Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kliima soojenemine - sarnased materjalid

kasvuhoone, kasvuhooneefekt, meteoroloogia, kyoto, lepet, teadlaste, metaan, kliimamuutused, akadeemik, laseb, tagaj, kiskjad, henemise, klimatoloogia, konverents, talved, putin, president, albeedo, pilved, aurumine, siingi, salata, koolides, etten, hendeid, tahma, ksnes, aluspinnalt, energeetilised, aurumise, tooming, professor, heitgaasid, pakasega
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

.....17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................................................................................................26

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Kliima soojenemine

kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Kliima soojenemine on tekitatud inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni.

Eesti keel
173 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine

Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Globaalne soojenemine

Viimastel aastakümnetel on täheldatud märkimisväärset soojenemist ja ilmselt jätkub see ka tulevikus. Miks kliima soojeneb? Miks ei tule hoopis uut jääaega? Eelmise sajandi keskel tehti kindlaks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. Seitsmekümnendatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai täpselt mõõta muutusi päikese aktiivsuses. Püstitati hüpotees, et globaalse soojenemise taga võib olla inimtegevus. Tänaseks on teadlaste uurimismeetodid ja mõõteinstrumendid rohkem arenenud ja ollakse kindlad, et soojenemise peamiseks põhjuseks ei saa olla looduslikud põhjused ega päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”? Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714

Geoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes ­18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus,

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Ilm on see, mis praegusel hetkel väljas on. Ilma kujundavad need protsessid, mis toimuvad atmosfääris, need on füüsikalised protsessid. Meteoroloogiat on nimetatud ka atmosfäärifüüsikaks. ATMOSFÄÄR on maad ümbritsev gaasikiht, tema alumiseks pinnaks loetakse maapinda või siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid ­ üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur ­ veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3

Agrometeroloogia
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mis on kasvuhooneefekt?

Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Agrometeoroloogia eksam

Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss ­ kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikeseki

Agrometeroloogia
36 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus  Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

II Inimese tekitatud globaalprobleemid 16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus).

Geoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

all mõeldakse ilmateadust.Ilma all mõtleme atmosfääri seisukorda mingil ajamomendil ajalõigul,mis sünnib atmosfääri ja maapinna vastastikkusel mõjutamisel Päikeseeneergia juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib 1 atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja ­ tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses

Hüdrometeoroloogia
79 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

E.Kyrö(1993) andmeil , pääsesid katalüsaatorid varem stratosfääri peamiselt maapinnal paiknevaist looduslikest allikatest. Kõigile nendele katalüsaatoritele on iseloomulik see , et nad on pikaealised ning ei hävi aastatepikkusel matkal läbi troposfääri. Tavaliselt moodustab katalüsaatori sisaldus vaid tuhandiku osooni hulgast. Vesiniku ja selle oksiidide peamine lähteaine on S. Kauppineni (1991) andmeil veeaur ja metaan. R.Sepa (1994) sõnul on lämmastikradikaalid pärit N2O -st , mis on maapinnal toimuvate mikrobioloogiliste protsesside toode. Nened looduslikuks allikaks on ka äike , metsatulekahjud ja merepind(päikesekiirgus avaldab mõju merevees olevatele nitrit jm ioonidele). M.Chanini(1993) andmeil on kloori ainus märkimisväärne looduslik lähteaine ookeanide klorometaan (CH3Cl). Broomi looduslik allikas on ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

pikalaineline atmosfäärikiirgus. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. 10) Kasvuhooneefekt ­ Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust

Ökoloogia
27 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

Taastuvad: vesi, õhk, mets, muld Taastumatud: maagid, maapõuesoojus, kaevandatavad kütused 4. Kuidas tekivad happevihmad Eesti tingimustes? Põlevkivi põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 5. Milles seisneb kasvuhooneefekti tähtsus elusloodusele? 1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 6. Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks? 1. Tootma vähem prügi 2. Kasutama rohkem ühistransporti 7

