedia

Kommentaarid (0)