Bioloogia
2075 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

suvisel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. 8.Hüdrometeoroloogilised vaatlused maismaal ja merel. Hüdroloogilis vaatlusi merel alustati jääolude kirjeldamisega, kuna see on üks olulisemaid meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja

Hüdrometeoroloogia
62 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Uurimismudeliks meresüsteemid, palju tegid ära merefüüsikud. Oli tähtis üldökoloogia arendamiseks. Mereuuringud on keerulisemad kui maismaauuringud, kus ala valitakse suvaliselt. Mereuurija peab ringi ujuma enne ja leidma keskmise taimestikuga ala ja siis sinna raami asetama. Uuritakse kiskjate ja rohusööjate e. kraapijate vahekorda. Põhjalikult on uuritud toitumise ahelat. Integratsioon ja kasutamine (keskendub inimmõjule ja selle tagajärgede uurimisele - kliimamuutused, mis toimuvad kiiremini kui kunagi varem. Uuritakse ka kalastamist, sest sellega tegeletakse massiliselt. Mere organisme mõjutab väljapüük, kliimamuutus, reostuskoormus. Põhirõhk multidistsiplinaarsusele ­ koondatakse kõik teadused. Tänapäeva mereökoloogia on ennast välja murdnud traditsioonilistest võtetest ja mõistetest. On hakatud rõhutama ka seost bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemis toimuvate protsesside vahel

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Agrometeroloogia piletid

Pilet nr. 1  Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man

Agrometeroloogia
14 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus ­ maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Kui Maa efektiivne kiirgus on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Organoleptiliselt ­ hinatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. 4. Kalamajanduslikust aspektist Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Osooniaugud Osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Kasvuhooneefekt Temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Happevihm Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. Müra Ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Esinevad enamasti suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Kiirgus

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks ­18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti)

Bioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia rakendused

Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja ­hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 ­ Ahvenamaa, 1569 ­ Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 ­ Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 ­ I loomakaitseseltsid

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsebioloogia

2Keskkond inimese poolt muudetud 3Inimesed teevad teadlike pingutusi sissetalumiseks 4Võõrliigil sugulasliike kellega hübridiseeruda ­geneetiline soostumine Eesti võõrliigid: kokku tänaseks 924 Kõige levinumad: Kühmnokk-luik. Kodutuvi Mink (ameerika naarits) Kährikkoer Jahifaasan Sosnovski karuputk jne. Mis põhjustab tänapäeval kliima soojenemist? CO2 sisaldus atmosfääris Päikesekiirgus Inimkonna (tööstuslik) tegevus 1Mis on kasvuhoone gaasid? 0 ·Süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid(N2O), fluorosüsivesinikud(HFC), perfluorosüsivesinikud(PFC), väävelheksafluoriid(SF8) jne. Gaasid, mis takistavad UV- ja infrapunakiirgust peegeldumist maapinnalt kosmosesse. 2 3Mida toob kaasa kliima soojenemine? Kliima soojenemisel võivad muutuda kiskja-saak suhete ,areaalide, lindude pesitsusalad, taimede pungade puhkamise muutused.Kevad algab varem. Areaalide liikumine põhjapoole: liblikas pruun kuldtiib liigub

Looduskaitsebioloogia
102 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama, kui see praegu nii ei ole. Oluliseks sammuks vaimsuse ja mõistuslikkuse suurenemise suunas võiks olla spetsiaalsete

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

millise kaldenurga all kiired aluspinnale langevad. Aluspind muudab õhumasside omadusi ning kujundab nende liikumisteid sõltuvalt reljeefist. Kõrgustikku ületav õhumass tõuseb kõrgemale - õhk jahtub, veeaur kondenseerub - tekivad vihmapilved. Nõgudesse tungiv külm õhk jääb sinna püsima, tekivad öökülmad (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). Veel üks oluline tegur on kasvuhooneefekt. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne. Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi

Uurimistöö
149 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

 Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine  Prügila koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed  Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[  Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam  Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.  Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.  Müra on liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli  Reovesi on olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemliline koostis või füüsikalised omadused on esialgsega võrreldes muutunud.

Bioloogia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun